Nii ei satu tema hingamisteedesse liiva ega tolmu. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). Kaamel sobib kõrbeeluks paremini kui enamik maailma loomi. Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel). Toidu suhtes on kaamel vähenõudlik. Vähetundlike limasnahkade ja vähetundliku keele tõttu võivad kaamelid süüa ka asteldega taimi. Kaamelipiim on suhteliselt rasvane, kuid väga mineraalainete- ja vitamiinirikas. Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku keskmiselt 1700 kg piima. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm)
kasvamiseks, organite tööks ning arenguks. • Loomad saavad vett paljudest kohtadest ning sellel on erinevad funktsioonid looma kehas. • Vesi on abiks seedimisel, tasakaalustab pH taste organismis, reguleerib kehatemperatuuri • Loomad vajavad pidevalt vett, ilma selleta nad elada ei saa Kaamelid ja vesi • Kaamelid suudavad olla nädalaid ilma joomata • Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet • Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab, (inimese kehas on aga märksa väiksem kogus rasva, seega pole ka vett kehas nii palju talletatud ja me peame tihedamalat jooma, et ei tekiks vee kaotust) • Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett Veeprobleemid • Vett ei teki Maal juurde ega kao, vesi on pidevas ringluses • Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs
liiki:üksküürkaamel ja kaksküürkaamel. Kaamelid on kuni 2m kõrgused ja kaaluvad kuni 800g, neil on üks või kaks varurasvu silsaldavat küüru. Kaamel suudab kuni ühe nädala joomata olla. Kõrbetes on kaamel peamine liikumis vahend.Inimesed saavad temalt villa, nahka, liha ja piima. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Lähistroopilised loodusvööndid PANDA Pandad veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad Sõna panda tuleneb sõnast bambusesööja. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Sündides näeb panda välja nagu väike rott või hiir Ekvatoriaalsed loodusvööndid GORILLA Gorillad elavad Kesk-Aafrika troopilistes ja subtroopilistes metsades. Nad on
Kaamel Referaat VII kl 2009 Kaamel, ladina keeles Camelus on perekond mõhnjalalisi. Neid peetakse Aafrikas ja Aasias. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaamelil on väga palju kohastumisi kõrbes elamiseks. Nad suudavad suvel olla nädalate viisi joomata, aga jõudes veekoguni võivad korraga ära juua kuni 114 liitrit vett. Kevadel rahuldavad taimedest saadava veega ja söövad ka teravate asteldega taimi. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks. Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Pikad jalad kaitsevad keha üleliigse kuumenemise eest, sest need hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10kraadi madalam maapinna temperatuurist. Küürus on tal rasvavaru...
Tallinna Kristiine Gümnaasium KAAMEL Referaat Autor: Karoliina Velleste Klass: 8.a Juhendaja: Jana Kosk Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. KAAMELI VÄLIMUS ....................................................................................................... 4 1.1 Eluviis .......................................................................................................................... 4 1.2 Toitumine ..................................................................................................................... 5 1.3 Poegimine .................................................................................................................... 5 1.4 Elupaik .................................
Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, söövad liha, koovad kaamelivillast riideid. Kaamelite eluiga ulatub 3040-aastani. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett.
2. KAITSE LIIVA JA KUUMENEMISE EEST Liivatormi ajal suruvad kaamelid oma õhukesed silmalauad kinni nähes nende läbi hästi. Liiva eest kaitsevad veel silmi pikad tihedad ripsmed ja võime sulgeda oma nisasõõrmed Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett. Keha üleliigse kuumenemise eest kaitsevad pikad jalad, mis hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10° madalam maapinna temperatuurist. Kokku. Liival kõndimiseks on kaamelil paksud ja laiad jalatallad. Need ei vaju liiva sisse ja kuna on paksud, kaitsevad ka kõrvetava liiva eest
Nii ei satu tema hingamisteedesse liiva ega tolmu. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). Kaamel sobib kõrbeeluks paremini kui enamik maailma loomi. Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel). Toidu suhtes on kaamel vähenõudlik. Vähetundlike limasnahkade ja vähetundliku keele tõttu võivad kaamelid süüa ka asteldega taimi. Kaamel on kuni 3 m pikkune, harilikult 2-2,1 m kõrged, suurimad kaaluvad üle 800 kg. Neil on üks või kaks varurasvu sisaldavat küüru. Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva
Vesi saadakse peamiselt toiduga ja joogiga. Lisaks sellele moodustub vesi ka toitainete oksüdatsioonil, see on metaboolne vesi e. endogeenne vesi. Rasvade metabolismis tekib vett 1,07 g/g, süsivesikutest 0,55 g/g. Seedenõredega eritub ~6 liitrit seedetrakti, enamik sellest imendub tagasi, seega imendub üle 7 liitri vett ööpäevas, roojaga väljub ainult ~0,15 l. Uriiniga eritub 1-1,7 liitrit vett Higiga 0,3-0,5 Hingeõhuga 0,3-0,4 Organismi veetarvet reguleerib janu. Janu tekib , kui organism ei saa piisavalt vett organism on kaotanud palju vett organismis on liiga palju mineraalsooli Suhkrutõve korral jääb glükoos uriini ja haarab palju vett kaasa, uriini hulk suureneb, veetarve suureneb. Pideval vee liigjoomisel koormatakse üle neerud ja süda, kaotatakse mineraalaineid ja vesi koguneb kudedesse. Positiivne veebilanss võib kujuneda ka neerude või südamehaiguste korral vesi koguneb
Ühtlasi on säästva veesüsteemi puhul oluliseks toiminguks veelekete avastamine ja parandamine (SWITCH, 2011). Erinevus tavapärast lähenemisviisist seisneb soovis kasutada süsteemi efektiivsemalt ja säilitada nõudlus-pakkumise vaheline tasakaal, mis on ülioluline loodusvara mitteammendamiseks. Nii tavalise kui jätkusuutliku süsteemi ülesehitus omab ühist kondikava, küll aga on jätkusuutlikumasse süsteemi sisse lülitatud veetarvet vähendavad ja põhjavee taasteket soodustavad nüansse (joonis 3). Joonis 3. Tavapärase ja jätkusuutliku veetarvesüsteemi erinevused. 2.2.1. Miks peaks rakendama just jätkusuutlikku lähenemisviisi? 1) Majanduslik kokkuhoid ja keskkonnasääst - puhta joogivee tarbimise vähenemine aitab kokku hoida materiaalset kulutusi, mis kaasneksid veeressursi väljavõtuga pinnasest, töötlemise ja laiali jaotamisega. Vähenenud nõudlus toob omakorda kaasa väiksema vajaduse
Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel elunädalatel 5 - 7 mg päevas, kuid emisepiim katab sellest ainult ligikaudu viiendiku. Rauavaegus põhjustab aneemiat ja selle vältimiseks tuleb põrsastele manustada rauapreparaate (2.-4. elupäeval). Piim ei kata põrsaste veetarvet, mistõttu imikpõrsad peavad saama puhast joogivett, muidu hakkavad nad imema virtsa, mis põhjustab haigestu- misi. Põrsastele tuleb hakata andma lisasööta. Pärast võõrutamist nimetatakse põrsaid võõrdepõrsasteks (võõrukid) (kehamass ühe- kuusel võõrutusel 7-8kg). Põrsaste õige võõrutuseelne ja järgne söötmine on väga olulise tähtsusega. Võõrutamine toimub tavaliselt järsult - emis eraldatakse põrsastest, põrsad
N PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE NIISUTAMINE 1. Niisutuse tähtsus, areng ja perspektiivid toidu-. sooda- ja tehniliste kultuuride saakide suurendamisel ja stabiliseerimisel maailmas, Euroopas ja Eestis. Niisutamise ülesanne on hoida kastmsega mullaveevarud optimaalsed, sellest sõltub kastmisreziim. Kui mulla tegevkihi veevaru väheneb alampiirile, tuleb mulda kasta. Kasta tuleb väliveemahutavuseni (kastes üle väliveemahutavuse, siis vesi ei jää niikuinii mulda püsima). Taimed hangivad peaaegu kogu vee mullast. Niisutamiseks nimetatakse tehislikult vee mulda viimist. Niisutamise peamine ülesanne on mulla veevarude täiendamine. Niisutust rakendatakse väetamiseks, reovee puhastamiseks, sooldunud muldade läbipesemiseks ning põllumajanduskultuuride kaitseks liigse kuumuse ja öökülmade kahjuliku mõju eest. Niisutus parandab taimede kasvutingimusi ja vähendab saagi sõltuvust ilmastikust. Maakera kuiva kliima...
Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel elunädalatel 5 - 7 mg päevas, kuid emisepiim katab sellest ainult ligikaudu viiendiku. Rauavaegus põhjustab aneemiat ja selle vältimiseks tuleb põrsastele manustada rauapreparaate (2.-4. elupäeval). Piim ei kata põrsaste veetarvet, mistõttu imikpõrsad peavad saama puhast joogivett, muidu hakkavad nad imema virtsa, mis põhjustab haigestumisi. Põrsastele tuleb hakata andma lisasööta. Pärast võõrutamist nimetatakse põrsaid võõrdepõrsasteks (võõrukid) (kehamass ühekuusel võõrutusel 7-8kg). Põrsaste õige võõrutuseelne ja järgne söötmine on väga olulise tähtsusega. Võõrutamine toimub tavaliselt järsult - emis eraldatakse põrsastest, põrsad jäävad emapiimata ning nälg sunnib neid rohkem
Põrsaste rauatarvet on võimalik rahuldada ka joogivette lisatud rauasooladega. Et need joogivees ei sadestuks, tuleb lahus stabiliseerida viinhappega. Rauavett joodetakse künast ja seda vahetatakse paar korda päevas. Raua manustamine udarale määrituna või põrsastele suhu antuna on töömahukas ja ei õigusta end. Põrsaste jootmine Põrsad vajavad vaatamata piima veerikkusele ka vett. Ainult emisepiimaga ei ole võimalik rahuldada põrsaste veetarvet. Vett peavad nad saama alates 4.–5. elupäevast soovi järgi. Vee puudusel tekib põrsastel janu ja nad hakkavad imema virtsa, mis kahjustab nende tervist, ning põrsad haigestuvad, känguvad ja võivad ka lõppeda. Põrsad võivad juua puhast keetmata vett puu-, metall- või plastmasskünast, mida nad ei saa ümber lükata. Küna tuleb puhastada ja selles vett vahetada vähemalt 2 korda päevas. Uutes seafarmides kasutatakse ka nippeljootureid. Künad või jooturid tuleb paigutada
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? Pildi saamiseks soojustarbest tuleb koostada vaadeldava hoone energiabilanss, mis arvestab erinevaid soojuskadusid ja samaaegselt tarbitud elektri- ja soojusenergiat. Täpsema ülevaate saamiseks oleks õige vaadelda ka paralleelselt hoone veetarvet nii külma- kui ka sooja tarbevett ehk tegeleda energia, vee ja elektri kulude jälgimisega eelnevalt, kui otsustate milliseid energiasäästu meetmeid ette võtta. Olemasoleva või projekteeritava hoone arvutusliku küttekulu võime leida, lähtudes kasutatud välispiirete ehitusfüüsikalistest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
