Kunstiajalugu barokk 11. klass (0)

Kunstiajalugu 11 klass, Barokk
A rida
Rembrant
Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu , tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond “ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek “
Hollandi maalikunst - olustikumaal
Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism . Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal ). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed , mis olid seotud olustikulise tegevusega . Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft , kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“
Itaalia arhitektuur
Põhiülesandeks kirikute ehitamine. Iseloomulik oli üks suur ruum (mitte löövid ). Lõuna ja põhja küljel kabeliread, mis moodustasid „külglöövid“. Siseruum rikkalikult kaunistatud, puitlaed olid kaetud laemaalingutega, et anda ruumile avarust. (Jeesuse kirik Roomas) Kaunistusena kasutatu voluute, arhitektuur oli väga maaliline. Kasutati ka ovaalaknaid. (Peetri kirik Vatikanis ) Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku, selle ümber on kahekordne kolonjaad. Pikihoone ehitas Maderna.
Hispaania maalikunst- esindajad
Maalikunst mõjutatud Caravaggiost, kuid temaga võrreldes oon see heledam, värvilisem, avatum. Kõige kuulsam kunstnik on Velasques , kes maalis kaasaegseid inimtüüpe. ( „Õuedaamid“, „ Breda alistamine“)
Murillo - maalis usulisi teemasi, palju psühholoogiat.
3 leviala

Katoliku kirik teeb koostööd absolutismiga. Kunsti tellib kirik. Barokne kunst. (Itaalia, Hispaania, Belgia, Lõuna-Saksa riigid)

Kuningavõim on allutanud kiriku. Kunsti tellib õukond . Klassitsistlik kunst. (Prantsusmaa, Inglismaa (enne kodusõda ))

Protestantlik ( Holland eesotsas). Kunsti tellib põhiliselt linnakodanlus. Kiriklik/õukonna kunst vastuoluline , tagasikoidlikum. Baroklik realism (Põhja- Saksa, Holland, Rootsi)
Claude Lorrain
Arendas edasi maastikumaali. Prantsuse maalikunstnik. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist. Tihti on tema maalidel n.ö. klassikalised varemed ja inimfiguurid vaimulike riietuses või antiikrõivais. On teada, et Lorrain ei olnud kuigi hea inimestemaalija ja lasi need teha teistel kunstnikel.
Lorraini eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. Kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. Teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks. Keskelt kaugus, külgedel kulissidena arhitektuur.
Akadeemiline suund
Esindajaks oli Carracci . Toestus kõrgrenessanssi kunstile. Usulise sisuga altarimaalid . Rajati Bologna akadeemia.
B rida
Baroki üldiseloomustus+ miks piirkonniti erines?
Barokk e ebakorrapärane pärl . Saab alguse Itaaliast, levitajaks kirik. Väga emotsionaalne ja voolav. Barokk on rehvalikum, kui renessanss . Kasutatakse palju kulda, peegleid ja skulptuure. Piirkonniti erines, sest võim oli erinev.
Rembrant
Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“
Hollandi maalikunst- olustikumaal
Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“
Nicolas Poussin
Maalis pigem antiikmütoloogia ja kirjanduse teemadel . Lihtinimene tema teostest aru ei saanud. Tema töödes on ülekaalus selgus, loogika ja kord.
Flandria maalikunst- esindajad
Väga äärmuslik barokk. Kõige kuulsam esindaja on Peter Paul Rubens , kes armastas inimese ja looma vastandamist. Tema kuulub väheste kunstnike hulka, kes olid kuulsad oma eluajal. Kuulsaimad tööd näiteks „Kolm graatsiat“, „ Clara “, „Ristile tõstmine“
Teine kuulus esindaja on Anthonis van Dyck, kes on paraadportree rajaja. Jakob Jordaens „Oakuninga pidu“ – kujutab tavaliselt talupoegi.
Prantsuse arhitektuur
Ehitati palju losse, iseloomulik joon oli kõrged katused. Esindajaks Caude Perrault . Ehitati Versailles ’ loss.
Naturalistlik suund
Esindajaks Caravaggio. Kujutati rohkem lihtrahvast ning religioosseid pilte. Teosed olid lihtrahvale selgemad. Kõige iseloomulikum asi oli „ keldriluugivalgus “