Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MEEDIAUURINGUD andmeanalüüs essee (0)

1 Hindamata
Punktid
Laura Freivald, bioloogia -1

MEEDIAUURINGUD


Meediauuringute eesmärk on anda üldist teavet Eesti elanike ajakasutusest, et seeläbi teha efektiivsemaid strateegilisi otsuseid kommunikatsioonikanalite valikul ning kirjeldada jõujooni ja nende trende erinevate meediatüüpide vahel. Sellise uuringu näol on tegu ainsa uuringuga, mille abil on võimalik erinevaid meediatüüpe - TV, raadio, trükimeedia, internet ja meediakasutusega konkureerivad tegevused - samadel alustel omavahel otseselt võrrelda. Tulemused võimaldavad kõrvutada ühest küljest kokkupuuteid erinevate meediatega, samas ka nende meediate seltsis veedetud ajalist mõõdet.
Teleri vaadatavust mõõdetakse Eestis telemõõdikute abil. See tähendab, et üle Eesti on paigaldatud 275 peresse telemõõdikud, mis on videomaki suurused seadmed ja mõõdavad sekundi täpsusega, kas teler mängib ja mis kanalit vaadatakse. Pereliikmete ülesandeks on vajutada mõõdiku puldil olevat endanimelist nuppu, kui ta hakkab telerit vaatama ning kui vaatamise lõpetab. Mõõdik salvestab kõik andmed ja öösel helistab meie arvuti mõõdikutesse ning tõmbab sealt ära andmed eelmise päeva kohta. Peresid, kus on telemõõdik premeeritakse kinkekaartidega – mida kauem on mõõdik olnud, seda suurem rahaline väärtus sel on. Uuringu eesmärk on aidata turundajal valida oma sihtrühmaga suhtluseks sobivaim meediakanal ning saada tagasisidet edastatud turundussõnumite tegeliku auditooriumi kohta. Telekanalitele annab uuring kasulikku teavet kanali vaadatavuse ja saadete eelistuse kohta, olles väärtuslikuks sisendiks programmi planeerimisel tulevikus.
Trükimeedia uuring kaardistab ajalehtede ja ajakirjade lugejaskonna suuruse ning neid iseloomustavaid tunnuseid- lugejate profiil , väljaannete hankimiskanalid ja lugemissagedus. Loetavuse uuringu eesmärk on aidata turundajal valida oma sihtrühmaga suhtlemiseks sobivaimaid trükimeediakanaleid. Väljaanded saavad sellest kasulikku teavet loetavuse ja lugejate kirjelduse kohta, olles kasulikuks sisendiks väljaande õigele sihtrühmale suunamisel. Väljaannete suunitluse osas on kõige innukamad lugejad on sihtrühmas 40–60-aastased naised. Loetakse väga aktiivselt enamikku suuremaid päevalehti ja maakonnalehti. Vanuse kasvades on järjest aktuaalsem maalähedane temaatika , näiteks Maaleht .
Meediauuringutesse kaasatud inimesed on ainult väike osa, aga tulemused laiendatakse kogu riigi peale. See võib tekitada tulemustes eksimusi ja uuringu tulemused oleksid hoopis teistsugused, kui võtta vaatluse alla suurem hulk inimesi. Telekavaatamisel on vaatluse all 4-aastased ja vanemad, trükimeedia uuringutes alates 15-aastased.
MEEDIAUURINGUD andmeanalüüs essee #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Llauraf Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun