Valitsuskulud Ehk kuhu eelarveraha kulub? KULUD Riigivalitsemine Rahalised u5% Ühishüvist ülekanded e Nt pensionid, sotsiaaltoetu pakkumin Nt sotsiaal- ja sed e haridusteenused, julgeolek, sideteenused sotsiaalse turvalisuse poliitika sotsiaalkindlu Sotsiaaltoetuse stus d ja Suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt sotsiaalhooleka Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest. lapsetoetus, pensionikindlustu sünnitoetus, matusetoetus. s, ...
1) Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. 2) Majanduse põhivalikud Mida? milliseid tooteid/teenuseid toota ja millises mahus? Kuidas? neid tooteid/teenuseid toota? Kellele? lähevda need tooted tarbimiseks? 3) Laenusoovija parameetrid laenusaaja isikuomadused, maksevõime, vara ja käendused. 4) Barter kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. 5) Võrdlus Turumajandus: Omand - eraomand, Mida/kuidas ettevõtja, Kellele turg. Käsumajandus: kõik riigi valduses. 6) Kindlustuse peamised liigid kahjukindlustus ja elukindlustus. 7) Nõudlus teatud kaupade või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 8) Turgu tasakaalustav hind hind, mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. 9) Defitsiit ehk vaegus on nõudluse ja pakkumise koguse vaheli...
4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõud...
veel haigekassale. Aktsiisid kaudes maksud, mis on kehtestatud teatud kaupadele jälgimiseks. (alkohol, tubakas, bensiin jne) Tuludeklaratsioon See on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. Deklaratsiooni tuleb kirja panna kogu maksustatav tulu (töötasu, honorar, annetused, intressid ja dividendid, tulu vara müügist). Lisaks tuleb üles märkida niisugused kulutused, mis seaduse järgi annavad tulumaksusoodustust. Millele kuulub eelarve raha Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvitistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalvamisele. Sotsiaalsed toetused Sünnitoetus ja lapsendamisetoetus ühekordne 320 Lapsetoetus igakuine, kuni 16 aastaseks saamiseni või kui õpib, siis kuni 19 aastaseni. 9,6 kuus. Lapsehooldustasu 3 aastaseni, igakuu 36 Üksikvanema toetus 2x9,6 kuus Ajateenija lapsetoetus 48 kuus Elluastumis toetus kui sa oled kasvanud lapsekodus või erihooludse all üles, siis saad 380, see on ühekordne.
Majandus avatud ühiskonnas 4.1 Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisr...
ning ta on üks paremaid näited valgustatud absolutistlikust monarhist. Päikesekuningas tegeles kõige riigis toimuvaga ja suutis oma hiilgeaegadel ka majanduslikest probleemidest vabaneda. Samuti soosis ta kunstide ja teadustega tegelemist. Tema valitsusajal muutus õukond selliseks, nagu me seda tänapäeval ette kujutame. Ometi ei suutnud temagi heaolu oma valitsuse lõpuni hoida. Valitsusaja hilisematel aastatel leidsid aset arvukad tülid ning Louis XIV valitsuskulud kasvasid liialt suureks. Laps-kuningas Louis XIV sai kuningaks aastal 1643, mil poiss oli alles viie aastane. Louis XIII oli määranud regendendiks kuninga emale Austria Annale, kuid oli piiranud tema võimu Nõukoguga. Sellega rahulolematuna laskis kuninganna kokku kutsuda parlamendiistungi ning Louis XIII testament tühistati. Noor kuningas ei olnud usin õpilane, ta valdas algelist prantsuse keelt, tundis pisuta ajalugu, geograafiat ja kosmagraadiat
4) Maksud, nende otstarve (õpik lk 135-139, TV ül 110-114, 117) - mõisted: otsene maks, kaudne maks, tulumaks, käibemaks, riigilõiv, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, tuludeklaratsioon, tulumaksuvaba miinimum. - riiklikud maksud - kohalikud maksud - erinevate maksude kehtestamise eesmärgid - Maksuameti ülesanded 5) Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus (õpik lk 140-144, TV ül 115-116) - mõisted: valitsuskulud, sotsiaalne risk, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltoetus, sotsiaalhoolekanne - millele eelarveraha kulub - riiklikud toetused - kohalikud toetused 6) Raha ja pangandus - Mõiste: deebetkäive, kreeditkäive, hoiuarve, intress, aktsia, deebetkaart, krediitkaart. - raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika
Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks. Demokraatlik riik reguleerib majandust aktiivselt, et paremini realiseerida selliseid
a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 15. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust SKP väikese muutuse korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 16. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 17. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 18
5. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c. C = - C0 + (1- c)Qd d. S = - C0 + (1-c)Qd 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9
Näide? Maks, mille laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 7. Selgita: Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile. Tulumaksusoodustus teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu. tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu. §4.6 Millele eelarveraha kulub 1. Mida nimetatakse valitsuskuludeks, mis on peamised valitsuskulud? Valitsuskuludeks nimetatakse kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks. 2. Nimeta kolm ülesannete rühma koos nendesse kuuluvate valdkondadega, mille täitmiseks valitsus eelarveraha kasutab. · Riigivalitsemine registrite ja andmebaasida pidamine, valitsusasutuste ja julgeolekujõudude ülalpidamine, Eesti riigi rahvusvaheline esindamine jms. · Ühishüviste pakkumine julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused.
a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9
a) et aidata finantseerida riigikaitsealaseid uurimistöid b) et aeglustada inflatsioonitempot c) et alandada intressimäärasid d) elavdada majandust 44. Tavaliselt inflatsiooniperioodil a) saavad kasu laenuandjad ja hoiustajad b) saavad kasu need, kellel on kindlad sissetulekud c) väheneb krooni ostujõud d) langeb tarbijahinnaindeks 45. Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad 46. Riigi majanduses kasutusel olev rahamass ilmselt suureneb, kui kommertspangad a) suurendavad reservi varutegurit b) võtavad klientidelt vastu sularahahoiuseid c) suurendavad väljaantavaid laenusummasid d) maksavad hoiustajatele välja sularaha 47. Marx uskus, et kaupade ja teenuste väärtus tuleneb a) nende tootmiseks vajalikust tööjõukulust. b) nende tootmiseks vajaliku tööjõu ja kapitali ühendatud jõupingutustest
osutamisele. Ettevõtetes siis ei tooda üks inimene kõike ise, vaid iga etapi juures on sellele alale spetsialiseerunud inimene Näiteks: Keevitaja ning kokk Mõlemal on oma kindlad tööülesanded ja nad on sellele kindlale alale spetsialiseerunud 59. Millised on omavahel seotud majandusringluse sektorid? Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on: a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad. 60. Millised on kõige tõenäolisemad toote pakkumise muutumise tegurid? Kõige tõenäolisemad toote pakkumise muutmise tegurid on: a) Tootmiskulude muutus ( aga ka näiteks tootjate ootused tulevase hinna suhtes ). Toovad kaasa pakkumise struktuuri muutumise b) Tootmiskulude suurenemine c) Tootmiskulude vähenemine 61. Millised tegurid mõjutavad kõige enam nõudluse muutumist?
I0 = fi(r); fi < 0 (13) Autonoomne tarbimine C0. Ka teda nagu I0 võib vaadelda pöördfunktsioonina intressimäärast: C0 = fc (r) ( ); fc < 0 (14) Valitsemiskulud G0. Valitsemiskulud G0 on samuti mõjustatud intressimäärast, aga tunduvalt vähem kui eelmainitud. Seetõttu võime valitsuskulud kõrvale jätta ja kuna oma iseloomult on mõlemad eelmised sarnased siis võime autonoomsed kulud kirjutada: j A = fA (r) ; fA < 0 (15) Graafiliselt (slaid 28a) on autonoomsete kulutuste funktsioon (r,Q) tasapinnal langev kõver. 27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz IS kõvera määratlus.
inimvajaduste hierarhia, kus esikohal on toit, kehakate ja eluase kui esmased vajadused. Esmastele vajadustele järgnevaid vajadusi nimetas ta kultuurivajadusteks, millele sissetulekute kasvades hakatakse kulutama rohkem. Ta väidab, et kui reaalne sissetulek inimese kohta kasvab, kulutavad nad rahvuslikust produktist rohkem valitsussektori kaudu, makstes ühtlasi ka rohkem makse. Empiirika ei ole seda väidet tõestanud. Valitsuskulud on küll kasvanud, kuid on riigiti väga erinevad. 3. Mida väidab esimene heaoluteoreem e heaolu põhiteoreem? Selgita joonise abil selle sisu. Heaolu põhiteoreem väidab, et täiusliku konkurentsi tingimustes korraldab turg ressursside efektiivse jaotuse. See on niisugune jaotus, mida pole võimalik ümber korraldada nii, et kellegi olukord paraneks, ilma et kellegi olukord samal ajal halveneks.
Aegread & prognoos - Test 11 1. Vali, millise alljärgneva suuruse aegrida on momentrida, millisel perioodrida. a. sündide arv perioodrida, b. liiklusõnnetuste arv perioodrida, c. veemõõtja näit momentrida, d. ettevõtete arv äriregistris momentrida 2. Vali, milline allpool toodud suurustest on varusuurus ja milline voosuurus. a. sissetulek voosuurus, b. summa pangakontol varusuurus, c. valitsuskulud voosuurus, d. ettevõtte töötajate arv varusuurus 3. Milline keskmine on momentrea andmetel leitud aritmeetiliste keskmiste aritmeetiline keskmine? kronoloogiline keskmine. 4. Absoluutne juurdekasv aegrea eelmise elemendiga võrreldes on sama, mis aheljuurdekasv. 5. Sea vastavusse kasvutempod (vasakul) ja juurdekasvutempod (paremal) a. 1,05 5%, b. 0,7 -30%, c. 2,5 150%, d. 1,5 50% 6
Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik ma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
