Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõisted majandusarvestuses (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Finantsaruanne on majandustegevuse, varade ja kohustuste kronoloogiline arvepidamine.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali.
Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust
Käibevara - Käibevarana kajastatakse ressursse, see on asju ja õigusi, mis on likviidsed, mis tõenäoliselt muutuvad likviidseteks lõppenud majandusaastale järgneva aruandeperioodi jooksul, mis on edasimüümiseks toodetud või ostetud või, mis kasutatakse ära järgneva äritegevuse tsükli jooksul. Soetamise eesmärk on otsustavaks kriteeriumiks vara arvelevõtmisel käibe- või põhivarana. Vajaduse kohaselt korrigeeritakse bilansi koostamisel algselt käibe- või põhivarana arvelevõetud asjade või õiguste kuuluvust. (Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu.
Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt oma vormi (raha-> materjal-> toode-> raha), põhivara eeldab materiaalse vormi säilimist. Kas on tegemist käibe- või põhivaraga pole alati üheselt määratletav. Rahvusvaheliste arvestusprintsiipide kohaselt tuleks vara liigitamisel arvestada peale kasutusaja ja soetusmaksumuse ka muid asjaolusid. Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust
Põhivara –
Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks.
Lühiajaliseks loetakse kohustust, kui see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase
äritsükli jooksul või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki
muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena.
Omakapital ehk netovara on vara väärtuse ja kohustuste vahe.
Kasum on see, mida Sa teenid toote pealt. Tulud – kulud = kasum. Kasum on omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omakapitalist kõrgem.
Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida raha arvelt täiendavat tulu.
Finantseerimine on raha andmine/ rahaga toetamine. Toetatakse neid, kes on finantsiliselt kehvemas olukorras, kuid soovib midagi üllast teha, neil on kindel eesmärk, kuid neil pole momendil piisavalt raha/sääste
Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris
kasusaamise eesmärgil ja kannab sellesse
ärisse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski
Äriühingu liigid – osaühing, aktsiaselts , täisühing, usaldusühing, tulundusühistu
Osaühing – äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga
Minimaalne osakapital on 2500 €
Mitterahaline sissemakse on mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule ülekantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
Minimaalne aktsiakapital on 25000 €
Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni
Mõisted majandusarvestuses #1 Mõisted majandusarvestuses #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mmsak Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
23
pdf

Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes

RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE 21-33 Kasumiaruande üldreegl

Ainetöö
Finantsraamatupidamise spikker
6
doc

Finantsraamatupidamise spikker

kohta bilansikirjel ''Võlad töövõtjatele''. Nimetatud kirje kohta on kasutuses tavaliselt kaks kontot ­ ''Töötasu võlg'' ja ''Puhkusetasu reserv''. Kasumiaruande skeem 1 kajastatakse töötasu arvestusega seotud kulud grupis ''Tööjõukulud''. Kasumiaruande skeem 2 kajastatakse töötasu arvestusega seotud kulud vastavalt töötaja funktsioonile (nt müügipersonali töötasud on turustuskulud). Töötasu arvestuse mõisted Töötasu arvestus on seotud järgmiste seadusandlike aktidega: 1) Töölepingu seadus, 2) Vabariigi Valitsuse määrus ''Töötasu alammäära kehtestamine'', 3) Vabariigi Valitsuse määrus ''Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord''. Netotasu on töötajale väljamakstav tasu (brutotasu ­ kinnipeetavad maksud ja maksed). Brutotasu on töötajaga kokkulepitud tasu. Palgafond on ettevõtte kogu töötasukulu (brutotasu + arvestatavad maksud ja maksed).

Finantsraamatupidamine
Bilanss-kasumiaruanne
6
doc

Bilanss, kasumiaruanne

Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis PÕHIVARA Põhivara jaguneb: 1)pikaajalised finantsinvesteeringud 2)materiaalne põhivara 3)immateriaalne põhivara Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. K

Majandus
Majandusarvestus
31
pdf

Majandusarvestus

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus.

Majandusarvestus
Praktika aruanne - raamatupidamine
58
doc

Praktika aruanne - raamatupidamine

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................................6 3.Raamatupidamise d

Raamatupidamine
Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused
124
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Infot toodab majandusarvestus tarbijatele kahel eesmärgil: a) otsuste tegemiseks ettevõttes või b) aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Infotarbijad võivad olla väga erinevad ja seetõttu on ka vajadused erinevad: • Omanikud vajavad infot vara kasutamise ja oma osaluse tuluteenimise kohta. • Juhtkond vajab infot tegevuse kavandamiseks ja tulemuste hindamiseks. • Töövõtjad on huvitatud infost töötasustamise kohta, vajadus hinnata ettevõtte võimet

Raamatupidamise alused
Ainetöö
37
doc

Ainetöö

Vertikaalanalüüsi korral arvutatakse finantsaruannete absoluutnäitajad ümber protsentnäitajateks baasnäitaja suhtes. Bilansis võetakse baasnäitajaks vastavalt aktiva voi passiva kogusumma. Andmete teisendamine protsentnäitajateks muudab analüüsi tulemused jälgitavamaks. Vertikaalanalüüsi saab kasutada erinevate firmade finantsaruannete võrdlemisel võimaldades jälgida aruande struktuuri, mis absoluutsummade puhul võib jääda märkamata.3 1 Kertu Lääts, Majandusarvestus, loengukonspekt, Tartu Ülikool 2 Kertu Lääts, Majandusarvestus, loengukonspekt, Tartu Ülikool 3 Kertu Lääts, Majandusarvestus, loengukonspekt, Tartu Ülikool 20 3.2. Finantsanalüüsi näide konkreetse bilansi alusel. 3.2.1. OÜ Refonda. OÜ Refonda peamine tegevusala on musta ja värvilise metalli kokkuost, töötlemine ja müük.

Finantsarvestus
Raamatupidamis arvestus eksam
18
docx

Raamatupidamis arvestus eksam

Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. Termini kasum täpsustatud mõiste. Nt põhivara müügist saadud kasum. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.

Raamatupidamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun