2005 Kiirmoe tulevikuperspektiivid AS moekoolitus TÖÖKÄIK: 2007-2010 Stilist, AS Ajakirjade kirjastused 2005 suvel Müüja, AS Balbiino TÄIENDAV INFO: Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, prantsuse, saksa ja vene keel kesktasemel Autojuhiluba: B kategooria HARRASTUSED: Joonistamine, maalimine, laulmine, õmblemine, reisimine, lugemine BILANSS I tootmistsükli alguses(tootmistsükkel 1 kuu) AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 2600 eurot Kohustused: 1. Lühiajalised Maksmata üür 200 eurot Elekter 50 eurot 2. Pikaajalised 0 Kauba-ja materjalide varu Omakapital 2350 eurot *nõelad, niidid, paelad 300 eurot Põhivara *Masinad 2000 eurot *Riidepuud 200 eurot *Lauad, toolid 500 eurot
- Monopolistlik konkurents - Oligopol Raha - Turul olevat raha hulka nimetama raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib raha pakkumist riigis keskpank. Keskpanga poliitikat raha pakkumise reguleerimisel nimetame rahapoliitikaks o C = sularaha ringluses o M1 (raha agregaat) = sularaha ringluses + nõudehoidised o M2 = M1 + vähem likviidsed varad nt väärtpaberid o M3 = M2 + veelgi vähem likviidsed varad nt kinnisvara Reservisuhe Majanduse 10 põhimõtet Kuidas inimesed otsustavad 1) Peame tegema valikuid - Nt kuidas jagada aega erinevate tegevuste vahel - Mingeid ressursse napib - Kuidas ühiskond kasutab oma piiratud ressursse? Kas toodame relvi või tarbekaupa nt 2) Millegi maksumus on see millest loobume - Alternatiivkulu põhimõte 3) Ratsionaalsed inimesed
Valitsussektori võlakoormus moodustas 2015. aasta lõpu seisuga ligikaudu 2 miljardit eurot ehk 9,8% SKPst. Aastaks 2018 on Rahandusministeerium prognoosinud võlakoormuseks 11,2% SKPst, mis summaliselt tähendab võla kasvu rohkem kui 600 miljoni euro võrra (vt tabel 7). Seejärel peaks võlakoormus hakkama kahanema. Eesti riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu väikseim. ELi 28 liikmesriigi keskmine valitsussektori võlakoormus on 85%. Valitsussektori likviidsed finantsvarad olid 2015. aasta lõpu seisuga peaaegu niisama suured kui võlad: võlad ületasid likviidseid finantsvarasid 93 miljoni euroga. Rahandusministeerium on prognoosinud valitsussektori likviidsete finantsvarade kahanemist 2017. aasta lõpuks ca 1,6 miljardi euroni. Seejärel peaksid valitsussektori reservid Rahandusministeeriumi hinnangul taas kasvuteele asuma (vt tabel 8). Tasub tähelepanu pöörata, et keskvalitsuse likviidsed finantsvarad ei näita valitsuse käsutuses
Deklareerimise kohustus Välisriigist saadetud kauba puhul: • postisaadetise väärtus on üle 22 euro; • eraisikute vaheline mittekaubanduslikul eesmärgil saadetis väärtusega üle 45 euro; • sisaldab kaupa või isiklikke asju, mille sisseveol on kehtestatud piirang; • postisaadetise kogus ületab 1000 kilogrammi. Keelatud kaubad Eestisse saatmisel • Asbest • Sularaha ja likviidsed paberkandjad • Teatud ohtlikud kaubad • Tuli ja külmrelvad, nende osad ja laskemoon • Karusnahad • Elevandiluu • Pornograafia • Väärismetall ja vääriskivi TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
tasumisega. Valem : Maksevõimetase (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja) = käibevarad / lühiajalised kohustised 2015 7070311 =1,24 5706920 Näitajad 1,2-1,59 on rahuldav 2016 6458081 =1,5 4295914 Tulemus rahuldav 1.5 1.25 Maksevõime 2015 2016 2. Happetest ehk kiire maksevalmiduse kordaja / likviidsuskordaja Valem : Happetest= likviidsed käibevarad/lühiajalised kohustused Happetest on parem likviidusnäitaja kui maksevõime tase, kuna on konservatiivsem. Näitab kas ettevõte on võimeline tasuma oma lühiajalised kohustused või mitte. Arvutuse näitaja tulemuste puhul kui on näitaja 0,6-0,89 on rahuldav näitaja ja 0,3-0,59 on mitterahuldav. Heaks näitajaks loetakse likviidsuskordaja puhul 0,9 2015 2016
Finantsaruanne on majandustegevuse, varade ja kohustuste kronoloogiline arvepidamine. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust Käibevara - Käibevarana kajastatakse ressursse, see on asju ja õigusi, mis on likviidsed, mis tõenäoliselt muutuvad likviidseteks lõppenud majandusaastale järgneva aruandeperioodi jooksul, mis on edasimüümiseks toodetud või ostetud või, mis kasutatakse ära järgneva äritegevuse tsükli jooksul. Soetamise eesmärk on otsustavaks kriteeriumiks vara arvelevõtmisel käibe- või põhivarana. Vajaduse kohaselt korrigeeritakse bilansi koostamisel algselt käibe- või põhivarana arvelevõetud asjade või õiguste kuuluvust. (Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu.
27. september 2013 Järg: • Debitoorse võla käibevälte lisapäeva kulu • Arvete esitamise käibevälde • Varude hoidmise päevakulu • Täiendava finantseerimise analüüs • Dividendide väljamaksekordaja • Tegevuse jätkuvuse analüüs 22 27. september 2013 Rahavoogude aruande analüüs: kas likviidsed varad katavad vajalikke kulutusi ning tagavad kapitali kasvu. Põhivara rahasiduvus ௩ õ௧௩௨௦௦௧ିௗ௩ௗௗௗ ൌ õ௩ ௦௧௨௦௦௨௨௦ Rahavoo piisavusnäitaja ൌ ௫ ௦௧ ௩ õ௧௩௨௦௦௧ ሺ௫ ௦௧ ௦௧௧௨ௗ õ௩ା௩௨ௗ ௦௩
pikema aja jooksul. Aktsiaturule on riskantne investeerida, on võimalik teenida suuri summasid, aga on võimalik kaotada osa rahast või koguni kogu raha. Aktsiasse investeerimine sõltub suuresti nii müümise kui ka ostmise õigest ajastusest. Pead pidevalt jälgima aktsiahindade muutusi börsil, et oleks võimalik teha kiirelt õigeid otsuseid. Likviidsuse mõttes sarnanevad aktsiad võlakirjadega. Mõned neist on väga likviidsed teised aga üldse mitte. Aktsiad on tähtajatud väärtpaberid, see tähendab, et täiesti mittelikviidse aktsia omanik peab leidma ostja ise, sest kord välja antud aktsiat ei pea ettevõte kuinagi ise tagasi ostma. (Kulu,Liina et al. 2011: 60) Võlakiri. See on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on selle ostjalt laenu saanud.Inimene, kes võlakirja välja andis peab selle lunastus-
Varud 82 000 100 000 120 000 140 000 Lühiajalised 100 000 102 000 150 000 200 000 kohust. Arvutage ülalesitatud andmetel lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja likviidsuskordaja ning analüüsige ettevõtte maksevõime dünaamikat. Miks see on muutunud? Põhjendage 3-4 lausega. Lahendus: Võlgnevuse kattekordaja = Käibevara / lühiajalised kohustused Likviidsuskordaja = Likviidsed varad(=käibevara - varud) / lühiajalised kohustused 2007 2008 2009 2010 Kattekordaja 2 2,2 1,7 1,4 Likviidsuskordaja 1,18 1,2 0,9 0,7 Nii kattekordaja kui ka likviidsuskordaja halvenevad ja lähevad healt tasemelt üle rahuldavale. See tuleneb sellest, et lühiajalised kohustused suurenevad kiiremini kui käibevara
– käibevara/lühiajalised kohustused. Normaalne, et oleks üle 1, hea tase hakkab kusagilt tasemelt 1,6.•Maksevõime kordaja (quick ratio) Raha ja pangakontod + nõuded ostjatele/lühiajalised kohustused. Normaalne, et oleks üle 0,6, hea tase on 1,0 •Maksevalmiduse kordaja (cash ratio) – sularaha/lühiajalised kohustused. Normaalne tase 0,2-0,3. •Isiklikult lähtun ettevõtte likviidsuse analüüsil eelkõige järgnevatest märkidest•Sularaha ja likviidsed väärtpaberid bilansis (võiks olla vähemalt 1% aastastest väljaminekutest, väiksemate (käive alla 10 M EEK) puhul kindlasti rohkem), samuti meie kontodel. Oluline jälgida, et ettevõte oma kontoga pidevalt “põhjas” ei istuks• Millised on ettevõtte olulisemate käibekapitali kirjete (ostjad, varud, hankijad) suhe käibesse ning millised on kirjete trendid. Näiteks hankijatele võlgnevus üle 60 päeva on ohumärk, samuti asjaolu,
baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); • rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms Eesti panga ülesanded – Viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid Koostab majandusanalüüsi ja prognoose Haldab välisvaluutareserve Jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid
kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta.Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub käibevarade koosseisust, arvelduste korrast ja tootmistsükli pikkusest. Likviidsuskordaja Likviidsuskordaja= likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused 2 006 2007 2008 Likviidsed varad 46 216 029 53 111 214 895 Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846
Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne. Kaudsed kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste toetamiseks, nt kontoriruumide rent, elekter, sideteenused, projekti meeskonna kontoritarbed jmt 69. Firma likviidsed suhtelised näitajad Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: lühiajalise võla kattekordaja, likviidsuskordaja; Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70. Firma rentaabluse näitaja Kolm põhilist näitajat: · EVA mõõdab tegelikku kasumit, arvesse võetakse omakapitalkulu · ROE omakapitalirentaablus, huvitab peamiselt omanikke.
(näitab, kui efektiivne on ettevõtte varade kasutamine ning mitu käibekrooni saab ettevõte tagasi igalt investeeritud kroonilt? 27. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte juhtkonnale ja põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime kordaja (kui suure osa katavad suhteliselt likviidsed kirjed ettevõtte lühiajalistest laenudest), võlakordaja (kas ettevõte võlgade hulk kogubilansist on vastavuses ettevõtte poliitikaga), varude käibevälde/kordaja (näitab ettevõtte varude likviidsust, ehk seda, kas varude käibimine on piisavalt efektiivne ja kiire). 28. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte tulevastele investoritele ja põhjendage enda valikut lühidalt?
(näitab, kui efektiivne on ettevõtte varade kasutamine ning mitu käibekrooni saab ettevõte tagasi igalt investeeritud kroonilt? 27. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte juhtkonnale ja põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime kordaja (kui suure osa katavad suhteliselt likviidsed kirjed ettevõtte lühiajalistest laenudest), võlakordaja (kas ettevõte võlgade hulk kogubilansist on vastavuses ettevõtte poliitikaga), varude käibevälde/kordaja (näitab ettevõtte varude likviidsust, ehk seda, kas varude käibimine on piisavalt efektiivne ja kiire). 28. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte tulevastele investoritele ja põhjendage enda valikut lühidalt?
Likviidsus on panga võime täita igal ajahetkel oma jooksvaid kohustusi, see tähendab kindlustada hoiustajatele võimalus oma deposiitide väljavõtmiseks ning laenajatele võimalus alati oma vajaduste katteks laene taodelda või lühiajaliselt käibevahendeid laenata. Panga poolt endale lepinguliselt selleks võetud kohustuste ulatuses. Likviidsuse tagamiseks hoiavad pangad osa oma varadest likviidsel kujul, mis võimaldab eeltoodud kohustusi täita, kuigi likviidsed varad pangale reeglina mingit kasumit ei tooda. Likviidsust jaotatakse kaheks tasandiks: 1. Esmane likviidsus, kuhu kuulub kassas olev sularaha ning pangale kuuluvatel kontodel olev ülekande raha. 1. Teisene ehk sekundaarne likviidsus, mis on kõik panga varad, mida on võimalik muuta rahaks a. Minimaalse ajakuluga a. Minimaalsete tehingukuludega a. Minimaalse väärtuse ehk kapitali kaotusega
See soodustas investeerimispanganduse arengut ja sealset konkurentsi. See on olnud aluseks ka riskijuhtimise arengule, kuna kapitaliturgude suur osakaal on loonud tururiskid, mida on vaja olnud juhtida. Erinevalt Panganduskesksest finantsmudelist Jaapanis ja Saksamaal, kus finantsturgudel toimuv oli rahavoogude vahendamise (finantsvahenduse) seisukohalt teisejärguline. Seega arenes Ameerikas kiirest otsene ja poolotsene finantsvahendustegevus. Kujunesid likviidsed raha ja kapitaliturud, milledel pangad otseselt riske ei võtnud (3 lk 10). Joonis 2. Tänapäevane finantsvahenduse mudel (3 lk 10). 2.2 Finantsvahenduse tähtsus Eelpool oleme näinud, et laenuandjatel ja laenuvõtjatel on omad nõumised, mis tuleb täita enne, kui laenutehing aset leiab. Samas saime ka teada, et need vajadused/nõuded ei tarvitse alati kokku langeda. Näiteks laenuvõtja poolt antav laenu tagatis peab vastama laenuandja
h t vastastikuste fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP); d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. Sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanikel olevad eurode hoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4 9. Likviidsus a) iseloomustab situatsiooni, kus hea raha tõrjub vabaturult välja halva raha; b) näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab mingit vara täielikult konverteerida sularahaks;
2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto- m iinus kasum Käibekate miinus EBITDA Muutuvad kulud miinus Püsivad Ärikasum kulud EBIT Kulum jagada Äri- Likviidsed rentaablus varad Müügikäive korda Kauba ja Kapitali tootmis- rentaablus varud Müügikäive Kapitali jagada käibe-
2.a (224000+100000)/102000=3,1765 3.a (256000+125000)/107000=3,5607 4.a (281000+140000)/110000=3,8273 Maksevõime kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded)/ lühiajalised kohustused käibevarad/lüh kohustused 1.a 200000/100000=2 2.a 224000/102000=2,1961 3.a 256000/107000=2,3925 4.a 281000/110000=2,5545 Käibevara muutuse kordaja = 281000/200000=1,405 1400000/82000=17,0732 110000/100000=1,1 Likviidsed käibevarad on suurenenud vähem, kui varud. Järelikult ei ole head muutused, on tekkinud varude suurenemine, aga likviidseid vahendeid ei ole juurde tekkinud. 2. Koostada firma bilanss seisuga 31. detsember 2010 ja teada on järgmised andmed: Müüginetokäive 750000 Varade käibe kordaja 3,0 (korda) Põhivarade käibe kordaja 5,0 (korda) Lühiajalise võlgnevuse 18,75 (korda) käibekordaja
Finantsinstitutsioonide tugevus Euro kasutuselevõtu mõju pankade likviidsusjuhtimisele oli suhteliselt tagasihoidlik, kuna enamik Eestis tegutsevatest pankadest on filiaalid või tütarpangad. Enim mõjutas muudatus iseseisva likviidsusjuhtimisega panku. Eurosüsteemis kasutatakse likviidsuse juhtimiseks keskpanga pakutavaid laenu- ja hoiustamisvõimalusi. Kohustusliku reservimäära alandamise tulemusel vähendas kolmandik pangandusturust oma likviidseid varasid. Kokku vähenesid pankade likviidsed varad 2010. aasta teises pooles 600 miljoni euro võrra, mis moodustab kogu bilansimahust 3%. Finantsstabiilsuse seisukohalt panganduse likviidsusriskid pigem alanevad, sest hoiusemahu kasvuga ei kaasne laenumahu kasvu. Üldise likviidsusjuhtimise seisukohalt ei ole eurole üleminekuga kaasnenud operatsioonilised riskid ohustanud finantsstabiilsust, kuna hoiustamise tehingu operatsiooniline ebaõnnestumine tähendab pangale eelkõige saamata intressitulu.
kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; •lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus – põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. 19 Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne. 20 Loetle käibevarade juhtimise reeglid; • anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad; • kontrolli partneri maksevõimet; • lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik; • püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest
2loeng 16. oktoober Kahesugust raha- osa on see, mis on seaduslik maksevahend.On riigi poolt seaduslikuks kuulutatud- paberrahad, mündid ( Eestis euro). Seda peavad kõik vastu võtma majandustehingutes, sellest keelduda ei tohi. Kõik muud mida saab kasutada maksevahendiks ei ole seaduslik makevahend = mitteseaduslik maksevahend. Ei ole kohustust seda raha vastu võtma. Erineb selle poolest, milline on nende likviidsus. Kõige likviidsem on raha. Kõik ülejäänud maksevahendid on vähem likviidsed. Likviidsus tähendab seda kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta on võimalik vahetada muud vara rahaks. Muud vahendid- arvetel olevad rahad ehk ülekanderahad. Pangakaardid. see on vähemlikviidne kuna peame täiendavaid kulusid kandma- pangale teenunstasu, ülekandetasud jne. Valuutad, tsekid. Mida rohkem piiranguid seatakse raha väljavõtmiseks ( nt tähtajaline hoius) seda vähem likviidne on vara. PANGARAHA- mis ei eksisteeri reaalselt. On pankade vahelistes arveldustes
suhtarvu pidada küllaltki ebatäpseks mõõdikuks. Esiteks ei too näiteks kreditoorse võlgnevuse edasilükkamine suurt riski, kui ettevõtte ise töötab kasumlikult. Teiseks on investeering käibevarasse ja võimalus seda investeeringut vähendada arvete maksmiseks hoopis erinevad asjad (Kitvel 1993, lk 11). Ettevõtte likviidsusele täpsema hinnangu andmiseks analüüsitakse veel likviidsukordajat. Selle suhtarvu leidmiseks lahutatakse käibevaradest maha varud ning saadakse likviidsed varad. Likviidsed varad on need käibevarad, mis on kiirelt konverteeritavad rahaks. Varud on kõige vähem likviidsed käibevarad. Saadud tulemus jagatakse läbi lühiajaliste kohustustega, mille tulemusena leitakse likviidsuskordaja (Peterson 2000, lk 119). Likviidsuskordaja näitab ettevõtte võimet katta oma kiireloomulisi kohustusi kreeditoride ees ilma varusid müümata. Likviidsuskordaja on leitav alljärgneva valemiga (Karu 2000, lk 51):
Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud. 3 Kapitalimahutused on pikaajalised investeeringud põhivarasse (maa, hooned ja seadmed) aga ka teiste firmadega ühinemise või ostmise kulud, arendus ja uurimisprogrammide kulud. Kuna rahavoogude koostamine algab alati raamatupidamise kasumist siis tuleks eraldi tähelepanu pöörata
Käibekapitali 10% puudujäägi korral kohustustest on ettevõtte maksevõime eriti nõrk ja sellele võib järgneda pikemaajline maksevõimetus. · maksevõime kordaja ehk kiireloomuliste maksete tase (quick ratio) Näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Kordaja arvutamisel võetakse aluseks ettevõtte likviidsed varad ehk siis valemisse pandult Maksevõime kordaja = käibevara kauba ja tootmisvarud / lühiajaliste kohustused 6 Käibevarana arvestatakse siin raha, lühiajalisi väärtpabereid ja lühiajalisi nõudeid Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe. See tähendab, et ettevõte on
erinevad teenus- ja komisjonitasud. Pankade varad: · Kõrge likviidsusega varade hulka kuuluvad sularaha, nõuded keskpangale ja teistele krediidiasutustele ning kauplemise eesmärgil lühiajaliste finantsinvesteeringutena soetatud väärtpaberid. Väärtpaberiportfell · Suure osa pankade väärtpaberiportfellist moodustavad võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, millest suur osa on kauplemise eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid. Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb aktsiatest ja osadest, sealhulgas tütar- ja sidusettevõtjate aktsiatest ja osadest. Laenuportfell · Moodustab üldjuhul kõige suurema osa panga varadest. · Eesti pankade tegevus on suhteliselt klassikaline (laenude andmine) enamus vahenditest on suunatud laenuturule, pankade laenuportfell moodustab ligi 60% pankade varadest. Laenuportfelli muutustest on olulisemad:
ortogonaalsed. kohustused. 4) olulisuse printsiip raamatupidamise aruandes 20. Alamruumi meetodid Likviidsuskordaja = (käibevara-varud- ettemaksed)/ peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis Pisarenko harmooniliste dekompositsioon on likviidsed kohust. mõjutab raamatupidamiskohustuslase ajalooliselt esimene korrelatsioonimaatriksi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. omaväärtuslahutusel põhinev sageduse hindamise TOIMIMISUHTARVUD 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip moodus
(mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. Põhivarade juhtimise ülesanded jagunevad järgmistesse kategooriasse: _ põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüs põhivarade käibesiduvus; Põhivara käibesiduvus= müügitulu / keksmine põhivara jääkmaksumuses 20. Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne. 21. Loetle käibevarade juhtimise reeglid; anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad; _ kontrolli partneri maksevõimet; _ lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik; _ püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest
kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12.Rahaagregadid *rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine
Täiendavat tagatist on võimalik taotleda MESilt või KredExilt. 3.4. Laofinantseering Laofinantseeringu abil on võimalik efektiivselt juhtida ettevõtte käibevahendeid, kuna see vabastab laovarude all kinni oleva raha. Laofinantseerimine sobib ettevõttele, mille käibevarast moodustavad suure osa laovarud. Laofinantseeringuks on sobilikud kaubagrupid, mida on võimalik identifitseerida tehasetähise alusel või teised kvaliteetsed ja likviidsed, rahvusvahelistel börsidel igapäevaselt noteeritud kaubad. Laofinantseeringuga on võimalik katta kogu kauba tarneahel tootmisest lõpptarbijani. Üldtingimused: Laofinantseeringut on võimalik siduda ka teiste finantsinstrumentidega, et katta kogu kauba tarneahel tootmisest lõpptarbijani. Laofinantseeringu maht ja ulatus sõltuvad finantseerimisvajadustest ja ettevõtte riskitasemest.
D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub. Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb. Debitoorne võlgnevus – Summad, mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest. Deposiit – Hoius, hoiule antud rahasumma või muud likviidsed varad. Deviisid – Kõik välisrahas maksevahendid alates välisriikide paberrahast ja väärtpaberitest ning lõpetades välisvekslitega. Diskonto – Veksli ennetähtaegsel väljaostmsel või edasiandmisel võlasumma nimiväärtusest tehtav mahaarvatis; võlakohustuse tähtpäevaväärtuse ja tema eest enne tähtpäeva saadava väljamakse vahe. Diskontomäär – Protsentides väljendatud osa veksli summast, mille diskonteeriv pank nõuab endale,
inflatsiooni. Ta teatas eelmisel kvartalil ette, et raha emiteeritakse juurde. Raha mõõtmine – raha agregaatide koosseisu, mis mõõdavad raha pakkumist, arvatakse erinevaid finantsvarasid, mis erinevad oma likviidsuse poolest, ehk oma likviidsuse taseme poolest. Baasraha MØ – sisaldab ringluses olevat sularaha + pankade kassades olevat raha (kõige likviidsem) M1= MØ+ vähemlikviidsed varad (säästuhoiused on vähem likviidsed hoiused + ...) M2= M1 + tähtajalised hoiused M3 = M2 + Akumuleerimise eesmärgil hoitavad varad INFLATSIOON Kui raha pakkumine langeb alla taset, mis on vajalik majandusekasvu jagamiseks, siis jääb majanduskasv oma potentsiaalist maha Kui raha pakkumine ületab taset, mis on vajalik majanduse reaalse kasu kindlustamiseks, siis selle tulemusel raha väärtus langeb ning tekib inflatsioon. Inflatsioon ei ole halb nähtus, küsimus on ainult inflatsiooni tasemes
maksmiseks vähendada sootuks eri asjad. Juhul kui müük püsib samal tasemel toob debitoorse võlgnevuse ja laovarude vähendamine tavaliselt kaasa kasumi , tootmise efektiivsuse ja lõpuks ka müügi vähenemise. Üldjuhul firmad ei müü käibevara suuri koguseid kohustuste kättejõudmisel maha kui likvideerimisel. Likviidsuskordaja, ehk kiireloomuliste maksete tase, ehk maksevõime kordaja, ehk quick ratio, ehk acid test = likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid sest tootmisvarud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida
piisavalt efektiivselt, mis tähendab ka saamata jäänud tulu ja/või optimeerimata kulusid. 3.2 Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita käsutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid, sest varud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0,6–0,89, siis on rahuldav, kui vahemikus 0,3–0,59, siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Soovitatavaks maksevõime kordajaks pakuvad teoreetikud 0,6 kuni 1,0. Käibevara−Varud Likviidsuskordaja= Lühiajalised kohustused
· Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus)
· Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus)
tulumaksu maksmist; 5)liisingumaksete suurus stabiilne neid rahaks. Kohustuste likviidus isel. panga võimet sõltumata infl. ja intr.määra muutustest; 6)hoiab ära rahuldada oma klientide nõudmisi. Likviidsusele kapitalikulud. avaldab mõju nii varade liik kui tähtaeg. Panga likv.= Faktooring on kaubanduslike debitoorsete võlgnevuste (likviidsed varad/lühiajalised varad)*100%. Likviidsed finantseerimise viis, kus kauba müüja müüb oma varad: 1)kassa kroonides ja vabalt konveeritavates debitoorsed võlgnevused faktorile (faktooringu firmale). valuutades; 2)nõudmiseni hoiused Eesti Pangas; Kui ostja ei maksa faktorile raha, siis müüja maksab 3)nõudm. hoiused A-tsooni keskpankades; 4)nõudm. raha faktorile tagasi(60%). Faktor finantseerib müüjat hoiused A-tsooni ja Eesti kom.pankades; 5)turustatavad
Lihtaktsia suureks eeliseks, võrreldes teiste aktsiate liikidega on tema likviidsus. Väikeaktsionäri seisukohast võib lihtaktsia puhul miinuseks tuua dividendide saamise. Enamus ettevõtetel kuulub ikka üle poolte aktsiatest ettevõtte asjutaja(te)le ning üldkoosolekul, kus otsustatakse ettevõtte dividendi maksmise üle, jääb nende sõna kehtima. Kui vaadelda käesolevat teemat börsipõhiselt siis enamus väikeaktsionäride huviorbiidis on ikka see, et aktsiad oleks võimalikult likviidsed, sest mängitakse rohkem aktsia turuhinna liikumisele. Ettevõtte seisukohalt on lihtaktsiatega võõrkapitali kaasamine ka üks lihtsamaid mooduseid. Siin tuleb jälle mängu lihtaktsia likviidsus. Turgu on nendele kõige rohkem. Lisaks börsile minnes tõstab see ettevõtte populaarsust ning usaldusväärsust, sest börsiettevõted peavad olema rohkem läbipaistvamad, et olla väikeaktsionäridele atraktiivsed. Lihtaktsiatega võõrkapitali kaasamise
seatud üsnagi rangetest investeerimispiirangutest. Sageli kasutavad riskifondid oma portfelli juhtimisel samaaegselt nii lühikeste kui ka pikkade positsioonide võtmist. Struktuurilt ja ka läbipaistvuselt ning nõutava alginvesteeringu miinimumsumma poolest on riskifondid suhteliselt sarnased riskikapitalifondidele. Enamasti on riskifondidest väljumiseks ette nähtud pikk etteteatamisaeg ning seega pole tehtud investeeringud likviidsed. Järelevalve puudumise tõttu on ka fondide läbipaistvus väike ning oht usalduse kuritarvitamiseks üsna suur. lk. 261-263, 266-272, 284-292 20. Krediidiasutuse põhifunktsioonid •säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende inves-teeringutesse paigutamine, •krediitide vahendamine, •maksete vahendamine, •rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine, •konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine. 21. Krediidiasutuste tüübid 22
kahjumit kandmata · Likviidne vara kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal · Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga finantsvarade tähtaegade muundamisega) Näiteks, pikaajaliste laenude finantseerimine likviidsete hoiustega (nõudmiseni hoiused, lühiajalised hoiused) Eesti pankade bilanssi põhised likviidsusnäitajad 31.12.2013: · Likviidsed varad 24% klientide vahenditest (31.12.2010 -22%) · Laenuportfelli osakaal bilansis 78% (74%) · Laenude / hoiustesuhe 100% (92%) Definition of 'Funds Transfer Pricing - FTP' A method used to individually measure how much each source of funding is contributing to overall profitability. The funds transfer pricing (FTP) process is most often used in the banking industry as a means of outlining the areas of strength and weakness within the funding of the institution. FTP
panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitsekid), Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused, Rahamõiste M3 on M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid, Rahamõiste L on M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Finantsvõimendus kujutab: firma võlgade ja omakapitali suhet Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: protsendimäära, millega ta laenab raha kommertspankadele Raha erilisus e. unikaalsus on tingitud asjaolust et teda ei saa toota erasektoris Kas siis kui raha pakkumise muutused ei mõjuta majanduslikku aktiivsust, siis on raha pakkumine eksogeenne? Väär
hoiuarved, reisitšekid) Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus! Tühikuid ja möötühikuid mitte kasutada. 1) Valuutahoiused 200 2) Sularaha ringluses 15000 3) Riigi võlakirjad 500 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 9000 6) Aktsiad 3000 1
kaubad omavahel võrreldavaks. · akumulatsioonivahend rikkus on paigutatud rahasse. On raskendatud kui inflatsioonimäär on kõrge, siis raha kaotab väärtust ja rikkus väheneb. Rahapakkumine on kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid saavad kasutada oma tegevuses. Kasutatakse kolme rahamõõtu ehk agregaati, mis erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Kõige likviidsem on sularaha, vähem likviidsed on aktsiad ja kõige vähem likviidne on kinnisvara. Kõike on võimalik teha sularahaks, aga see on seotud aja- ja rahakuludega, mida nimetatakse tegurikuluks. Rahamõõdud ehk agregaadid on erinevates riikides erinevad, tähistatakse M1, M2, M3, kusjuures M1 on kõige likviidsem ja M3 kõige vähem likviidne. 8 M1 = sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused
9.3 Maksevõime ehk likviidsuskordaja Likviidsuskordaja hinnatakse nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on tegemist hea näitajaga. Tabel 13. Likviidsuskordaja 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta Lühiajalised kohustused 9555 2784 3900 4524 Käibevara 230 091 665 301 1 124 217 1 623 291 Tooraine varu 14 923 13 052 14 031 14 856 Likviidsed varad 215 168 652 248 1 110 186 1 608 435 234,2846 284,66307 355,5338 Likviidsuskordaja 22,51884249 305 56 369 Mahe- ja toortoidukohviku ettevõtte likviidsuskordaja on 22,5 ühikut, mistõttu saab öelda, et ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendeid, on väga hea. See tähendab, et ettevõttel on raha rohkem kui lühiajalisi kohustusi. On ka
kvartiili ja mediaani vahel ning kuulub vähem likviidsete ettevõtete hulka. 13 Likviidsuskordaja ehk maksevõime või maksevalmiduse kordaja näitab ettevõtte võimet katta kiireloomulisi lühiajalisi kohustusi käibevara arvelt varusid müümata. Arvutusvalem on järgmine: M + MS + AR (2.8) QR = , CL kus M raha (krooni), MS likviidsed väärtpaberid (krooni), AR debitoorne võlgnevus (krooni). Antud näitajale on antud samuti üldtunnustatud vahemikhinnanguid: · QR 0,9 hea, · 0,31 QR 0,89 rahuldav, · QR 0,3 nõrk. Likviidsuskordaja kasvas 2010. aastal 1,28 pealt 1,45 peale. Keskmises mõttes on likviidsus kasvanud. Maailma kriteeriumi järgi on Estravel AS näitaja hea. Eesti statistikaameti näitajate põhjal asub Estravel 25% Eesti paremate ettevõtete seas.
Kerge on öelda investori seisukohalt, milline ettevõte on sellest aspektist kindlaim valik, aga raske on tegevusala põhiselt anda hinnanguid, mis tase on anatud tegevusalal vajalik, kuid analüüsi mõttes 18-25 päeva varu on kõigil ettevõtetel olemas. 21 3.1.2 Maksevalmidus See suhtarv näitab ettevõtte suutlikust tasuda oma lühiajalised kohustused bilansipäeva seisuga. Maksevalmiduse arvutamisel jagatakse likviidsed käibevarad lühiajaliste kohustustega.(4 lk104) Kui vaatame finantsõpikuid, on rusikareegel, et maksevalmidus peab olema suurem kui 100% või 1 kord. Sarnaselt eelmise suharvuga, tuleb hinnangu andmisel lähtuda tegevusalast. Jaekaubandusega tegelevas ettevõttes võib maksevalmidus olla 70-80% ilma, et sellega kaasneksid riskid. 600.0% 530.5% 534.4% 500.0% 417.3%
arengule, kuna kapitaliturgude suur osakaal on loonud tururiskid, mida on vaja olnud juhtida. Erinevalt Panganduskesksest finantsmudelist Jaapanis ja Saksamaal, kus finantsturgudel toimuv oli rahavoogude vahendamise (finantsvahenduse) seisukohalt teisejärguline. Pangad ei ole olnud finantsinfrastruktuuride innukad arendajad, sest nende roll sellega väheneks sama põhimõte kehtib ka tänapäeval. Seega arenes Ameerikas kiirest otsene ja poolotsene finantsvahendustegevus. Kujunesid likviidsed raha ja kapitaliturud, milledel pangad otseselt riske ei võtnud see viis isiklikel suhetel põhineva panganduskeskse finantssüsteemi muutumisele standardiseerituks finantstoodete ja transparentseks turukeskseks finantssüsteemiks (commoditisation of finance), kus kõik turul tegutsevad institutsioonid olid võrdsed. Enne määras laenu hinna pankur, nüüd turg (nõudluse ja pakkumise vahekord). Kaubeldi standardiseeritud finantstoodetega, mille hinna kujundas
Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja -pakkumise kõverate lõikepunktis. Intress sõltub raha pakkumisest. Fikseeritud; suurendame v vähendame raha massi-intress muutub (alaneb) – püstised M- id Inflatsiooni pole, kui nõudlust ei ole. Majanduskasv on madal. Raha instrumendid M0 (rahabaas)=sularaha (C) ja pankade vahendid Eesti Pangas (reservid) M1=sularaha+ nõudmiseni hoiused M2= M1 + tähtajalised hoiused M3= M2 + muud likviidsed vahendid „Raha asendajad“- CD, säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm. Näeme raha paljunemist, raha on likviidsem, raha tegemine sularahaks on keerulisem, kuidas keskpanga poolt kontrollime? Rahamass Mõjutab majandusaktiivsust Makromajandustegurite mõju Rahamassi kujundamine keskpanga poolt (monetaarpoliitika): Reservmäära muutmine Vabaturu operatsioonid o Väärpaberite ost-müük o Intressimäärade juhtimine
Rahapakkumine on kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid saavad kasutada oma tegevuses. Tänapäeval on piir raha ja mõnel teisel kujul hoitava vara vahel ebaselge. Enamasti on erinevus selles, et muid varasid ei saa kasutada vahetus- ja maksevahendina, seega on raha laiemas tähenduses - kõik meid ümbritsevad materiaalsed varad. Kasutatakse kolme rahamõõtu ehk agregaati, mis erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Kõige likviidsem on sularaha, vähem likviidsed on aktsiad ja kõige vähem likviidne on kinnisvara. Kõike on võimalik teha sularahaks, aga see on seotud aja- ja rahakuludega, mida nimetatakse tegurikuluks. Rahamõõdud on erinevates riikides erinevad, tähistatakse M1, M2, M3, kusjuures M1 on kõige likviidsem ja M3 kõige vähem likviidne. M1 = sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Rahanõudlus on majandusagentide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida enda käes
annaabi.ee 
