Moderniseeruv Eesti 19.-20.sajandi vahetusel (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. Sellega seoses tekkis 'sulesõda' Ado Grenzsteiniga, kes oli sunnitud kodumaalt lahkuma. Nõudis emakeelset kooliharidust. Sattus konflikti baltisakslastega, kes nägid rahvustunde tõusus ohtu oma ülemvõimule. Tõnisson nõudis eestlastele poliitilise ja majandusliku alal üheõiguslust. 1902. Aastal valiti Tõnisson Tartu linnavolikokku. Tõnisson ja tema mõttekaaslased kõnelesid avalikes kohtades eesti keelt, mõne aja möödudes muutus see tavaliseks. ,,Postimehes" ei pööratud tähelepanu vaesematele kihtidele, eesti rahvast käsitleti tervikuna. Tõnisson eitas klassivõitlust, arvates, et see ei kodune Eestis. Selle aspekti hülgamine sai ajendiks rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva kujunemisele. Tallinna radikaalid. 1901. Tekkis Tallinnas päevalt ,,Teataja", mille asutajaks oli Konstantin Päts. Konstantin Päts (23.veebr

Ajalugu

3

doc

Ärkamisaeg Eestis 1860.- 70ndad

neljandast klassist õppetöö vene k. -> koolis suhtlemine vene k. · 1888.a. Aleksandri kooli avamine vene keelsena. · TÜ -> Muudeti Jurjevi Ülikooliks. -> Al.1893.a vene k. -> Saksa prof. lahkuvad, asemele tulevad vene prof. -> TÜ tase langeb. · Õigeusu levitamine -> Nevski katedraal.  ->Küremäe nunnaklooster. · 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts. Venestamine mõjus ängistavalt, ning senine aateline tegevus asendus odava meelelahutusega. Kuid oli ka eestalsi, kes pooldas venestamist. Nt. Ado Grenzstein, "Olevik" ajalehe autor. RAHVUSLUST PÜÜDSID ÄRKVEL HOIDA: · K. A. Hermann -> Ajaleht "Postimees" (Al.1891. muutus ajaleht igapäevaseks). · 1883 Tartus HTG -> Ettevalmistuse said suurema osa eestlasi, kes tahtsin TÜ astuda. ( Võimalik oli saada stipendiumi).

Ajalugu

3

doc

20.sajandi esimesed aastad

20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva ­ (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941

Ajalugu

4

doc

Eesti teel iseseisvusele

Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased. Üritas sekkuda poliitikasse ­ kohalike asjade otsustamisse. Andis mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. Esikohale seati rahvusaated, tähelepanuta jäid ühiskonda üha enam lõhestavad sotsiaalsed vastuolud.

Ajalugu

7

docx

Rahvuslik liikumine

Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus ­ Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga. Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna.

Ajalugu

14

odt

Majanduse areng, Eesti poliitiline areng, I MS/ kultuuri areng(1870-1918)

Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond 1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri) Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele  suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga

Ajalugu

5

doc

Vene aeg

Aleksander II ­ (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler ­ Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen ­ haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumine kirikusse: köstri ametit õppides , pidi olema pooldaja , ta leidis ,et see õppetab inimesi. suhtumine sakslastesse: Pigem pooldaja, tema eeskujul loodi Saksamaa traditsioone järgides Laulupidu, oli rahulike kokkulepete pooldaja. panus liikumisse: Ta oli Laulupeo eestvedaja,lõi seltse,lõi 2 ajalehte millega haris eestlasi, Vanemuise loomine. Carl Robert Jackobson - haridus: J.Cimze seminaris, Peterburis sooritas ülemkooliõpetaja eksami.

Ajalugu

3

doc

VENESTUSAEG – ärkamisaja ja 20saj alguse vahel

peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes. Linnavalitsustes tähendas see seda, et linnu valitsevad sakslased läksid üle teisele keelele, vallavalitsuses aga seda ,et 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu oma kohalt lahkuma. Maale saadeti erilised talurahvakomissarid, kelle

Ajalugu

Kommentaarid (0)