Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuled ja tehnoseisund (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Auto tuled ja nende kasutamine
Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ;  tagumised  punased ; numbrituled 
valged)
Lähituled (valged)
Kaugtuled  (valged)
;  
Tagurdamise käigu tuli (valge)
Pidurituled (punased)
Suunatuled  (kol ased)  ohutuled
Päevasõidutuled (valged) 
Udutuled  (esimesed valged ; tagumised punased)
Lisakaugtuled (valged)
Töötuled (valged)
Tuledele esitatavad nõuded .
Ø
Tulede  klaasid peavad olema  terved  ja olemas .
Ø
Tuled peavad olema puhtad .
Ø
Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud .
Ø
Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled.
Ø
Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn .
Ø
Tuledel ei tohi ol a ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm
Tulede  kasutamine
Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas 
kohas v.a. peatumisel ja parkimisel.
Päevasõidutuled koos gabari dituledega
Esimesed udutuled koos gabariidi  tuledega  – halva nähtavuse korral
Peatumisel või parkimisel võib kasutada park- ehk gabariiditulesid ( pimedal  ajal 
või halva nähtavuse korral on see kohustuslik).
Muid  tulesid  auto peatumisel või parkimisel kasutada ei tohi.
Kaugtulesid võib kasutada pimedal ajal valgustamata teel teiste
      sõidukite /li klejate puudumisel.
      Kaugtuled tuleb ümber lülitada lähituledeks :
Vastutuleva sõiduki kaugus on 300m. või ka kaugemal, kui vastutuleva sõidukijuht 
annab tuledega märku.
Lähenemisel eesli kuvale sõidukile ja kaugtuled hakkavad valgustama eesli kuvat 
sõidukit.
Lähenemisel mistahes tee kõrval sõitvale sõidukile , kui kaugtuled võiksid seda 
pimestada.
Tulede kasutamine
Pimestamise korral tuleb sõidusuunda muutmata alustada kiiruse vähendamist.
Kaugtuled soovitatakse tagasi sisse lülitada :
Vastutuleva sõiduki korral u. 5 . . . 15m. enne vastuliikuva sõidukiga kohakuti jõudmist.
Eesliikuvast sõidukist möödumisel u. 5 . . . 15m. enne eesliikuva sõidukiga kohakuti jõudmist.
Kaugtulesid võib kasutada ka hoiatusmärguandena enne möödasõidualustamist või kui kontrollitakse  liiklust .
Lähitulede rikke korral ei tohi sõidukit kasutada .Pimedal ajal või halva nähtavuse korral võib sõita
remondikohani kas udutuledega või, kui põleb vasakpoolne lähituli.
Gabariiditulesid võib kasutada iseseisvalt sõiduki parkimisel või peatumisel pimeda ajal või halva nähtavuse
korral. Kas või ühe tagumise gabariiditule rikke korral võib pimedal ajal või halva nähtavuse korral sõita rem.
kohani , kui on sisse lülitatud ohutuled või auto taha paigutatud  ohukolmnurk .
Eesmisi udutulesid võib kasutada halva nähtavuse korral  valgustamata teel ainult koos lahi- või kaugtuledega.
 Valgustatud teel võib pimedal ajal udutulesid kasutada ka iseseisvalt näit. lähitulede asemel, samuti valgel  ajal.
Tagumisi udutulesid võib kasutada ainult sõidu ajal, asula välisel teel, kui  nähtavus on halb.
Töötulesid lubatakse kasutada ainult spetsiaalsete tööde tegemisel ajal (traktorid ;  kombainid  ; kopad jne.).
Suunatulesid tuleb kasutada :   -   sõidu  alustamisel
                                                                 -   seismajäämisel
                                                                 -   manöövrite tegemisel
Suunatuid tuleb näidata ka tagurdamisel, kui manööverdatakse . Suunatuli lülitatakse sisse 3 sek. Enne manöövrit.
Ohutulesid tuleb kasutada :
         Seisval sõidukil    
Ø
         Pärast  liiklus  õnnetust, kui auto jäi seisma tee peale .
Ø
         Hädapeatuse korral kohas , kus  peatuda  ei tohi.
Ø
         Pimedal ajal või halva nõhtavuse korral, kui peatunud sõidukil ei põle mingi gab. tuli.
Sõitval sõidukil    
Ø
        Pukserimisel veetaval sõidukil.
Ø
        Pimedal ajal või halva nähtavuse korral, kui üks tagumistest gabariidituledest ei põle. 
Tagumine   numbrituli  peab tagama numbri loetavuse vähemalt   25m.    kauguselt .(pimedal ajal)
Põhinõuded tehnoseisundi kohta
Pidurid  :
      Efektiivsus määratakse  1. Pidurdusteekonna pikkusega
                                                2. Vähima aeglustusega.
Ei tohi kasutada autot, millel: 
Ø
Esineb piduriõli leke .
Ø
Efektiivsus ei vasta nõuetele .
Ø
Pidurite ehitust on ilma kooskõlastamata muudetud .
Ø
Käsipiduri lukustusmebhanism ei tööta .
Ø
Käsipidur ei hoia täismassiga sõidukit paigal 16% kallakul.
Sõiduautol kiiruselt  40km/h  kuival teel lubatud pidurdusteekonna pikkus mitte 
üle 14,5 meetri.
Keskmine  reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8 .. . 1.0 sek.
      Libedal teel kasutada mootoriga pidurdamist lisaks katkendlikule 
pidurdamisele .
Rool  ja  rehvid
       Rool
Ei tohi kasutada autot, millel:  Rooliratta vabakäik on lubatust suurem
Ø
SA-10*
Ø
Buss - 20*
Ø
VA-25*
Rooli detailid on kinnitamata või detailid on deformeerunud .
Roolisüsteemi ehitust on muudetud ilma kooskõlastuseta .
Autol olev roolivõimendi ei tööta .
        Rehvid 
         Ei tohi kasutada  rehve  , kui : 
         1. Mustri sügavus on alla lubatud määra .
Ø
SA - 1,6mm.(suverehvil) ; (3mm. Talverehvil)
Ø
VA – 1,6 mm.
Ø
Bussil - 2,0mm
         2. Pealiskiht  on  purunenud  või  vigastatud  .
Mille koormus või mõõtmed ei vasta antud  autole  .
Ühel  teljel  on erinevad rehvid 
Rehvide kuluvust suurendab 
Ø
 Madal sise rõhk . 
Ø
 Ülekoormus .
Ø
 Kiire aõit.
Ø
 Järsk pidurdus suurelt kiiruselt.
Mootor
Mootor :
Ei tohi kasutada autot, kui : 1. Mootori heitgaaside sisaldus ületab lubatud norme .(3%)
                                                          2.Toitesüsteem on ebatihe (kütus  lekib )
                                                    3.Väljalaske süsteem ei ole korras (summuti torud on katki ja müra on 
suur)
Jahutussüsteem : Jahutusvedeliku optimaalne temperatuur on 80* . . . 90*
Temperatuuri tõusu võib põhjustada :   
Vedeliku vähesus
Ventilaatori  rike
Termostaadi rike
Jahutusvedelikena kasutatakse külmumiskindlsad vedelikke , milledel on järgmised omadused :
ANTIFRIIS  VÕI TOSOOL 1. On mürgised .
                                                                2.Paisub rohkem, kui vesi .
                                                                3.Rikub värvkatet
                                                                4.Lekkimisvõime suurem , kui veel.
Kütused : Bensiine määratletakse  oktaani  arvu järgi .     Diisel  kütused vastavalt aastaajale.
On olemas etüleeritud ja etüleerimata bensiinid .
Etüleeritud  bensiin  on värvitud ja seda ei tohi kasutada katalüsaatoriga autodel.
Etüleerimata bensi n on värvimata ja on ette nähtud kasutamiseks katalüsaatoriga autodel.
Madalama oktaaniarvuga kütuse kasutamine võib :  - kahjustada mootorit
                                                                                                     - põhjustada detonatsiooni
Madalama oktaaniarvuga küt. kas. ei mõju mootori käivitamisele ega mootori töötamisele tühikäigul.
NB
Autole vajalik  varustus  : -  ohukolrnnurk - pakiruumis
                                                 -   tulekustuti  - salongis
                                                 -   apteek  - salongis
                                                 -  tõkiskingad - pakiruumis
    5 JUHTUMIT , KUI SÕITU JÄTKATA EI 
TOHI.
Pidur ei ole töövõimeline ,(sh.käsipidur)
Rool ei ole töövõimeline .
Juhipooine klaasipuhastaja ei tööta vihma või lumesaju korral.
Vasakpoolne lähituli ei põle pimedal ajal või halva nähtavuse korral .
Autorongil haakeseade on rikkis .

Document Outline

  • Auto tuled ja nende kasutamine
  • Tulede kasutamine
  • Tulede kasutamine
  • Põhinõuded tehnoseisundi kohta
  • Rool ja rehvid
  • Mootor
  • NB
Vasakule Paremale
Tuled ja tehnoseisund #1 Tuled ja tehnoseisund #2 Tuled ja tehnoseisund #3 Tuled ja tehnoseisund #4 Tuled ja tehnoseisund #5 Tuled ja tehnoseisund #6 Tuled ja tehnoseisund #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor günter lind Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

ARKi teooriaeksamiks kordamine
10
pdf

ARKi teooriaeksamiks kordamine

ARKi teooriaeksamiks kordamine Mõisted Sõiduauto on auto, kus on juhile kuni kaheksa istekohta Manööver on ümberpõige js igasugune pööre Registrimass koosneb - tühimassist, sõitjate massist ja veosemassit. Ristmik on samatasandil teedega niidustuv ala. Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) 
 Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ümberpõige - möödumine seisvast sõidukist või takistusest. Su

Liiklus
Ohutus ja turvalisus
18
pptx

Ohutus ja turvalisus

OHUTUS JA TURVALISUS Mida peab auto juht teadma autost ja selle käsitlemisest? Tutvu sõidukiga Tehno seisund - käsiraamat - mootor e. auto süda - sõiduki müüa - veermik e. rattad - auto õpetaja - tuled e. näe ja ole nähtav Sõidu ohutus - juhtimisseadmed - juhi asend - turva varustus Mootori ruum Õli kogus (min-max) - hoolda autot regulaarselt hooldusvälp e. periood - kasuta õigeid määrdeaineid sõltuvalt auto margist , vanusest ja mootori tehnilistest näitajatest (10W- 30) mineraal-; poolsünteetilised- ; täissünteetilised õlid (Tuule) Klaasi pesu vedelik ­

Liiklusõpetus
800 ARK i eksamis esinevat küsimust
204
docx

800 ARK'i eksamis esinevat küsimust

Lülitama sisse ohutuled. Sõiduki parema nähtavuse tagamiseks lülitama sisse lähituled. Asetama autost vähemalt 25 m kaugusele teel ohukolm¬nurga, kui sõiduk paikneb piiratud nähtavusega koha 26. Kuidas peab juht käituma väljaspool asulat hädapeatumise korral pimedal ajal? Autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma ohutusvesti. Lülitama sisse sõiduki ääretuled. Lülitama sisse ohutuled. 27. Millised tuled peavad põlema valgustamata teel parkival mootorsõidukil pimedal ajal? Lähi- ja ääretuled. Ääre- ja numbrituled, asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid. 28. Millal tuleb sõidukil sisse lülitada ohutuled? Kui sõites pimeda ajal või halva nähtavuse korral tagumine ääretuli ei põle. Hädapeatuse korral kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi. Liiklusõnnetuse korral. 30

Liiklus
Lõppastme-libeda-koolitus
13
pptx

Lõppastme (libeda) koolitus

Enne sõitma asumist Ø Puhake piisavalt Ø Ärge tarvitage alkoholi Ø Mõelge läbi oma teekond Ø Varuge sõiduks piisavalt aega Ø Tehke tiir ümber auto ja veenduge, et rehvid oleks täis, et ei oleks auto all näha lekkekohti ja kõrvalisi esemeid. Ø Puhastage auto lumest ja aknad jääst Ø Vajadusel kontrollige õli ja muid vedelikke. Ø Kontrollige tuled Ø Kontrollida kojamehed Ø Sättida end mugavalt sisse Ø Soovitavalt kontrollida jalaga piduri pedaali, ega ei vaju liiga põhjani. Ø Reguleerida peeglid Ø Käivitada sõiduk lahutatud siduriga Ø Turvavöö Ø Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist. Ø Suunamärguanne enne liikuma hakkamist Juhised auto juhtimiseks talvel Talvetingimustes on autojuhtimine sageli keerukam , kui arvata oskaks.

Liiklusõpetus
Transpordiameti teooriaeksami testid
333
docx

Transpordiameti teooriaeksami testid

Auto ei tuvasta enda läheduses võtit. / Võtmevaba süsteem ei tuvasta võtit 15.Võtme patarei vajab välja vahetamist. 16.Hoia distantsi! Võimalik kokkupõrge eesoleva sõidukiga, tõkkega või esemega. 17.Sidurit tuleb alla vajutada. Meeldetuletus, et hoida sidurit all enne auto käivitamist. 18.Pidurit tuleb all hoida. Meeldetuletus, et hoida piduri pedaali all enne auto käivitamist. 19.Rool on lukus. 20.Kaugtuled on sees. 21.Madal rõhk rehvides. 22.Auto tuled külgedel põlevad. / Välisvalgustuse indikaator 23.Auto külgtuled ei põle. / Valgustuse viga 24.Pidurituled ei tööta. / Stopptuli ei tööta 25.DPF filtrit tuleb puhastada või välja vahetada. / Õhufiltri viga 26.Probleem veokonksuga. Võibolla ei ole õigesti kinnitatud. 27.Probleem õhkvedrustusega. Kontrollige patju ja kompressorit. 28.Rea vahetus toimub ilma suunatuleta. / Sõidureast lahkumise hoiatus 29.Katalüsaator on ülekuumenenud. 30

Autokool
Uue LS muudatused liiklusreeglid 31 08 2010
81
pptx

Uue LS muudatused liiklusreeglid 31.08.2010

Uue liiklusseaduse muudatused võrreldes kehtivate liiklusseaduse ja liikluseeskirjaga Liiklusreeglid ) LiiklushariduspoliitikaLiiklejate elluviimistturvalisuse korraldabtagamine Haridus- ja Teadusministeerium Muudatused üldsätete osas Liiklejate turvalisuse tagamine Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministee- rium Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatus- töö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldus- territooriumil Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus ta- gama liiklusohutusnõuete järgimise Muudatused üldsätete osas Liikluskasvatus Täiskasvanute liik

Liiklusõpetus
ARKI TEOORIAEKSAM
4
docx

ARKI TEOORIAEKSAM

ARKI TEOORIAEKSAM 1. Millised ohud võivad tekkida juhikohalt lähitulede käsireguleerimisseadme kasutamisel? Vastusõitvate sõidukijuhtide pimestamine Valgusvihu liiga lähedale suunamine 2. Kus on parkimine keelatud? Aeglustus- ja kiirendusrajal Kohas, kus takistatakse teise sõiduki parkimiskohalt väljasõitu 3. Milline võib olla suurim lubatud kiirus pukseerimisel? 50 km/h 4. Mootorsõidukit ei tohi pesta Veekogus Veekogule lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta Veekogule lähemal kui 5 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta 5. Milliseid sõidukeid tohib peatada asula sõiduteel kahes reas? Haagiseta soolomootorrattaid 6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutad

Liiklusõpetus
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika




Meedia

Kommentaarid (1)

Ethylean profiilipilt
Ethylean: Lühike, aga informatiivne
21:45 28-03-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun