Trükikunsti leiutamine (0)

Trükikunsti  leiutamine
Anne-Ly Kaitsa
Inkunaabel
Inkunaablid ehk hällitrükised on 15. sajandi trükised, mis 
moodustavad üleminekuetapi käsikirjaliselt raamatult 
trükikunsti vahenditega valmistatud raamatule.
Häl itrükiseid on kahte li ki: ksülograafilised ja tüpograafilised. 
Enamik uurijaid kasutab väljendit "inkunaabel" ainult viimaste 
kohta.
Inkunaabel on  metal  ist üksiktüüpidega trükitud leht või 
raamat.
Kogu maailmas on inkunaableid säilinud 450 000, neist 
Eestis 127.
Valerius Maximus, 
trükitud Mainzis 
Peter Schöfferi 
poolt, 18. juulil 
1471
Ksülograafia
Ksülograafia ehk puugraafika on graafikatehnika, mis võeti 
kasutusele Euroopas 14. sajandil kaasagse trükitehnika 
eelkäijana.
Ksülograafia kasutuselevõtt toimus samaaegselt paberi 
tootmise algusega.
Hi nas praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide 
paljundamisel juba 7. sajandil, seega seitsesada aastat 
varem kui Euroopas.
Puulõikes raamatu  kuldajastu  oli Hi nas 10.–12. sajandil.
Puidust 
trükkplokk 
Hi  nast
Tüpograafia ehk trükikunst
Trükiste valmistamise oskus, täpsemini sõnastatult 
trükimärkide kujundamise ja paigutamise  kunst  ning tehnika.
Tegeleb ni  trükise kirjali gi (ehk šrifti), kirjasuuruse, 
reavahe  ja -pikkuse kui ka üldisemate küljenduslike 
valikutega.
Tüpograafia nimetus tuleneb kreekakeelsetest sõnadest 
'typos' – lööma ja 'graphia' – kirjutama.
Tänapäevase tüpograafia sündi seotakse aga Hi nas 11. 
sajandil kasutusele võetud algeliste 
trükimasinatega. Euroopas "avastati" trükimasinakunst 15. 
sajandi keskel.
Teksti tüpograafia
Traditsiooniline trükikunst näeb ette, et tekst oleks ühtaegu 
hõlpsasti  loetav , ühtlaselt  vormistatud  ent ka  visuaalselt  
tagasihoidlik  tervik, mis toimiks  vaikselt , lugeja tähelepanuta.
Tüpograafia üks kesksemaid  aspekte  on fondi (ehk kirja, ehk 
kirjagarnituuri) valik.
Trükiteksti iseloomu aitavad määratleda ka teksti värv ning 
toon, laopinna ning veerise suhe.
Trükitekste hinnatakse tihti nende loetavuse järgi - kui 
kergesti on tähed, kiri ja tekst loetavad ning mõistetavad.
Paber ja trükikunst
Keskajal kirjutati Euroopas raamatuid käsitsi ja peamiselt eriliselt töödeldud 
õhukese vasika - või tallenahale - pärgamendile.
Trükikunsti esimesteks eelkäijateks võib pidada Mesopotaamias umbes  3500  
eKr kasutusele võetud silinderpitsateid. Varaseim trükikunsti vorm 
oli puulõige, millest Hiinas on säilinud näiteid ajast enne 220. aastat pKr, 
ning Egiptuses 4. sajandist. Hiljem  leiutati  trükinduses vahetatavad tähed ning 
trükipress mille töötas välja Johannes  Gutenberg  15. sajandil.
Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus.
Raamatute hulk suurenes oluliselt.
Johannes Gutenberg
Sündinud vahemikus 1394– 1406  Mainzis – surnud 
3. veebruaril 1468 Mainzis.
Saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse 
liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) 
leiutajaks.
Ajavahemikus  1452–1454 trükkis ta umbes 180 
eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli.
Johannes 
Gutenberg 16. 
sajandi gravüürilt
Gutenbergi  
piibel
Trükimasin
Mehaaniline  seadeldis, mille abil saab paberile või 
teistele materjalidele trükkida teksti ja muid kujutisi.
Üldlevinud arvamuse järgi  leiutas  trükimasina 
Johann Gutenberg.
Trükkimisel kasutas maalikunstis juba kasutusel 
olevaid värve ning esimese masina tegi Gutenberg 
mahlapressi eeskujul.
Gutenbergi poolt 
kasutatud puust 
pressi 
rekonstruktsioon
Trükitüübid 
tekstiks 
laotuna
Üks tänapäeval 
hästi säilinud 
trükimasin
Eesti Trükimuuseum
Tartus  Kastani  tänaval tegutsev eramuuseum, kus 
eksponeeritakse 19. ja 20. sajandist pärit kõrgtrükitehnikat, 
korraldatakse erialaseid õpitube ja koolitusi ning 
valmistatakse tel imustrükiseid.
Muuseum  on asutatud 2010. aasta april is 
mittetulundusühinguna.
Trükimuuseum on  koduks   kass  Johannes Gutenbergile, kes 
on ka muuseumi maskott. Johannes Gutenberg on saanud 
nime trükikunsti leiutajaks nimetatud ajaloolise 
isiku Johannes Gutenbergi järgi.
Trükimuuseu
m Tartus, 
Kastani 38. 
Samas  majas  
tegutsevad ka 
Paberimuuse
m, Noor-Eesti 
Loomekeskus
, Looming 
Hostel ja 
mitmed 
väikestuudiod.
Kass Johannes 
Gutenberg