Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvsõnade, omadussõnade ja määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine (9)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
Eelneva arvsõnaga KOKKU kirjutatakse sõnad
  • teist(kümmend): kolmteist, seitseteistkümmend,
  • kümmend : viiskümmend, kaheksakümmend, mitukümmend
  • sada: kakssada, üheksasada, poolsada, mõnisada

Eelnevast arvsõnast LAHKU kirjutatakse
  • ühelised: kakskümmend kaks
  • tuhanded: mõnituhat, kolm tuhat , kolmteist tuhat
  • miljonid: kaheksa miljonit
  • miljardid: viisteist miljardit

Ühesõnaline arvsõna ne-/ line- liitelise omadussõnaga KOKKU
  • kaheksatunnine
  • viietonnine
  • kolmeteistkümnekraadine
  • kaheksateistkümneaastane


  • Mitmesõnaline arvsõna järgnevast ne-/ line- liitelisest LAHKU

  • kolmesaja tuhande meheline
  • saja neljane
  • neljasaja viiekümne tuhandene
  • kuue ja poole miljoniline


  • Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad KOKKU ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes):
  • kuni kahekilone raskus,
  • ligemale viiemeetrine vahemaa,
  • umbes kaheksatunnine ajavahe

  • MÄÄRSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

  • määrsõna + muu sõnaliik = LAHKU

  • ammu möödunud
  • kas või
  • üsna tugev
  • liiga vähe
  • väga ilus
  • veel kord


  • määrsõna – muutumatu sõna, mis esineb lauses määrusena.

  • valik määrsõnu:

  • koht: alla, üles, kõrgel
  • aeg: viimati, eile, kaua
  • viis: salaja , kinni, hästi
  • hulk: väga, palju, veel
  • seisund: pungis, pingul


  • Liitmäärsõnad kirjutatakse KOKKU

  • UUS MÕISTE
  • ühtelugu –aina
  • päevapealt –kohe
  • õigupoolest – õieti
  • seljataga – möödas
  • kõigepealt – algul
  • sedamaid - kohe

  • MÕTTELINE TERVIK
  • uisapäisa
  • umbropsu
  • aegapidi
  • ajapikku
  • mispoolest
  • seejuures
  • kusjuures



  • Pikemad viisiütlevad määrsõnad - LAHKU

  • ammuli sui
  • langetatud päi
  • lehvivi hõlmu
  • värisevi käsi




  • Kahesilbilised viisiütlevad NII VÕI NAA

  • paljapäi/ palja päi
  • üksisilmi/ üksi silmi
  • vanuigi/ vanu igi




  • SIDEKRIIPS määrsõnades
  • samatüvelistes liitmäärsõnades, kui esimene sõna on nimetavas, teine alaltütlevas käändes
  • päev-päevalt, aasta- aastalt, aeg-ajalt, tahes- tahtmata

  • Küsisõna täiendiks

  • LAHKU
  • kes tahes
  • mis tahes
  • mis iganes
  • mille tõttu
  • mille tarvis
  • mille jaoks
  • KOKKU
  • mispuhul
  • mispeale
  • mistarvis
  • mispidi
  • misläbi
  • mispoolest



  • valik +/- määrsõnu
  • just+kui
  • konti +mööda
  • piki+silmi
  • nii +kaua
  • endist + viisi
  • suuri + vaevu
  • meelt + mööda
  • nii + pea
    • Jäta meelde!
    • õlg õla kõrval
    • samm sammu järel
    • maast madalast
    • maast- ilmast
    • kivi kivi peale
    • jalg jala ette
    • ööst öösse


    • OMADUSSÕNA KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

    • Põhisõnana esinev omadussõna kirjutatakse eelneva sõnaga KOKKU, kui
  • nad moodustavad omaette mõiste: maailmakuulus, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile , sulgkerge, lindprii , tulikuum, hulljulge, kurikaval

  • sõna märgib värvivarjundit või võrdlust helekollane, tumepruun , magushapu, rohekashall, tinakarva , poolkuiv

  • järelkomponendiks on
    • -ohtu lapseohtu, poisikeseohtu,
    • -võitu igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu.
    • -verd mustaverd, valgetverd, puhastverd.
    • -rikas metsaderikas
    • -rohke veerohke

  • esinevad tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg -, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane.





    • Moodusta omadussõnu järgmiste kinnistüvedega:

    • üli-
    • põrgu-
    • püsti-
    • ime-
    • liht-
    • veri -
    • eba-
    • ala-
    • Üliagar
    • Põrgupalav
    • Püstirikas
    • Imelihtne
    • Lihtviisiline
    • Verinoor
    • Ebamugav
    • Alaväärtuslik


  • tegemist on ne- ja line-omadussõna ja käändsõna ühendiga
  • meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sajanditepikkune, eeldustekohane

  • -ne/ -line sõnad kirjutakse LAHKU, kui täiendsõnal on omakorda käändsõnaline täiend
    • vana saapa taoline kogu
    • suurte linnade vaheline
    • kõigi eelduste kohane
    • paljude sajandite pikkune


    • Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga SIDEKRIIPSU abil:

    • Kreutzwaldi-aegne,
    • Lurichi-vägevune,
    • Tartu-lähedane,
    • Vabadussõja-aegne,
    • show-maiguline,
    • T-kujuline,
    • NATO -väline,
    • lik-liiteline


    • Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line- omadussõnast LAHKU:
    • Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Monaco Vürstiriigi kohane, Atlandi ookeani tagune , Gustav Ernesaksa vääriline,

    • Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse SIDEKRIIPSU abil:
    • 25aastane ~ 25-aastane,
    • 18kilomeetrine ~ 18-kilomeetrine, +märgiline ~ +-märgiline
    • NB! Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine.
    • karva ja värvi
    • KOKKU kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga : tinakarva pilved , taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, telliskivivärvi
    • LAHKU kirjutatakse
    • 1.osastavast käändest roosat karva riie , punast värvi maja.
    • 2. kui täiendsõnal on omakorda täiend, ka omastav : küpse kirsi karva ~ värvi riie.

    • LAHKU kirjutatakse omadussõna tähenduses määrsõna:

    • tohutu suur
    • määratu pikk
    • põhjatu sügav
    • üüratu lai
    • kole külm
    • tavatu kõrge
    • ääretu lai

  • Arvsõnade-omadussõnade ja määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine #1 Arvsõnade-omadussõnade ja määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine #2 Arvsõnade-omadussõnade ja määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine #3 Arvsõnade-omadussõnade ja määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine #4 Arvsõnade-omadussõnade ja määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 161 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor johanna62 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    16
    docx

    Kokku-lahku kirjutamine

    lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele minek; 5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnade kirjutamine; 6. pikkuspõhimõte – kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine (vrd sünnipäevapidu), keskkonnakaitse teemaline (vrd loodushoiuteemaline), murdmaateatejooksu võistlused (vrd odaviskevõistlused), teraviljakasvatusühistu võib kasutada teraviljakasvatuse ühistu. Nimisõna + nimisõna

    Eesti keel
    thumbnail
    6
    doc

    Kokku- ja lahkukirjutamine

    d) Kolm või enamgi tüve. nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. nt. Isa saapad, õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine. NB! Lapse kisa (ühe teatud lapse kisa) vrd lapsekisa (liigimõisteline), osakonna juhataja vrd osakonnajuhataja. NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. nt. Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud. Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk. NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev

    Eesti keel
    thumbnail
    3
    xls

    Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

    Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1

    Eesti keel
    thumbnail
    5
    docx

    Kokku-lahkukirjutamise näited

    Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnast tavaliselt lahku suur maja, rõõsk koor, omal ajal, tol ajal, sel määral, teist laadi, seda liiki, seda sorti, sama tüüpi Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet vanaema, elavnurk, kergetööstus, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kümmepäevak, sügavkünd, üksmeel, vanemteadur Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI

    Eesti keel
    thumbnail
    27
    ppt

    Kokku- ja lahkukirjutamine

    Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile. Näited: heategevus, julgeolek, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, mustmuld, noormees, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, uusehitus, nooremleitnant, argpüks, vanemteadur, magustoit. Kokku kirjutatakse need sõnad järgneva nimisõnaga siis, kui tekib omaette kindel mõiste. Näited: nelinurk, noormees, omakasu. Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Näited: võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus. Reeglid III EELNEV SÕNA + OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste. Näited: sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Määrsõnaliselt kasutatavad omadussõnad

    Eesti keel
    thumbnail
    12
    docx

    Eesti keele väljendusõpetus: kokku- ja lahkukirjutamine

    Ebakindlad juhtumid: üle talve ja ületalve, jõudu mööda ja jõudumööda. OMADUS-, ARV-, ASESÕNA + NIMISÕNA KOKKU LAHKU Kui väljendab kindlat omaette Üldiselt lahku: raske koorem, kolm mõistet: vanaema, uusaasta (= 1. päeva, meie aja, sel määral, oma aja. jaanuar), kolmnurk, enesekriitika, omakasu, julgeolek, kergetööstus, kõrgepinge. Lühenenud tüvega omadussõna ja Sõna eri lahku tähenduses “erinev, tegusõna tüvivorm: kiirrong, eraldi”: töötasime igaüks eri alal, esmaabi, tsiviilõigus; keerdtrepp, igaühele anti eri ülesanne. triivjää, raidkivi. Sõna eri kokku tähenduses Muutumatu sõna tavaliselt lahku: “spetsiaalne, eriline”: tuleb valida kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti eriala, talle anti eriülesanne rääkimine.

    Eesti keele väljendusõpetus
    thumbnail
    36
    docx

    Eesti keele reeglid

    üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. KOKKU LAHKU Iseseisvate nimisõnadena käändumatud omadussõnad ja tarvitatavad nimelähtesed sõnad Nt. nende sarnased diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, väiketähelised kohanimelised maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli täiendid: Nt. väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, Väiketäheline eesnimeline täiend Nt. Muutumatu sõna Nt

    Eesti keel
    thumbnail
    12
    doc

    KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

    täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken täiendsõna, mitte põhisõna juurde) ■ Lühenenud nimi-ja omadussõna Inimsugu, kuningriik ■ Täiendsõna on sihitislik Loodusevaatlus, lumevedu, ■ Kui sihitislik täiendsõna ei märgi Akna avamine, põranda värvimine metsavaht liigimõistet, vaid konkreetset üksikjuhtumit ■ Põhisõna märgib hulka, määra, Veetilk, saiapäts, leivaraas,

    Kirjandus




    Kommentaarid (9)

    R1im profiilipilt
    Rain Ungert: ise sa ei toimi. Materjali saab vabalt avada
    21:39 02-06-2009
    Unholy profiilipilt
    Unholy: Hakkas toimima, väga hea konspekt, super!
    16:11 03-06-2009
    Unholy profiilipilt
    Unholy: Ei toimi Vista ja Office 2007mega....
    20:52 02-06-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun