Maailm ja Eesti XX sajandi alguses (2)

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses
1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND
19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead šovinism ehk maru­rahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See oma­korda andis teretulnud õigustuse imperialismile – suurriiklikele püüetele saavutada või­ma­li­kult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal . Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia .
1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa. Kõige suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsusmaa ei jäänud ka palju maha. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902.
Indias tugevdasid vastuseisu inglaste valitsemisele moodsale tootmisele üleminekuga kaasnenud probleemid. Vastupanu ette tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud , kes lõid selleks 1896. a India Rahvuskongressi, mille eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Hiinas toimus 1900. a bokserite ülestõus, mis suruti veriselt maha. Samal ajal kogus jõudu kodanlik -demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. a Mandžu dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik.

TEHNIKA

kõrge tootlikkusega tööpingid (masinatööstus), mis panid aluse seeriatootmisele. Henry Ford käivitas esimesed konveierid, mis suurendas autode tootmist plahvatuslikult;

1900.a tegi esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev tsepeliin, 1903. a püsis 12sek õhus ja maandus tervena Orville ja Wilbur Wrighti lennuk;

1895 . a jõudis eestrisse Marconi esimene raadiosaade ning 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi

1912. a hukkus uppumatuks peetud ookeaniaurik Titanic
Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks.Inglismaale hakkasid järele jõudma nii Ühendriigid kui Saksamaa, kes orienteerusid kõige uuematele leiutistele. Saksamaa ekspordi tõus andis tõuke laevastiku arengule. Majanduse ebaühtlane areng viis suurriikide vaheliste kriisideni.
Tööstusliku pöörde järel tekkis uus klass – proletariaat ehk palgatööliskond, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Töölisliikumistes kujunes neli suunda:

revisionistid – Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) ning sotsialismi on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega;

Vene enamlased ( Lenin ) – ainuke tee sotsialismile onvägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine;

tsentristid (Karl Kautsky) – kesktee kahe eelneva suuna vahel;

anarhistid – kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida , kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele.
2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL
19. saj viimasel lõpul hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879 . a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja A-U vahel, 1882. a ühines nendega Itaalia – nn Kolmikliit .
Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust, et ei ründa Prantsusmaad, see sundis Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingut sõlmima, millega kohtustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama . Inglismaa ühines nendega, kuna leidis, et Euroopa riikide jõudude tasakaal on ohus ja selle säilitamiseks tuleb Saksamaale vastukaal luua. 1904 . a kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla “üdamlikule liidule” ehk Antantile. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. 1907. a kirjutasid Venemaa ja Inglismaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. 20. saj algul hakkas Itaalia Kolmikliidust eralduma. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine.
KOLMIKLIIT JA SELLE EESMÄRGID

Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi Inglismaaga. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada võim Euroopa mandril . Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et S oleks esindatud kõikjal maailmas. Sõjalist kokkupõrget Inglismaaga loodeti vältida.

Austria- Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil , selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga.

Itaalia, nõrgim lüli, oli lepinguga liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20. saj algul paranesid nende suhted aga märgatavalt

Sootuks tähtsaks koostööpartneriks oli aga Türgi, kes lootis neilt toetust eeskätte Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu.
ANTANT JA SELLE EESMÄRGID

Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu ning saada tagasi Elsass ja Lotring . Prantsusmaa ja Saksamaa huvid põrkusid kokku ka Aafrikas.

Venemaa ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, kuid tema peamiseks vaenlaseks oli siiski Türgi. V kinnisideeks oli vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. Selleks tuli purustada nii Türgi kui A-U ja kehtestada oma võim Balkanil.

Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks.

Jaapan oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias.
Euroopa riikidega võrreldes oli USA-l väike maavägi, kuid võimas laevastik. Esimene märk Ameerika imperialismist oli Ameerika- Hispaania sõda 1898 . a. Panama sõlmis USA-ga lepingu, millega Ühendriigid said tulevase Panama kanali tsooni määramata ajaks rendile. Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda sidus ameeriklastega muuhulgas ka tihe kaubavahetus.
Balkani poolsaarest oli saanud ohtlik piirkond. Otseselt ei puudutanud seal toimuv ei Saksamaa, Inglismaa ega Prantsusmaa huve, kuid kuna kõik nimetatud riigid olid liidus A-U või Venemaaga, võis iga sealne vastasseis üle kasvada kogu Euroopat hõlmavaks kokkupõrkeks. Sajandi alguses toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningapere mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Konflikt Serbiaga tähendas nüüdsest konflikti Venemaaga. 1908. a liitis A-U endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina. See viis vastaseisuni Serbia ja Venemaaga. Saksamaa sekkus A-U poolel ja see sundis Venemaad taanduma. 1912. a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Viimane sai lüüa ning kaotas kõik oma Euroopa valdused peale Konstantinoopoli.
3. SOOME JA BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS
Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata agressiivset välispoliitikat. Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 sai Venemaa raskelt lüüa, mis soodustas 1905. aasta revolutsiooni puhkemist. See algas Verise pühapäevaga 9. jaanuaril, järgnesid rahutused . Sama aasta oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda. 17. okt manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning riigiduuma valimisi. Tehti samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Reforme (olulisim oli agraarreform ) asus teostama Pjotr Stolõpin. Pingeid riigis suurendas see, et mees pöördus tagasi jäiga venestamispoliitika juurde.
Ulatusliku autonoomiaga Soome oli üks Venemaa arenenumaid piirkondi. Nikolai Bobrikovi ettepanekul andis tsaar 15.02.1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest. Vana- soomlased üritasid Venemaad rahustada, noor-soomlased hakkasid aga organiseerima vastupanu. Suur palvekiri (alla kirjutas 520 000 inimest), alla kirjutas lisaks üle 1000 maailmas tuntud kultuuri- ja poliitikategelase. 16.06.1904 tulistas Eugen Schaumann Helsingis Bobrikovi, kes suri järgmisel päeval. 1905. a tühistas tsaar suure osa veebruarimanifestist ning andis loa Eduskonna valimiseks üldistel valimistel. 1906. a toimusidki Soomes parlamendivalimised, kus said osaleda esimestena Euroopas ka naised.
BALTI KUBERMANGUD
Rahvuslike ideede levik tõi kaasa rahvusliku liikumise. Lätis tekkis uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sots probleemide vastu ning nõudis nende lahendamist. Suuna ideoloogiks oli Janis Rainis (1865-1929), kes osales Päevalehe (Dienas Lapa) väljaandmisel

Konstantin Päts – “ Teataja ” 1901 (majandus)

Jaan Tõnisson – “ Postimees ” (rahvuslust ärgitav kihutustöö)

Peeter Speeg – “Uudised” 1903 (majandus)
Nii jagunes Eesti ühiskond majandus- ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas aina suurema võimu sotsiaaldemokraatia . 1904. a asutati Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. Raske olukord oli Leedus, kus venestamine oli eriti jõhker. Keelati nii rahvuslikud org-d kui isegi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara.
1905. a juunis pidas Läti Sots-dem Töölispartei Riias oma teise kongressi, kus kutsus rahvast üles avalikule väljaastumisele. Algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine . Aktiivselt osalesid Läti ja Eesti ka ülevenemaalises üldstreigis. 16.10.1905 avas sõjavägi Tallinnas toimunud ametivõimude poolt lubatud meeleavalduse pihta tule. Surma sai 94, haavata üle 200 inimese.
REVOLUTSIOONI TÄHTSUS (1905)

rahvas algas poliitilisele elule

luuakse esimene erakond (Jaan Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond)

venestamine nõrgenes, algas kultuurielu tõus
POLIITILISED VOOLUD

konservatism – alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus

liberalism – Päts ( radikaalne ) ja Tõnisson (mõõdukas rahvusidealist)

sotsiaaldemokraatia – kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku, seisusliku, maj rõhumise ja eraomanduse vastu, seadis eesmärgiks õiglasema, sotsialistliku ühiskonna. Mihkel Martna (marksism). Marksismi pooldasid ka Vilde , Suits ja Tuglas .
Nii talunikud kui rentnikud olid raskustes maksude, võlgade ning rendirahade tasumisega. Rahulolematus suunatud mõisnike vastu. 1905.a lõhenesid sotsiaaldemokraadid : föderalistid moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (Speek) – tugev rahvuslik värving. Teised oli tsentristid – Ast, Rei, Pöögelmann. 27.-29. nov tuli kokku ülemaaline rahvaasemikkude koosolek (Tõnissoni juhtimisel). 10. dets toimus Põhja-Eesti valdade saadikute kongress , võimud kuulutasid Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaolukorra. Ülestõusnute vastu saadeti karistussalgad.
Suurenes rahvuslike ajakirjanduväljaannete ning omakeelsete raamatute hulk. Eestis hakati kasutama emakeelsete erakoolide asutamise võimalust. 1906 avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tartus, järgnesid poisslaste gümn-id Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Avati Vanemuise uus maja ning valmis Estonia teatrimaja. 1906. a rajati Läti Põllumeeste Selts.
KULTUUR JA ELUOLU 20. SAJANDI ALGUL
Lääs dikteeris oma tahet enam-vähem kogu inimkonnale, et kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed, rõivad ja mood. Moesõnaks oli progress. Seda käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele.
Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega, bulvareilt kadusid viimased hobutrammid. Linnade tänavatel marssisid üha häälekamate naisõiguslaste ehk sufražettide rongkäigud. Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid (viimased võisid suus kergesti süttida).
Pessimistlike meeleolude üheks avaldumisvormiks oli antisemitismi (juudivaenulikkuse) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Herzl sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena.

Teadus ja tehnika

1. Mandrite triivi­mise teooria (1908)
2. Knossose palee ja Minose tsiv leidmine (1900)
1. Hormoonide avastamine (1905)
2 . Tõhusa süüfilise ravimi leiutamine
3. Hüpotees geenide olemasolust
1. Vesiniku aatom (1913, Bohr )
2. Planetaarne aatomi mudel (1911, Rutherford )
3. Elektroni avastamine ( 1897 , Thomson )
4. Kvant (1900, Planck)
5. Erirelatiivsusteooria (1905, Einstein)
Sigmund Freudi psühhoanalüüs. Unenägude tõlgendus (1900)
Kirjandus, muusika , kujutav- ja filmikunst

MUUSIKA

1. Muusikas uued kõlavärvid ja väljendusvõtted
2. Claude Debussy (impressio­
nistliku muusika rajaja)
FILMIKUNST
1. Prantsusmaal sündis filmikunst.
2. Esimene filmistaar oli Mary Pickford
3. Charlie Chaplini tummfilmid (1913)

JUUGEND

1. Gustav Klimt (kunstnik)
2. Rudiard Kipling
3. Maksim Gork
4. Thomas Mann

EKSPRESSIONISM

1. 1910. aasta
2. Autori isiklikud elamused ja tundmused

ABSTRAKTSIONISM

1. Ütleb lahti tegelikkuse kujutamisest
2. Vassili Kandinsky

ISM’ID

1. Fovism (Henri Matisse )
2. Kubism (Pablo Picasso )
3. Naivism (Henri Rousseau )

NOBELI PREEMIA

1. Rootsi inseneri ja töösturi Alfred Nobeli loodud fond, 1. preemiad jagati 1901. aastal
2. Indialane Rabindranath Tagore (1913)