Napoleon ja Prantsuse revolutsioon (3)

1.Suure Prantsuse rev põhjused. 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika)
2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie- Antoinette
3. 18 saj valgustusideede levik
4. vastuolu ühiskondlikes suhetes
5. Ameerika iseseisvussõja mõju
6. kolmest seisusest oli a) vaimulikke 0,5% b) aadlike 1,5% c) talupoegi 85% ja linnakodanlus 3% ja väljaspool seisust 10%. Makse maksis vaid kolmas seisus.
2. Prantsuse rev tähtsus ja mõju.
1. suured muutused ühiskonnas
a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks
b) seisuste kadumine
c) kapitalistliku ühiskonna kujunemine ( kodanlus )
d) maa talupoegadele
e) kaotati tsunfisundus ja oli õigus valida oma tegevusala
f) üleminek üldise sõjaväe kohustusele
2. oluliseks vabadus, võrdsus, vendmus (?).
3. Prantsusmaa rev oli eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda (diktatuur)
3.Ümberkorraldused ühiskonnas.
1) feodaalkorra lammutamine - seisuste kaotamine; demokraatlik valimiste korraldamine; pärisorjuse kaotamine; talupoegadele maa andmine
2) eluolu muutmine - muutused riietuses (145 LOE ISE); uus ajaarvamine (rev kalender); muutused ajaarvestuses; uued mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine
3) feodaalse kultuuripärandi mõju vähendamine - raamatute, losside, kunstiteoste hävitamine
4) võitlemine rev vaenlastega - aadlike ja vaimulike riigist välja saatmine ; rev sõdade pidamine Eur 5) katoliikluse mõju vähendamine - kiriku maade riigistamine ; kiriku varandustest said rahvuslikud varandused; kaotati mitmed ühiskondlikud funktsioonid; dekristianiseerimine (138-142!)
6)kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine
4. Napoleon . 1799-1815(valitsemisaastad) suri 1821 . Püha Helena saarel.
3 perioodi :
1) Konsulaat - 9 nov 1799-1804. 1804 krooniti keisriks.
2) Suur Impeerium e keisririigi aeg 1804-1814. Napoleon loobub esimest korda võimust. Saadetakse Elba saarele ja antakse kaasa 1000 meest. Toimub Prantsusmaa kuningavõimu taastamine. Boubounide restauratsioon (?).
3) Napoleoni 100 päeva. 1815 märts. 18 juuni 1815 toimub Waterloo lahing (Belgia), kus Napoleon saab lõplikult lüüa ja ta saadetakse Püha Helena saarele, kus ta 1821 aastal sureb .
Sisepoliitilised ümberkorraldused:
1. absolutistlik valitsusviis (Napoleon otsustas kõik ise, võimude lahusus oli näiline)
2. loodi tugev keskvõim
3. trükisõnas range tsensuur
4. loodi kesk- ja kõrgharidus süsteem
5. kirik allutati riigile
6. hakati jagama sõjaväetiitleid
7. koostati tsiviilkoodeks e Napoleoni koodeks
8. kõige tähtsam oli kodanike võrdsus seaduse ees
9. Prantsusmaa panga rajamine ja uue rahaühiku kehtestamine
Välispoliitilised ümberkorraldused:
1. Napoleon rajas suure impeeriumi. Ta alistas kõik revolutsiooniaegsed prantsusmaa vaenlased va Inglismaa. Ülihea vähejuht, massiarmee loomine. 1811 prantsuse keisririik võimsuse tipul . vallutuste tulemusena lõi napoleon euroopas uue poliitilise süsteemi. riigid olid jaotatud kolme rühma:
1) prantsusmaa ja sellega liidetud alad
2) prantsusmaa vasallriigid
3) prantsusmaa liitlased
Prantsusmaa vallutuste tagajärel moderniseeriti euroomat - feodaalkord ja pärisorjus, tsiviilkoodeks.
Napoleon püüdis inglismaad põlvili suruda kontinentaalblokaadiga. igasugune kaubavahetus inglismaaga keelati.
1809 läks soome venemaa kätte (kuni 1917)
5. Kodusõda 1861-1865
Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel.
Miks? *orjanduse probleem (orjuse kaotamine)
*Lõuna majanduslik mahajäämine ja hirm oma eriseisundit kaotada ning
*mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalne erinevus
*sunduslik väeteenistus (ka mustanahaliste võtmine väeteenistusse)
Tulemused? Sõja võitsid Põhja osariigid . Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi , kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga.
Pärast võitu kodusõjas hakkas Ameerika keskvõim muudatusi tegema Lõunas:
*1865-keelustati orjus *mustanahalised said kodanikuõigused *mustanahalistele anti valimisõigused *Lõuna osariikides moodustati mustanahaliste vastu organisatsioone
Kodusõja võitsid põhja osariigid.
Iseseisvussõda 1775-1783

Miks? *peale 7-aastast sõda ei viidud Briti vägesid Ameerikast välja, vaid 10 000 sõdurit majutati elanike juurde
*Briti võimud hakkasid nõudma makse
*suhkruseaduse uuendamine 1764-asumaadel keelati suhkrut tuua Prantsusmaa kolooniatest, kohustus tuua Briti kolooniatest *kasvas kolonistide rahulolematus Inglismaa ülemvõimuga
*templimaksuseadus 1765-eraldi maks ametlikele dokumentidele ja ametnikele
*Bostoni teejoomine -tee loopimine merre laevalt, mis saabus Inglismaa Indiast
Tulemused? *uue riigi nimeks võeti Ameerika ühendriigid e USA
*esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu - Kontinentaalkongress.
* 1781 . aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni - riikide liidu.
*1787. aastal hakati välja töötama põhiseadust. Selle koostamise käigus käis võitlus kahe suuna vahel: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida hakati nimetama föderaalvõimuks ja teised nõudsid demokraatiat.
*USA esimeseks presidendiks sai George Washington, kelle järgi on saanud nime ka USA pealinn Washington.
*hakkas kehtima võimude lahusus
Iseseisvuse väljakuulutamine:
Philadelphias, tollases Põhja-Ameerika suurimas linnas, kutsuti kokku kontinentaalkongress, kes 4. juulil 1776. aastal võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks.4. juulit tähistavad ameeriklased tänaseni enda iseseisvuspäevana.
+ Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid.
Pärast vahelduva eduga sõjategevust piirasid ameeriklased 1781. aastal  Virginias 1783. aastal sõlmitud Versailles ’ rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks.