Kultuurilood I - eksami vastused (4)

2 HALB

Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Suurte narratiivide olulisim sündmustik toimub kangelase ümber. Sellest tulenevalt on paljud Euroopa rahvaste eeposedki oma nime saanud, kas või meie oma „Kalevipoeg“. Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi – peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale.
Iga ühiskond on jagunenud gruppideks . Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud . Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus . Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda – igatahes tõuseb ta esile.
Kangelase esilekerkimine teeb temast „suure“ inimese. Ta on küll sarnane oma kaasaegsetega, temaga samastutakse, kuid mõni imetlusväärne tunnus, näiteks vaprus , või jumalikkus, tõstab ta teiste seast esile. Kangelane võib olla ka tuleviku teerajaja.
Lisaks oma ajas silmapaistvate persoonide kujutamisele iseloomustavad suuri narratiive ajatud ideed. Levinumad neist on sõprus, armastus, sõda. Iseloomulik on meestevaheline sõprus, peaaegu armastus. Selline sõprus ilmneb Vana-Babüloonia eeposes „Gilgameš“, kus nimitegelane ei ole nõus tunnistama oma sõbra Enkidu surma. Oluline on sõja element, kuna Enkidu oli Gilgamešile hea sõber, kuid samas ka võitluskaaslane. Samuti kohtab meestevahelist sõprust Homerose eeposes „Ilias“, milles sõdimisest keeldunud Achilleus on valmis Trooja sõtta tagasi minema, et maksta kätte oma sõbra Patroklose eest.
Suurtele lugudele on omane haaravus ja ülesehituse terviklikkus. Sophoklese „Kuningas Oidipuses “ on kujutatud kaastunnet ja hirmu äratavaid sündmusi, nagu isa tapmine ja abiellumine emaga. Samas loob Sophokles inimesi nagu nad on. Oidipuse eesmärk ei olnud patustada, ta eksis kogemata, ent võttis süü kohe omaks. Tragöödiale iseloomulikult on „Kuningas Oidipusel“ õnnetu lõpp. Suure narratiivi moodustavad erakordsed, kuid samas inimlikud sündmused ja neid ühendav loogika .

L. Febvre ’i teos „Martin Luther. Üks inimsaatus“ on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist. Esiteks on käsitlus Lutherist mittereligioosne. Samuti on teose autor prantslane mitte sakslane , mis tähendab, et Saksamaa olude ja reformatsiooni seosele ei läheneta emotsionaalselt. Tekst on kirjutatud ka ajaliselt distantsilt. Raamatu esimene trükk ilmus aastal 1928, teine ja kolmas aastatel 1944 ning 1951. Teose sisu ei muutunud palju. Samas nende kolme aastaarvu kui ajastute erinevusele viitab see, et 1944. aastal Saksamaa okupatsiooni all oleval Prantsusmaal ilmunud trükist oli välja jäetud pühendus juudist ajaloolasele M. Blochile.
Tekstikatkes on lähenetud reformatsioonile kahe nurga alt: lähtuvalt Saksamaa vajadustest ning Lutheri tungist oma ideid ellu viia. Esitus moodustab terviku, sest antakse ülevaade, milline oli 16. sajandi alguse Saksamaa ja miks just Lutherist sai reformaator.
16. sajandi Saksamaad iseloomustab mitmetasandiline anarhia. Võim jagunes paavsti, keisri ja vürstide vahel, kellel kõigil olid oma huvid. Samuti ilmnesid vastuolud vaimulike, rüütelkonna, kaupmeeste ja talupoegade vahel. Domineeris linnakodanlus ja kaupmeeste mentaliteet . Katoliku kiriku silmis polnud aga sellisel vaimulaadil kohta.
Teisalt on tekstikatkes lähtutud Lutheri vaimsest teekonnast. 1517. aastaks teadis mees täpselt, mis on katoliku kirikus valesti ning vormistas need ideed 95 teesiks. Luther ei olnud osa hulkadest, vaid prohvet , kes oli kõigeks valmis, et järgneda oma sisemisele sunnile. Saksamaa vajadused ja Lutheri veendumised olid 1517. aastaks kooskõlla jõudnud.

Ajaloolane E. Le R. Ladurie on andnud ülevaate Lõuna-Prantsusmaal asuvast ketserlikust Montaillou külast, mis suri välja kõrgkeskaja lõpul. 14. sajandi alguses avaldus ketserlik vaim mässuna, mis ebaõnnestus. Ketserluse taandumine tähistas omal moel ajastu lõppu, kuid samas ennustas luterluse esiletõusu paarisaja aasta pärast. Kuigi 1314 . aastaga seotud ajasõlmel toimus Euroopas palju muudki , nagu näiteks viimase Templirüütlite ordu meistri J. de Molay surm ja üldine näljahäda, on autor kujutanud ajastu lõppu ühe küla hävimise kaudu. Andes ülevaate Montaillou’ rahvastiku koosseisust, elukorraldusest ja tingimustest, käsitleb autor küla kui mikrokosmost.
Ajasõlme 1517 on kujutatud mitmel eri viisil, kuid algne probleem on üks: katoliku moraali allakäigust ja kiriku liialt suurest võimust tulenev rahulolematus. Filmis „Luther“ on kujutatud Martin Lutheri isiklikku teekonda tõeni, mis päädib uue kristluse haru tekkega. Ajaloolane L. Febvre on oma tekstides Lutheri isikliku teekonna ühendanud Saksamaa olukorraga. Ilmar Talve kultuurilugu aga käsitleb ajalugu kui narratiivi. Sündmused on järjestatud kronoloogiliselt ning ühendatud neid siduvate põhjustega. Reformatsioonist kantud ideed viivad Liivi sõjani. Film „Viimne reliikvia“ näitab 16. sajandi Liivimaa ajalugu vastuoksuslike seisuste kujutamise kaudu. 1969. aasta Nõukogude ühiskonnale iseloomulikult jääb filmis kaotaja rolli vaimulikkond. Neist ideedest lähtuvad sündmused toimusid ühe suurema sotsiaalse muutuse – reformatsiooni vaimus , mis avas väravad uuele ühiskonnakorraldusele ja ajastule.
1789. aasta kui ajasõlm kätkeb endas kaht olulist sündmust: Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Ühendriikide kodusõda. Kultuuriloolased R. Chartier ja R. Darnton on neid sündmusi käsitlenud avaliku sfääri ja valgustuse võtmes. Valgustusideed ja nende levik innustasid rahvast oma soove ellu viima: kukutama kuningavõimu ja saavutama autonoomia. Sündmused mõlemas riigis tähistasid varauusaja lõppu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 137 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-07-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

137 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marieudam Õppematerjali autor

Eksamiküsimuste esseevastused aasta 2011 sügissemestril

Kultuurilood Kultuurilood I Febvre’i martin luther

Sarnased õppematerjalid

docx

Kultuurilood I lühiesseed

Kultuurilood I, kodueksam Mis on narratiiv? Narratiiviks nimetatakse tavaliselt müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu kujul vormistatud lugu, mis kirjeldab fiktiivseid või reaalseid sündmusi. Narratiivil on tähtis roll meie ühiskonnas ja kultuuripildis ning selle olemasolu on äärmiselt vajalik. Suure loo tähtsaim sündmustik keerleb suurte tegelaste ja neile lähedal seisvate inimeste ümber. Siiski ei saa öelda, et suur lugu vaid ,,suurte" inimeste lugu on, sest peategelase suhtest ümbruse ja ühiskonnaga peegeldub tegelikult ka ,,väikeste" inimeste siinkohal pean silmas tavalisi ebaolulisena näivaid tegelasi elu ja lugu, mis mängib üsna olulist rolli loo jälgija jaoks tänapäeval. Juba selles, kui Gilgames Uruki müüril kõndides oma maavaldusi jälgib, avaldub sealse ühiskonna elu millega linnarahvas parajasti tegeleb ja kes milliseid ameteid seal peab. Kuna sellised kirjeldused õpetavad meile tolleaeg

Kultuurilood i

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus