Rahvuslik ärkamine (0)

Ajaloo KT
Rahvusliku ärkamise eeldused:
Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond
Talude päriseksostmine
Vabameelne keiser
Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel
1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju
Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem . Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu . Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima , koosolekuid pidama , kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida.
Jannsen , Hurt ja Jakobson : põhimõtted ja saavutused.
Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas.
Tema saavutusteks on Perno Postimees , Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu.
Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtusi. Tema saavutusteks on eestikeelse kirjanduse väljaandmine, Kreiskooli rajamine, erinevate rahuslike seltside juhtimine nagu näiteks Eesti Kirjameeste Selts.
Carl Robert Jakobson arvustas eestlaste majanduslikke olusid ning soovis neid paremaks muuta. Ta osales mitmete põllumajandusseltside töös, asutas ajalehe Sakala, jõudis olla aasta ka Eesti Kirjameeste Seltsi president . Tema surm vallandas rahvusliku liikumise.
Venestuspoliitika eesmärgid, põhjused, mõju ja rakendamise piirkonnad
Eesmärgiks oli kõik vene võimu alla kuuluvad alad muuta võimalikult “venelikuks”, et vene tsaaririik oleks ühtne.
Tulemusena mitmed vallategelased lasti lahti, vallavalitsused ja vallakohtud seati seati Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles.
Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts
Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi-
linnakodanlus õpilased
Eesmärk oli emak . koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran-
mine damine
Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank Võit linnavolikogu valimistel
Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi
1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused
Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele kasutusõigusega, teised soovisid demokraatlikku vabariiki. Veel taheti boikoteerida tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust.
Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale.
Saavutused: hoogustus ühistegevuslik liikumine, loodi suurema tulu saamiseks piimaühistuid, asutati esimene rahvuslik pank,asutati eestikeelne gümnaasium, loodi Eesti Kirjanduse Selts, Rahva Muuseum , ühing Noor Eesti ( kunst , keeleuuendus , teadus)
Milles seisneb eestlaste rahvusliku ärkamisaja tähtsus?
Rahvusliku tunde suurenemine, eeldus iseseisvumisele.