) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konstantin Päts (1874-1956) ,,Teataja" peatoimetaja. ,,Teataja" toimetuses töötasid: Jaan Teemant, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare. ,,Teataja" vaated: Tuleb parandada eestlase majandusolukorda. Tuleb osaleda ,,suures poliitikas"- reformid Venemaal parandavad eestlaste olukorda. Koostöö venelastega baltisakslaste vastu. Koostöö venelaste ja teiste rahvastega:
Renessanss 15. saj. Tekkimise eeldused: · Feodaalkorra lagunemine · Kapitalistlik majandussüsteem · Linnakodanlus · Võitlus vabaduse eest Põhja-Itaalias avaldus varem, sest nõrgemad feodaalsuhted, läbiv kaubatee. Uska kaotab aktuaalsuse, religioon taandub, usk inimese enda jõusse. HUMANISM maailmavaade, mis hindab isiksust, kaitseb inimväärtust ja isikuvabadust, inimese ja isiksuse vaba arengut. Eesmärk vabastada inimene keskaja kammitsaist. Eeskujud antiikajast. Nimetati taassünniks, sest toimus antiikkultuuri tagasitulek. KIRI antiikva lihtne mõõdupärane
-eesti keele rääkimise olukorra parandamist aga ka koolinoores ja propageerimine -toetajaks nii haritlased, üliõpilased -rahvusluse propageerimine linnakodanikud, talupojad -Tallinn, Tartu, tegutsesid -teotajateks eesti haritlased, kui ka töölised illegaalselt põranda all jõukad taluomanikus ja -pooldasid demokraatlikku -vastuolu baltisakslastega linnakodanlus vabariiki koos kodanikuvabadusega 1905.a. revolutsioon Revolutsiooni eeldused: demokraatlike vabaduste puudumine majanduskriis Venemaal vägagi jõhker elu- ja töökuskeskond osutus talumatuks Vene-Jaapani sõja mõju, kus Venemaa sai lüüa ja ta pidi tunnistama enda nõrkust Aulakoosolek valitsuse korralduste boikoteerimine
Eesmärgiks oli kõik vene võimu alla kuuluvad alad muuta võimalikult "venelikuks", et vene tsaaririik oleks ühtne. Tulemusena mitmed vallategelased lasti lahti, vallavalitsused ja vallakohtud seati seati Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank Võit linnavolikogu valimistel Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste
Eesmärgiks oli kõik vene võimu alla kuuluvad alad muuta võimalikult "venelikuks", et vene tsaaririik oleks ühtne. Tulemusena mitmed vallategelased lasti lahti, vallavalitsused ja vallakohtud seati seati Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank Võit linnavolikogu valimistel Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste
tagati õigus emakeelsele haridusele. - 3000 ühest rahuvusest-oma koolid ja lehed - Sakslased,venelased, rootslased, juudid Kultuurikapitaliseadus- kunstnikud ja kirjanikud said stipendiume PARTEID Alguses lubati tegutseda kõigil parteidel. - Vasakpoolsemad-partei - Parempoolsemad-erakond/kogu Parempoolsed-Põllumeestekogu(jõukamad,linnakodanlus) - Eesotsas Päts ja Laidoner Rahvaerakond - Eesotsas Tõnisson, Jaan Poska, Westholm Kristlik rahvaerakond - Intelligentsi omanikud - Jaan Lattik Vasakpoolsed Eesti sotsialistlik töölispartei - Eesmärk sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. - Mihkel Martna Eestimaa Kommunistlik partei - Juhiti Moskvast - Tegutses illegaalselt
Suurenes ka nende osakaal ametkondades. Jaan Tõnisson · 1868- ? · "Postimehe" toimetaja · Üks uue põlvkonna ideelistest juhtidest · Tugev usk eesti rahva rahvuslikku tulevikku Konstantin Päts · 1874-1956 · "Teataja" toimetaja · Hakkas tähelepanu pöörama majanduslikele küsimustele Eesti poliitika voolud sajandi alguses · Konservatism esindajaks eelkõige alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus · Liberalism erinevaid tahke siin esindasid J. Tõnisson, kelle vaated olid mõõdukamad ja rahvusidealistlikud ning K. Päts, kelle vaated olid radikaalsemad. Eesti poliitika voolud sajandi alguses · Sotsiaaldemokraatia esindajaks Mihkel Martna. Kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku, seisusliku ja majandusliku rõhumise ning eraomanduse vastu, kutsus üles looma
maalis kaasaegseid inimtüüpe. ( „Õuedaamid“, „Breda alistamine“) Murillo- maalis usulisi teemasi, palju psühholoogiat. 3 leviala 1. Katoliku kirik teeb koostööd absolutismiga. Kunsti tellib kirik. Barokne kunst. (Itaalia, Hispaania, Belgia, Lõuna-Saksa riigid) 2. Kuningavõim on allutanud kiriku. Kunsti tellib õukond. Klassitsistlik kunst. (Prantsusmaa, Inglismaa (enne kodusõda)) 3. Protestantlik (Holland eesotsas). Kunsti tellib põhiliselt linnakodanlus. Kiriklik/õukonna kunst vastuoluline, tagasikoidlikum. Baroklik realism (Põhja- Saksa, Holland, Rootsi) Claude Lorrain Arendas edasi maastikumaali. Prantsuse maalikunstnik. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist. Tihti on tema maalidel n.ö. klassikalised varemed ja inimfiguurid vaimulike riietuses või antiikrõivais. On teada, et Lorrain ei olnud kuigi hea inimestemaalija ja lasi need teha teistel kunstnikel.
Siinse feodaalse ühiskonna 3 privilegeeritud seisust (aadel, vaimulikkond, linnakodanikud) moodustusid peaaegu täielikult baltisakslastest, kelle hulka sajandite vältel segunes rootsi, poola, vene, aga ka üksikuid prantsuse, soti, iiri, tatari jt. päritolu asunikke. Mõjuvõimsaim oli aadel, kelle peamiseks taotluseks olid võimalikult avarad privileegid talupoegade orjastamisel. Kirikuorganite ja patronaadiõiguse kaudu alistas aadel endale maavaimulikud; ka linnakodanlus, eriti väikelinnades, alistus aadli majanduslikule ülemvõimule. 18. sajandist alates kasutasid baltisakslaste poliitilised juhid oma tihedaid sidemeid tsaariõukonnaga Balti erikorra kindlustamiseks. Vastavalt baltisaksluse klassikoosseisule jäi baltisaksa kultuur eesti ja läti rahvahulkadest paljus isoleerituks ning oli sageli suunatud seisusliku korra ja ajalooliste privileegide konserveerimisele. Alates privileegide kärpimisest 1860
1.Suure Prantsuse rev põhjused. 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika) 2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette 3. 18 saj valgustusideede levik 4. vastuolu ühiskondlikes suhetes 5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. kolmest seisusest oli a) vaimulikke 0,5% b) aadlike 1,5% c) talupoegi 85% ja linnakodanlus 3% ja väljaspool seisust 10%. Makse maksis vaid kolmas seisus. 2. Prantsuse rev tähtsus ja mõju. 1. suured muutused ühiskonnas a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks b) seisuste kadumine c) kapitalistliku ühiskonna kujunemine (kodanlus) d) maa talupoegadele e) kaotati tsunfisundus ja oli õigus valida oma tegevusala f) üleminek üldise sõjaväe kohustusele 2. oluliseks vabadus, võrdsus, vendmus (?). 3
vajadustest ning Lutheri tungist oma ideid ellu viia. Esitus moodustab terviku, sest antakse ülevaade, milline oli 16. sajandi alguse Saksamaa ja miks just Lutherist sai reformaator. 16. sajandi Saksamaad iseloomustab mitmetasandiline anarhia. Võim jagunes paavsti, keisri ja vürstide vahel, kellel kõigil olid oma huvid. Samuti ilmnesid vastuolud vaimulike, rüütelkonna, kaupmeeste ja talupoegade vahel. Domineeris linnakodanlus ja kaupmeeste mentaliteet. Katoliku kiriku silmis polnud aga sellisel vaimulaadil kohta. Teisalt on tekstikatkes lähtutud Lutheri vaimsest teekonnast. 1517. aastaks teadis mees täpselt, mis on katoliku kirikus valesti ning vormistas need ideed 95 teesiks. Luther ei olnud osa hulkadest, vaid prohvet, kes oli kõigeks valmis, et järgneda oma sisemisele sunnile. Saksamaa vajadused ja Lutheri veendumised olid 1517. aastaks kooskõlla jõudnud. 3. Ajaloolane E. Le R
Manerism 16.saj.teise poole ja 17. saj alguse Euroopa ajalugu määratlesid : 1.suurte maadeavastuste tagajärg- maailmamajanduse teke. 2.kulla ja hõbeda juurdevool lõi Euroopa riikide seas ebavõrdsuse, tekkis linnakodanlus, kes samuti ihkas poliitilist võimu. Madalmaades loodi1581-1609 vabariik, Inglismaal kestis Cromwelli protektoraat1649-1658 Poliitilist stabiilsust kõigutasid reformatsioon põhjustades ususõdu ja rahutusi(Pärtliöö Pariisis 1572)ja kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) Samuti vapustasid Euroopat mitu katkulainet. See väljendus ka kunstis-grotesk ja rahutus. Saksa kunstis võib manerismi alguseks pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj
Kuna Lucien Fevbre on ise prantslane, võiks väita, et teos on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist, oma emotsioone arvesse võtmata. Samuti ei ole käsitlus Lutherist religioosne, kuigi just katoliku kiriku langemine on siin keskseks teemaks. Võim saksamaal oli jagunenud mitmete institutsioonide vahel, kes kõik lähtusid omakasust. Erinevate ühiskonnakihtide vahel esinesid tugevad vastuolud ning linnas valistes kaupmeeste mentaliteet ja linnakodanlus. Katolik kirik seda aga heaks ei kiitnud. Kuna Lutherit ei katolik kirik ega ka muud usuõpetused ei rahuldanud, hakkas ta looma uut usuõpetust. Nõnda kirjutaski ta 1517ndal aastal välja oma ideedel põhinevad 95 teesi, legendi järgi naelutas need Wittenbergi linnakiriku uksele, tegelikult saatis Mainzi peapiiskopile. Need veendumused rahuldasid Saksamaa vajadusi. Martin Luther oma ideedega ja 1517nda aasta sündmustik on niivõrd oluline ajaloos, et selle põhjal on tehtud ka filme
Pärnu oli väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linlased vajasit järjest rohkem tarbekaupu ja toitaineid. 4. Poliitiline elu 20. sajandi alguses. Tõnisson ja ,,Postimehe" ringkond (Kitzberg, Jürgenstein, Põld, Kallas) eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu; vastuolu baltisakslastega; eesti keeles rääkimise ja rahvusluse propageerimine; emakeelse hariduse nõue; toetajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikud ja linnakodanlus; Päts ja ,,Teataja" ringkond (Virgo, Tammsaare) pidasid kõige tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist; nägid liitlast vene demokraatides; toetajateks nii haritlased, linnakodanikud, talupojad kui töölised; toetasid konstitutsioonilis-parlamentaarset monarhiat Sotsiaaldemokraatia ja ,,Uudiste" ringkond (Speek, Martna, Ast, Kesküla) tegutsesid illegaalselt, põranda all; peamised toetajad töölised,ka koolinoored ja üliõpilased;
I Itaalia, Hispaania, Austria Absolutistlik valitsemine ja katoliku kirik olid liidus. Kunstis olid esiplaanil kiriku huvid. Barokk kõige ehedamal kujul. II Prantsusmaa ja Saksa väikemonarhiad Kirik allus absolutistlikule valitsejale ja kunstis olid esikohal õukonna tellimused. III Holland, Skandinaavia, Inglismaa, Põhja Saksamaa Levis kapitalism ja protestantlus. Põlatud olid nii absolutism kui katoliku kirik. Kunsti tellis peamiselt linnakodanlus. BAROKK · 17. saj. kohta kasutatakse ühise stiilinimetusena sõna barokk. Tuleb itaalia keelest sõnast barocco iseäralik, korrapäratu. · Barokk kunsti eesmärgiks oli meelte ja tunnete mõjutamine. Köitis laia publikut. · Tekkis Itaalias 16. saj. Lõpul. Levis üle Euroopa ja hääbus 18. saj. keskel. · Isel. arhitektuuridetailid on keerdsammas ja voluut (sammaste otsas). · Kirik soovis, et kunst oleks esinduslik ja toretsev.
tseremooniatel, mille eesmärk oli ühiskonna tugevdamine ja ühteliitmine. See oli ka noorte ettevalmistamine eluks. Täiskasvanute rolli omaksvõtmne oli tähtis sündmus kõigis ühiskondades. Sellesse rolli kuulub näiteks töötamine, abielu ja lapsevanemaks olemine ja iseseisvus ja vastutus. Agraal - ja feodaalühiskondade tähelepanuväärseim sündmus oli kirjaoskuse tekkimine. Koolitus oli kõrgeima klassi ainuõigus. Ühiskonnas hakkas kujunema uus mõjukas keskklass, linnakodanlus. Õpipoisi-, selli- ja meistrisüsteemi kaudu sai alguse kutsekoolitus. Tänapäeval tunnustatakse lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei mõisteta vaid täiskasvanueluks ette valmistava etapina. Arusaamade muutumise lapsepõlve kohta võib jagada kolme ajaloolisse etappi: 1. laps kui vaid väike täiskasvanu 2. hakati tunnustama lapsepõlve erilisust 3. lastele pööratakse erilist tähelepanu. Lapsed
idee. Ajutiselt Valitsuselt saadi luba nende väeosade komplekteerimiseks eestlastega. Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. Poliitiline areng 1917. a. suvel 1905 a loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond J. Tõnissoni juhtimisel korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid talupojad, linnakodanlus ja intelligents. Talurahva ühendusena kujunes välja Eesti Maarahva Liit ning linna keskkihti ja ametnikkonda koondav Eesti Tööerakond. Lisaks neile oli veel mitu sotsialistlikku parteid: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Juuli algul tuli kokku Maapäev. Valiti Maavalitsus, mille eesotsa asus Jaan Raamot. Rahvuskongressil püstitati uus siht taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene riigi koosseisus. Sõjasündmused
Aktiivselt osalesid Läti ja Eesti ka ülevenemaalises üldstreigis. 16.10.1905 avas sõjavägi Tallinnas toimunud ametivõimude poolt lubatud meeleavalduse pihta tule. Surma sai 94, haavata üle 200 inimese. REVOLUTSIOONI TÄHTSUS (1905) a) rahvas algas poliitilisele elule b) luuakse esimene erakond (Jaan Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond) c) venestamine nõrgenes, algas kultuurielu tõus POLIITILISED VOOLUD a) konservatism alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus b) liberalism Päts (radikaalne) ja Tõnisson (mõõdukas rahvusidealist) c) sotsiaaldemokraatia kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku, seisusliku, maj rõhumise ja eraomanduse vastu, seadis eesmärgiks õiglasema, sotsialistliku ühiskonna. Mihkel Martna (marksism). Marksismi pooldasid ka Vilde, Suits ja Tuglas. Nii talunikud kui rentnikud olid raskustes maksude, võlgade ning rendirahade tasumisega. Rahulolematus suunatud mõisnike vastu
Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Amnk valimiste väljakuulutamine(toimusid maikuus 1917), ja veelgi lisas pinget vene soldatid.=Vene sõjavägi demoraliseerus=rahvusväeosade loomise idee Eestis.= suudeti luba saada loomiseks 1.Eesto Polk Rakveres. 1917.a suvel kujunesid välja Eesti pol.erakonnad. J.Tõnisson muutis Eduerakonna Eesti Dem.Erakoonaks.(l-eesti jõuk.talupojad,linnakodanlus,intelligents) Tekkisid Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sots.Ühendus, Eesti Sots-Revolutsion.Partei. Enamlased kasvasid märts-aug 150 liikmelt 7000le. Juuli algus tuli kokku Maapäev=I parlamendilaadne rahvaesindus. Maapäev valis Maavalitsuse(täides.), mille etteotsa astus Jaan Raamot. Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi-Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene koosesisus taotleda. Vene armee ja riigivõim
maarahvale, sest keskaegne kristlik mentaliteet, sundis inimesi otsima hingeõnnistust, enne maapealse elu lõppemist. Soovida jätsid keskaegse Tallinna hügieeni- ja heakorratingimused, mistõttu haigused levisid kergemini. Aktiivne ülemerekaubandus tarnis kaubandusele ülesehitatud Tallinnasse uusi katke. Tallinna linnakodanikest maarahvale oli keskaegsele linnaelanikkonnale omaselt kohane kollektiivne elulaad. Maarahvast linnakodanlus oli ilmselt mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt omaks võtnud kristliku ideoloogia ja usutunnistuse, erinevalt maal elavast maarahvast. Kristlik usutunnistus ja ideoloogia tähendas, et kollektiivne elulaad polnud Tallinnas elavale maarahvale võõras. Koos käidi kirikus maarahvale oli mõeldud Pühavaimu kirik, kus hiljem oli pastoriks Balthasar Russow. Kuuluti erinevatesse vaimulikesse gildidesse, näiteks Püha Ihu gildi, mis oli Vana-Liivimaa vanim gild (skraa pärineb 13
Erandi moodustab õpetlane Giordano Bruno, kelle kommetekomöödia 'Küünlakandja' on tähelepanuväärsemaid lavateoseid itaalia renessansi lõpuperioodist. 16. sajandil arenes ka rahvalik kutsekomöödia. See on rahvuslik lavazanr, mille juured ulatuvad tagasi rooma atellaadideni. 16. sajandi lõpul jäi itaalia kirjandus hispaania ja inglise kirjanduse varju. 17. sajandil tuli esikoht vallutada Prantsusmaale. Hispaania renessanss Hispaania renessansiliikumises puudus sõltumatu linnakodanlus. Rekonkista käigus tugevnes kuningavõim. See purustas 16. sajandiks linnkommuunid Samuti arenes teisiti Hispaania majandus. Suured valdsed olid Ameerikas, kust toodi sisse rikkusi. Absolutismi toena etendas maa vaimses elus mõjuvat osa kirik, mis oli tugevam kui teistel maadel. Sotsiaalsed vastuolud olid teravad. 16. sajandil tekkis Hispaanias poliitiline ja majanduslik kriis. Humanistlik liikumine tekkis Hispaanias 16. sajandil. Humanismi peakoldeks kujunes 1508. aastal
Inglismaa ja Wales jagunevad 47 krahvkonnaks ja 6 linnakrahvkonnaks ning Sotimaa koosneb 11 regioonist. Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi suurusega 244 100 km² ja elanike arvuga 55,9 miljonit. Inglise klassikalise majandusteaduse teke 17. sajandi keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmis- ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa- kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikus mõttes oli võim kodanlusel, puudusid aga poliitilised õigused. Nende kättevõitmiseks toimus kaks revolutsiooni: Aastatel 1647-1649 oli esimene revolutsioon. 1649. aastal Charles I pea raiuti Londonis maha, toimus restauratsioon ning võimule tuli Charles II. Aastal 1688 toimus Hiilgav revolutsioon, murranguline kodanluse pääsemine tegelikule võimule. Inglismaa oli parlamentaarne riik olnud juba 13. sajandist peale. Revolutsiooni
Põllumeestekogud - seda isegi iseseisvumist taluomanikeks saanud vaatamata neid aeg-ajalt tabanud peremehed) ning tagasilöökidele. Esimest korda sai põllumajandustoodangu töötlemise ja Põllumeestekogude eelkäija, 1917. turustamisega seotud linnakodanlus. aastal moodustatud Eesti Maarahva Põllumeestekogud olid üsna Liidu renomee tugevalt kannatada konservatiivsed, pooldades vaid 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal ja tagasihoidlikke reforme, mis ei seaks Vabadussõja algperioodil, mil tema ohtu olemasolevaid majanduslikke ja
Iganenud feodaalkord äratab rahuloelmatust kõikides seisustes ja ka sotsiaalseid pingeid. Kõrgemad ametikohad ja ohvitserikohad on reserveeritud kõrgaadlile, nende õukonnas pidamine nõuab suuri kulutusi. Seisustesse kuuluvate isikute ja neile võimaldatud õigused ei ole omavahel proportsioonis. · aadel 1,5% elanikest ja 20% maaomandist · vaimulikud 0,5% elanikest ja 10% maast · talupojad 85% elanikest ja alla 50% maast · linnakodanlus 3% elanikest Vaimulikud jagunevad ülem- ja alamvaimulikeks, nende suhtumises kuningavõimu ja elatustasemes on suured erinevused. Suurem osa kodanlust elab tänu merkantilistlikule majanduspoliitikale hästi. Ka suurem osa vabadest maaomanikest elab talutavalt, hoolimata aadlike kasvavast survest. Kriisidele on väga vastuvõtlik suurenev varatu maatööliste kiht, keda on üle 50% elanikkonnast. Riigil on liiga suured väljaminekud, mis põhjustavad pideva rahapuuduse ja riigi pankrotiohu.
kujul kasutatud. Tõenäoliselt on tegemist vaid hilisem ilusa väljamõeldisega, ent võimalik on ka, et lipp oli Taani kuningale paavsti poolt ristiretkeks saadetud ja seda ei läinud enne lahingut vaja. Kui siis ristilipp kuninga Toompea nõlval asunud telgist alla lahinguväljale toodi, võis see tõesti imena näida. Ühe versiooni järgi andis lahke Taani kuningas osa oma maast kasutada all-linnale, mille peale rõõmus linnakodanlus paiga Taani Kuninga aiaks ristis. Pärimuse kohaselt ulatuvad konkreetsed teated alast, mis tuntud Taani Kuninga aiana, aastasse 1310. Millal Tallinna linnale kuulunud kuningaaia-alune territoorium erakätesse siirdus, pole täpselt teada. Arvatavasti sai see teoks 18. sajandil, mil Neitsitorni kahte korrust hakati kasutama elamukorteritena. Veel 1939. aastal kastutati maa-ala eraaiana, misjärel natsionaliseeriti. Kiek in de Kök
· Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased (bolsevikud), kes nägid Vene revolutsioonis vaid üht osa maailmarevolutsioonist ning käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. G. Poliitiline areng 1917. a suvel · Poliitiliste erakondade kujunemine * Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid L- Eesti jõukamad talupojad, linnakodanlus ja intelligents. * Uute parteidena kujunesid: - Eesti Maarahva Liit (talurahva ühendus) - Eesti Tööerakond (koondasid linna keskkihte ja ametnikkondasid; mõneti pahempoolsete kalduvustega; eesotsas Jüri Vilms) - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ( eraldus iseseisvumise teel VSDTP vähemlaste (mensevike) tiivast) - Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
○ Ei eitatud klassivõimaluse olemasolu, nägid sotsiaalseid probleeme ● 1905. aastal nõuti ○ Rahva relvastamist ○ Taheti demokraatlikku riiki ○ Taotleti lisaks riigimaadele ka rüütelkonna ja kirikumõisate maade jagamist ○ Keelduti maksude maksmisest ○ Keelduti kroonuteenimisest ● Radikaale toetasid Eesti haritlaskond, linnakodanlus ja tööstustöölised AASTA 1905 1905. aasta revolutsioon Ajend: Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 1905. aasta 9. jaanuaril. Milles seisnes? ● Palvekirjade esitamine ● Streigiti ● Maal hävitati mõisavara ● Mässati 16. okt 1905 Uuel Turul toimus rahvakoosolek, mis lõppes 94 inimese surmaga ja haavatuid oli u. 200
Luther leidis, et valitsejal ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate elu (nt kehtestada, mis usk on vastaval alal ja rahvas peab sellega leppima). Ta leidis et kirikud tuleb alluta riigile ja tekkis riigikiriku ideoloogia ning kiriku liitumine ilmaliku võimuga, kuna see oli aadlitele meelepärane ning garanteeris luteriusu edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Peamised pooldajad ja levitajad olid Saksa territoriaalvürstid ja linnakodanlus, aadel (kes soovisid vabaneda paavsti ja Habsburg-keisri diktaadi alt). Leviala: Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Põhja-Baltikum, (Ungari jne.). Poliitiliseks tulemuseks oli Saksamaa usuline lõhenemine, algab uus sõdade periood Saksamaal (1546-1648). Luteri kirikute alusdokument on Augsburgi usutunnistus (1530), autoriks Philipp Melanchton. Teiseks reformatsioonikoldeks on Sveitsi linnad, Sveitsi alade põhiliseks reformaatoriks sai Ulrich Zwingli (1531) ja tema sekt
valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu: Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks. Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks: 1531 Schmalkadeni liidu , kes otsis tuge Saksa keisri ja paavsti vastu Prantsusmaalt, kes oli habsburgdünastia vastane. Tulemusi: - Nii oli Saksamaa usuline lõhenemine tõsiasi (uued Luteri kiriku kogudused)
esindajate suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Inglise- 17 saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmise ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Inglismaal aitas merkantilistlik poliitika kaasa kapitalismi arengule nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Kiiresti kasvas kaubanduse osatähtsus. Loodu suuri kaubaühinguid. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikult tähendas see kaubanduskapitali osatähtsuse languse ning tööstuskapitali osatähtsuse tõusu algust. Prantsuse- Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Hakati põllumajandust esile tooma. Üleminek merkantilismilt klassikalisele majandusele toimus väga teravalt. Võitlus merkantilistide vastu oli tugev. Selle algatas Boisguillebert, lõpule viisid aga füsiokraadid
,,Postimees" levis eelkõige Lõuna-Eestis. 1901.a hakkas Tartu ülikoolist juristihariduse saanud Konstantin Päts (1874-1956) välja andma ajalehte ,,Teataja", mis asus erinevalt ,,Postimehe" aatelisusest pöörama tähelepanu majandusküsimustele. Samasuunaline oli 1903.a ilmumist alustanud Peeter Speegi ,,Uudised". 19. Sajandil kujunes rahvusvahelises elus välja kolm peamist poliitilist voolu: 1)Konservatism Alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus 2)Liberalism Mõõdukad, rahvusidealistlikud, osalt ka radikaalsed. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts 3)Sotsialism Sotsiaaldemokraatia. Kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu ning seadis eesmärgiks õiglasema, soitsialistlikuma ühiskonna.Juhtivaks marksistlikuks tegelaseks oli Mihkel Martna. Marksistlikud ideed olid juba paarikümne aasta eest Saksamaalt Eestisse jõudnud. RAHULOLEMATUS
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri.
(positiivne) Smith kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Teema 4 Inglise klassikalise majandusteooria teke 17 saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldand senised tootmis ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursess staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Klassikaline majandusteadus tähendab üleminekut merkantilismilt tänapäeva majandusteadusele. William Petty tegutses 17 saj ja oli inglise klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Petty määras kauba hinda tema valmistamiseks kulunud töö alusel. Selle teesi alusel töötas välja väärtusteooria, mille kohaselt eristab loomulikke hindu (määratavad töö kaudu) ja poliitilisi hindu (turuhind)
kelle arv oli Eestis 1917. aasta sügisel kasvanud 200 000ni. (T. Karjahärm, A. Adamson, Eesti ajaloo pöördepunktid. Eesti bolsevike seisukoht riikluse küsimuses 2007, lk 133) Poliitiline areng 1917. aasta suvel Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad. 1905. aastal loodud Eesti rahvameelne erakond J. Tõnissoni juhtimisel korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid Lõuna- Eesti jõukamad talupojad, linnakodanlus ja intelligents. Selle kõrval kujunes talurahva ühendusena välja Eesti Maarahva Liit ning linna kesk kihte ja ametnikkonda koondav mõneti pahempoolsete kalduvustega Eesti Tööerakond. Lisaks neile tegutses siinmail terve rida sotsialistlikke parteisid: VSDTP vähemlaste (mensevike) tiib, millest iseseisvumise teel eraldus Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Ülevenemaaline Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseerid) ja sellest välja kasvanud
haridus õigusteadus õigusteadus ajaleht ,,Postimees" ,,Teataja" Millele oli Rahvuslik eneseteadvuse Majanduslik ja poliitiline keskendunud võitlus arendamine võitlus Suhtumin ,,Suurde" Jäi tagasihoidlikuks Toetas seda poliitikasse toetajaskond Haritlaskonnad, jõukad Venelased talupojad, linnakodanlus etteheited Ei pööratud tähelepani varasematele kihtidele- töölistele ja maameestele Tähelepanuväärseim saavutus 20. sajandi algul Liberaalid: Peamiselt eeslased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid kaksvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. Radikaalid: Agressiivsemalt lähenejad. Sotsiaaldemokraadid:e
Arhitektuuris Pr varaklassitsism (Versailles). Suur investeerimine sõjaväkke (riigi relvastus, munder, kasarmud). Prantsusmaa sõjavägi on Euroopa parim, kuid teiste riikide liidud nullivad võidud ära. Vallutussõdade ebaõnnestumiine viib Pr majandusraskustesse. U 1700 valitseb absoluutne monarhia Euroopas. Erandiks on Inglismaa parlament, mis on rahva esinduskogu (alamaadel). Pol struktuurid pärib Põhja-Ameerika. Hollandis ja Sveitsis on juhtivaks linnakodanlus (aadli olematu roll). Rootsis on nelja seisuse riigipäev, kus on esindatud ka talurahvas. Poola on tõeline aadlivabariik, millel on oma esinduskogu (Seim). Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus 17. saj Inglismaal. Kuninga ministrid ei ole kun usaldusisikud, vaid peavad pälvima parlamendi soosingu. Tulemuseks on põhiseadusliku monarhia ja parlamentarsmi algus Euroopas. Parlamendi võimu tugevnemine saab alguse 1603 (kinnitati 1689). Parlament apelleerib magna chartale
Eluaastad 1868-1940? 1874-1956 Haridus Õigusteadus Õigusteadus Ajaleht ,,Postimees" ,,Teataja" Millele keskendus võitlus? Rahvuslik eneseteadvus Maj. Ja poliitiline võitlus Suhtumine suurde poliitikase Tagasihoidlik Toetas Toetajaskond Linnakodanlus, haritlaskond Venelased Etteheited Alam ühisk.kiht tagaplaanil *** Liberaalid - peamiselt eestlased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid keskvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. Konservatiivid - kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud, kes olid huvitatud vene korra sätestamisest ja olid vastu uuendustele. Sisemiseks vastuoluks oli baltisakslaste
a Otepääl õnnistas esimese sini-must-valge lipu. Uuele rahvuslikule tõusule panid aluse J. Hurt ja Villem Reimann. Hurt algatas 1888.a üleeestilise rahvaluule kogumise, Reimann aga karskusliikumise ja Eesti kultuuriloo teadusliku uurimise. 24. EESTI POLIITILINE ARENG SAJANDIVAHETUSEL JA 1905. AASTA REVOLUTSIOON 1890-te aastate lõpu hakkas venestussurve nõrgenema ning saabus uue rahvusliku tõusu periood. Rahvuslike ideaale hakkas maaharitlaste asemel edasi viima linnakodanlus. Eesti poliitilises elus tekkis mitu suunda: · Jaan Tõnisson (1868-?) ja rahvuslased. Tõnisson sai 1896.a K. A. Hermanni asemel "Postimehe" peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber terve rea rahvuslikult mõtlevaid eesti soost haritlasi (Peeter Põld, Karl August Hindrey jt) Oma tegevuses seadsid rahvuslased esiplaanile eestlaste eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega. (konfliktid tekkisid nii baltisakslastega kui nt Grenzsteiniga)
Sündind asjad, mällestussed Ja keik teised teädussed Sündko siin ehk teises rikis, Saad siin leida nende likis, Mis se kirri teäda annab, Iggamehhe kätte kannab. 31 EESTI POLIITILINE ARENG XX SAJANDI ALGUSES 1890-te aastate lõpu hakkas venestussurve nõrgenema ning saabus uue rahvusliku tõusu periood. Rahvuslike ideaale hakkas maaharitlaste asemel edasi viima linnakodanlus. Eesti poliitilises elus tekkis mitu suunda: · Jaan Tõnisson (1868-?) ja rahvuslased. Tõnisson sai 1896.a K. A. Hermanni asemel "Postimehe" peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber terve rea rahvuslikult mõtlevaid eesti soost haritlasi (Peeter Põld, Karl August Hindrey jt) Oma tegevuses seadsid rahvuslased esiplaanile eestlaste eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega. (konfliktid tekkisid nii baltisakslastega kui nt Grenzsteiniga)
lõplikult, kuni 1871. aastani. Prantsuse revolutsioon 1789-99 Põhjused: Valgustuse levik (absolutism, usuvabadus, sisuste ühinemine), Ameerika Iseseisvussõja mõjud, majanduskriis (tingitud: osalemine iseseisvussõjas halvendas riigi rahanduslikku olukorda, Briti odavate vabriku kaupade tungimine Prantsuse turgudele, 1788. aasta ikaldus ja sellest tulenevalt leiva hinna järsk tõus), rahulolematus kuningavõimuga. Prantsuse revolutsiooni kandvaks jõuks oli linnakodanlus. Revolutsiooni Esindusorganid Riigivorm Tähtsamad muutused etapp 1789-92 asutav kogu Absolutistlik mindi üle seadusandlik kogu. monarhia konstitutsioonilisele konstitutsioonilin monarhiale, kaotati e monarhia feodaalide isiklikus
son lõpulised nimed nt Andersson, tähenduses kellegi poeg. Kohanimed aadlipartiklid. Perekonnanimed olid seotud seisuse tekkega. Esmalt said aadlikud perekonnanimed. Teised ühiskonnaklassid pürgisid kõrgema seisuse poole. Aegade jooksul nimede kasutamine laienes. See võimaldas pärida vara ja saada õigusi. On näha, kuidas perekonnanimede levimine on arenenud, kuidas teised on püüdnud oma staatust ühiskonnas tõsta. Teisena said perekonnanime ristisõdijad, siis edasi linnakodanlus (said hiljem rikkaks) ja siis maarahvas. Oli piirkondi, kus nimesid veel polnud. Põhiliselt kujunes Euroopas kahe nime mall: eesnimi ja perekonnanimi. Eestlastel perekonnanimesid üks. Nt hispaanlastel võib olla 4 perekonnanime. Vaadates eesnimesid teistel rahvastel, üks silmatorkav erand on ungarlased, nende eesnimi on taganimi. Perekonnanimi on ees ja eesnimi on teine osis nimes. Ungari nimesüsteem eriline: traditsiooniline nimemall kui Euroopas muidu võetakse
ajaleht ,,Postimees" ,,Teataja" Millele oli keskendunud võitlus Rahvuslik eneseteadvuse Majanduslik ja poliitiline arendamine võitlus Suhtumin ,,Suurde" poliitikasse Jäi tagasihoidlikuks Toetas seda toetajaskond Haritlaskonnad, jõukad Venelased talupojad, linnakodanlus etteheited Ei pööratud tähelepani varasematele kihtidele- töölistele ja maameestele Tähelepanuväärseim saavutus 20. sajandi algul *Liberaalid- peamiselt eeslased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid kaksvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas.
Kiriku uuenemine institutsionaalsel moel on varasemalt olnud munkluse kanda – kiriku vagaduselu ja teoloogilise mõtte uuendajad ja värskendajad. Reformatsioonieelsed sajandid – vajadus uuenemise järele oli ilmne nii ilmikute kui ka vaimulike seas, ainus, kes vajadust ei tajunud oli Rooma kuuria, kes elas kirikliku välise hiilguse taastamise ajas. Kirik oli läbi teinud reformikontsiilide perioodi (konstanzis ja baselis). Saksamaa olud olid teised. Linnakodanlus hakkas nõudma ka vaimulikkonna käest rangemat vagaduslaadi, sealsetes linnades oli väga palju vaimulikkonda. Reeglina olid nad alatasustatud ja viletsa haridusega. Inimesed muretsesid oma hinge heaolu pärast ja hakkasid vaimulikelt ka seda nõudma. See eristab Saksamaad ka Inglismaast ja Prantsusmaast, kus tõuseb 15. sajandil esile teine tendents – tsentraliseerimine, absolutism. Detsentraliseerituse ja absolutismi vahele jääb Habsburgide dünastia imperialism.
PAREMPOOLSED Põllumeeste Kogud (21 K. Päts Jõukas talurahvas Põllumajanduse areng läbi 24) suurtalude J. Laidoner, Jaan teemant Eesti Rahvaerakond (8 J. Tõnisson Intelligents Rõhutati rahvuslust 10) J. Poska linnakodanlus Kristlik Rahvaerakond (4 Johan Kõpp Aktiivsed kristlased Kiriku osa tähtsuse kasv 8) Jaan Lattik TSENTRISTLIKUD (keskel asuvad) Eesti Tööerakond (10 O. Strandman Väikekodanlus linnas & Sotsiaalsed uuendused 22) maal Ants Piip
Speek, Gottlieb Ast, Karl Ruga, Eduard Vilde) asutasid põhiolemuselt marksistliku programmiga Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ), mille liikmeskond ulatus detsembris 10 000-ni. VSDTP-sse kuuluvad sotsiaaldemokraadid (Karl Ast, August Rei, Hans Pöögelmann, Aleksander Kesküla, Nikolai Janson) hakkasid tegutsema avalikult (1905 oli liikmeid 1000). Nende seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad enamlased ja haritlastele tuginevad vähemlased. Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid konservatiivse Balti Konstitutsioonilise Partei (tegutses Liivimaal) ja Eestimaa Konstitutsioonilise Partei (Christoph Mickwitz), kes taotlesid tugevat tsaarivõimu. VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – kadettide, 17. Oktoobri Liidu (oktobristide), sotsialistide-revolutsionääride (esseeride), Bundi (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa
XIII surma sai ta kuningaks Karl XIV Johani nime all; või b) kui monarhia sisse seatakse - nt Saksa keisri Wilhelm I valimine > edasi juba monarhi võimu pärandamine); B. monarh jagab võimu kas: 1) suursenjööridega (feodaalse killustatuse ajastu) või 2) seisuslike esinduskogudega (Euroopas on neis tüüpiline koosseis nn kuuriate kaupa kolmest seisusest: aadel, vaimulikkond, linnade esindus (linnakodanlus; hiljem üldse kodanlus kui ettevõtjad; v.a. Rootsi - seal oli erandlikult neli seisust: aadel, vaimulikkond, (linna)kodanlus, vabad ehk riigitalupojad)) või 3) parlamendiga - vrdl: a) uusaegse dualistliku parlamentarismi formeerumise perioodil: Inglismaa pärast Cromwelli lordprotektoraadi ajastut; Prantsusmaa pärast 1789.a. revolutsiooni, b) kaasaegne konstitutsiooniline monarhia (monarhi ning parlamendi, täidesaatva ja
- 13.saj.), mille suure ja pikihoonest palju laiema kooriosa arhitektuuris on näha otseseid prantsuse kõrggooti mõjutusi (tugikaared, tugipostid, dekoratiivsüsteem.). Eriti intensiivselt arenes arhitektuur Belgia aladel hilisgootika ajal. Ehitati tavaliselt ühe massiivse torni, suhteliselt madalate ja laiade löövide ning väga vähe eenduva põiklööviga kirikuid. Jõuliselt edenes profaanarhitektuur. Keskaegse Madalmaade linnad olid jõukad ning linnakodanlus ehitas palju. Selle perioodi raehoonetest on silmapaistvamad Bruegge (14.-15.saj.), Brüsseli (15.saj.) ja Louvain`I (15.saj. ) raekojad. Hollandi aladel olid gooti stiilis kirikud võrdlemisi madalad ning puitlaega, kuna soine pinnas ei võimaldanud võlvide ehitamist. Tsehhimaal, kus gooti stiili õitseaeg oli 14.saj. II poolel, domineeris samuti prantsuse mõju. Tuntuim gooti stiilis mälestis on Püha Vituse katedraal Prahas (1344-15.saj. algus, torn 19.saj
annaabi.ee 
