Rahvuslik ärkamine Eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Rahvuslik ärkamine

Venemaalt p�rit komissaaride valve alla. Koolid alustasid �ppet��d vene keeles. Jaan T�nisson vs Konstantin P�ts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja g�mnaasiumi- linnakodanlus �pilased Eesm�rk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank V�it linnavolikogu valimistel Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni p�hjused, tagaj�rjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. N�uti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale �ldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud �hemeelsed. M�ned olid n�us konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele

Ajalugu

4

docx

Rahvuslik ärkamine Eestis

Rahvuslik �rkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik �rkamine. Oli s�ndinud vaba p�lvkond. Alanud oli talude p�riseksostmine, mis muutis talupojad oma maa t�ielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid t�� oma rahva h�vanguks, n�iteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks �rkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile t�usnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid h��rumised vene keisriv�imu ja baltisakslaste vahel

Ajalugu

3

wps

Ajaloo PTK 34.36

2) demokraatliku vabariiki Detsembris algas �le kogu maa m�isate s��tamine ja p�letamine. M�isate r��stamise l�petas karistussalkade saabumine. Majanduslikud ja kultuurilised ettev�tmised p�rast 1905. aasta revolutsiooni ! Hoogu sai �hiskondlik liikumine. Masina - ja tarvitajate�histu kaudu hangiti p�llut��masinad jm t��stuskaupa. Hakati rajama piima�histuid. Maaparandus�histute liikmed kuivendasid �heskoos suuri soostunud alasid. Avati esimene Eesti esimene rahvuslik pank. Avati Miina H�rma G�mnaasium. VENESTAMINE 1881. t�usis troonile Aleksander III . Algasid poliitilised �mberkorraldused. Ametisse m��rati vene ametnikud. Kogu asjaajamine valla tasandil muudeti vene keelseks. K�ik kes kellel venekeel nappis vallandati vallakohtadelt. Vallavalitsused ja - kohtud seati n��d vene maalt tulnud komissari j�relvalve alla. RAUDTEEDE EHITAMINE Esimene Eesti raudtee valmis aastal 1870. ja see �hendas Peterburi Paldiski j��vaba sadamaga.

Ajalugu

2

doc

Eesti 1850.aastail kuni 20.saj

Aleksandrikooli kommitee presidendiks, mis pidi olema esimene eestikeelne kreiskool, juhtis k�ige olulisemaid rahvuslikke ettev�tmisi 1870 aastatel. JAKOBSON- Eestlaste majanduslik olukord peab paranema, tuleb saavutada sakslastega v�rdsed poliitilised �igused. Kost��d tuleks teha venelastega. ETTEV�TMISED- Hakkas v�lja andma ajalehte Sakala, osales p�llumeeste seltside t��s, pidas isamaak�ne Vanemuise seltsis, valiti eestikirjameeste seltsi presidendiks, rajas n�idistalu. Millal toimus Eestis I �ldlaulupidu ja mis oli selle t�htsus Esimene Eesti �ldlaulupidu toimus 1869 aastal.Selle t�htsus oli Esmakordselt tulid eestlased �le kogu maa kokku, algas traditsioon mis kestab siiani, hakati looma tohkem laulukoore ja puhkpilliorkestreid, arenes Eesti muusika Millega tegeleb EKMS EKMS tegeles eestikeelse kirjas�na v�ljaandmisega, eriti t�htsad olid kooli�pikud. Miks loodi Aleksandrikooli kommitee. Kirjelda selle tegevust

Ajalugu

1

doc

Rahvuslik ärkamine Eestis

$34 Rahvuslik �rkamine Eestis Rahvusliku liikumise eeldused Eestis algas rahvuslik �rkamine 19. sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli s�ndinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid p�riseks, mis muutis nad oma maa t�ielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelk�ige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli �rkamiseks v�ga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisriv�imu ja baltisakslaste vahelised h��rumised, kus kumbki pool p��dis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri j�relandmisi.

Ajalugu

2

doc

Ajalugu 8klass

eeskostest.Talurahvas valis ise valla volikogu ja ametimehed.Eestlased �ppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut m�istma.N�nda omandati kogemused, mis v�imaldas hiljem oma riiki juhtida. 18. 1868. � Jakobsoni isamaak�ne Vanemuise seltsis. 19.1869. � Eesti esimene �ldlaulupidu.See oli esimene kord kui eestlased said �le kogu maa kokku. Esinesid ainult meeeskoorid ja pasunakoorid. 20.1870. � Valmis esimene raudtee Eestis, mis �hendas Peterburgi, Narvat, Rakveret ja Tallinna kaudu Paldiski j��vaba sadamaga. Rajati Tartus Eest �li�pilaste Selts.Seltsi v�rvid olid sinine, must ja valge, mis muutusid peagi rahvusv�rvideks. 21. 1872. � Asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondusid eesti soost haritlaste k�rval ka �rksama vaimuga taluperemehi.Seltsi p�hiidee oli eestikeelse kirjas�na v�ljaandmine, eriti t�htsad olid kooli�pikud. 22.1878

Ajalugu

4

sxw

Ajaloo konspekt

milles lubas olla parem keiser. 8. Stol�pini reformid. 1906. aastal sai Venemaa uueks peaministriks Pjotr Stol�pin(1862-1911). Tema esmane eesm�rk oli vene k�la �mberkujundamine, et murda senine k�lakogukondlik korraldus maal. Ta andis v�lja seaduse, millega talupojad v�isid vabalt k�lakogukonnast lahkuda. Maapuuduse leevendamiseks hakkas valitsus soodustama talupoegade �mberasumist riigi ��realadele, eriti Siberisse. 9. Mis on Rahvuslik liikumine? Rahvusliku r�hutamise vastane ja rahvusriigi loomist v�i taastamist taotlev liikumine. 10.Rahvusliku liikumise eeldused. � P�risorjuse kaotamine 50 aastat tagasi(1816/1819) � talud � oma haritlaskond � keiser AleksanderII liberaalne poliitika � t�lid baltisakslaste ja vene keskv�imu vahel 11.Vallaseadus ja selle sisu. 1866. aastal v�eti vastu vallaseadus. Uues vallaseaduses valisid talupremehed volikogu + ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem

Ajalugu

3

docx

Rahvuslik liikumine

Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni 1. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? TV Eeldusteks oli kohalikke rahvaid oma poole meelitada, olles seet�ttu valmis ka suuremateks j�releandmisteks: h��rumised keisri ja baltisakslaste vahel, haritlaskonna kujunemine Eestis, talude p�riseksostmine, mis muutis talupoja oma maa peremeheks. 2. Milline oli Eesti koolis�steem? TV Valla kool(eestikeelne) � kihelkonnakool(eestikeelne) � kreiskool(saksakeelne) � g�mnaasium(saksakeelne) � Tartu �likool(saksakeelne) 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? TV Talupoeg vabanes m�isnike eestkostest, talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, valla eesotsas oli vallavanem, vallal oli oma eelarve, volikogu kehtestas maksud ja m��ras kuhu raha kulutada. 4

Ajalugu

Kommentaarid (0)