Võtmeküsimused ettevõtte ärist arusaamisel (0)

Võtmeküsimused ettevõtte ärist arusaamisel: Kellele ja kuidas ettevõte oma tooteid/teenuseid müüb? Milliseid jooksvaid kulusid ettevõte selleks peab tegema? Milliseid varasid peab ettevõte oma äritegevuseks omama (kasutama)? Milline on inimkapitali roll selle ettevõtte äritegevuses? Kes ja kuidas veel üritavad samu tooteid/teenuseid samadele klientidele müüa? •Ehk kokkuvõttes: milles peitub konkreetse ettevõtte väärtus, äriloogika ning konkurentsieelis ? Finantsanalüüsi eesmärgiks on eelkõige hinnata ettevõtte võimet tekitada oma tegevusega rahavoogu, et täita oma kohustusi ja genereerida omanikele tulu. Rahavoogu põhitegevusest defineerime reeglina EBITDA (kasum enne põhivara kulumit , intresse, muid finantstulusid ja -kulusid ning makse) baasil. See on ligilähedaselt parim näitaja ettevõte tegevusrahavoo kohta, ehkki tegelik rahavoog on EBITDA-st natuke erinev: Ettevõtetel on tihti vaja teha jooksvaid investeeringuid põhivarasse; Käibe kasv nõuab täiendavaid investeeringuid käibevahenditesse (samas vabastab käibe vähenemine tihti käibevahendeid, mille arvelt saab katta negatiivset EBITDA-d) •Oluline on EBITDA-st kõrvaldada erakorralised ühekordsed tulud-kulud •Samuti on oluline hinnata enam-vähem adekvaatselt pikaajaliselt jätkusuutlikku EBITDA taset. FINANTSSUHTARVUDE LIIGITUS Kasumimarginaalid •Eesmärgiks on aru saada kasumlikkuse stabiilsusest ja teguritest, mis on mõjutanud kasumlikkuse muutust*Põhilised näitajad: •Brutomarginaal (= brutokasum / käive %)•EBITDA marginaal (= EBITDA/käive %) • ärikasumi marginaal (= ärikasum /käive %)•puhaskasumi marginaal (= puhaskasum /käive %) •käibe kasv Efektiivsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata, kui palju iga investeeritud krooni kohta suudab ettevõte aastas genereerida raha •ROA ( return on assets) – varade tootlus (puhaskasum/koguvara) näitab, kui palju iga investeeritud kroon ( omakapital +võõrkapital) genereerib kasumit •ROE (return on equity) – omakapitali tootlus (puhaskasum/ omakapital ) näitab, kui palju iga omakapitali investeeritud kroon genereerib raha. Normaalne tase oleks vähemalt 12%•RAROC (risk-adjusted return on capital) riskiga kaalutud kasum/omakapital – põhimõtteliselt sama, mis ROE, aga võtab kasumi määramisel arvesse eeldatavaid laenukahjumeid•NB! Kõrge omakapitali osakaaluga kaasneb tihti madal ROE, madala omakapitali osakaaluga kõrge ROE. Kuna madala omakapitali osakaaluga kaasneb kõrgem risk, siis selle kompensatsiooniks peab ka tootlus kõrgem olema Käibevälted•Käibekapitali analüüsi eesmärgiks on aru saada, kui palju ettevõttel on käibevahendite all raha kinni ning kui suures osas tuleb käibevahendeid finantseerida muudest allikatest (lühiajalised pangalaenud, omakapital)• Käibekapital = ostjate võlg + varud – võlgnevus hankijatele•(Deebitoride, varude, hankijate ) käibevälde on periood, mis näitab, mitme päeva jagu keskmiselt ettevõttel on üleval ostjate võlgnevusi, varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele Kõrge (üle 45 päeva) debitoorse võlgnevuse käibevälde viitab probleemsete deebitoride olemasolule. •Samas teatud juhtudel võib asi ka vastupidi olla (nt kõrge võlgnevus hankijale viitab ettevõtte turujõule kaubelda hankijatelt välja pikki maksetähtaegu); •Oluline on ka käibeväldete trendianalüüs, kuna absoluutne tase on sektorite lõikes üsna erinev •Käibekapitali analüüs on eelkõige oluline kaubandusettevõtete puhul Likviidsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata ettevõtte võimet tasuda oma lühiajalisi kohustusi•Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio ) – käibevara /lühiajalised kohustused. Normaalne, et oleks üle 1, hea tase hakkab kusagilt tasemelt 1,6.• Maksevõime kordaja ( quick ratio) Raha ja pangakontod + nõuded ostjatele/lühiajalised kohustused. Normaalne, et oleks üle 0,6, hea tase on 1,0 •Maksevalmiduse kordaja (cash ratio) – sularaha /lühiajalised kohustused. Normaalne tase 0,2-0,3. •Isiklikult lähtun ettevõtte likviidsuse analüüsil eelkõige järgnevatest märkidest•Sularaha ja likviidsed väärtpaberid bilansis (võiks olla vähemalt 1% aastastest väljaminekutest, väiksemate (käive alla 10 M EEK) puhul kindlasti rohkem), samuti meie kontodel. Oluline jälgida, et ettevõte oma kontoga pidevalt “põhjas” ei istuks• Millised on ettevõtte olulisemate käibekapitali kirjete (ostjad, varud, hankijad) suhe käibesse ning millised on kirjete trendid. Näiteks hankijatele võlgnevus üle 60 päeva on ohumärk, samuti asjaolu, kui varud püsivad samal tasemel, kui ettevõtte käive langeb. Samas sektoriti on need näitajad väga erinevad• Minu isiklik arvamus on, et kui ettevõte on fundamentaalselt OK, on alati võimalik talle likviidsust tekitada.Kapitaliseerituse suhtarvud •Eesmärgiks hinnata, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud omavahenditest ning kui suur osa võõrvahenditest •Omakapitali osakaal = omakapital/koguvarad –normaalne tase alates 20%, hea tase alates 40%, –sõltub siiski palju majandussektorist ning eriti varade kvaliteedist ja likviidsusest.•NB! Laenu ei teenindata omakapitalist, vaid rahavoost, seega on kõrge omakapitali osakaal täiendav positiivne argument ainult siis, kui bilansis aktiva poolel on varasid, mida saab vajadusel kiiresti rahaks teha ka juhul, kui ettevõtte põhitegevuse rahavoog on kohustuste teenindamiseks ebapiisav• Omakapitali suurust mõjutab sisuliselt varade väärtus, kuna kohustuste mahud on reeglina fikseeritud. Seega katsun leida nn tegeliku omakapitali suuruse ja osakaalu •Paljude ettevõtete varade tegelik väärtus on tegelikult tihti otseses sõltuvuses nende varade raha genereerimise võimest•Võlakohustuste suuruse hindamiseks kasutan eelkõige näitajat võlakohustused/koguvara Näitaja üle 20% viitab juba olulisele võlakoormusele. •Näited: –tugev omakapitali osakaal, aitab ületada kahjumlikke perioode–omakapitali osakaal oli madal, kuid varade turuväärtus stabiilne–omakapitali osakaal oli kõrge, kuid ettevõtte finantsseis kehv , varade väärtus tugevas sõltuvuses äritegevuse edukusest –omakapitali osakaal kõrge, kuid finantsseis kehv, varade väärtus seotud äri edukusega•Panganduses hindame ettevõtte finantsanalüüsil ettevõtte võimet tasuda oma võlakohustusi VÕLG/EBITDA• Krediidijuhtimises kasutame tihti võlakoormuse ja rahavoo optimaalse suhte leidmiseks ka suhtarvu võlakohustused/EBITDA, kuna:–Põhiosamaksete suurust on raske leida, eriti kui on palju lepinguid–DSCR ei võta arvesse ettevõtte laenude maksepuhkusi ega limiiditooteid (nt arvelduskrediit) •Võlakohustuste arvutamisel arvestatakse reeglina ainult intressikandvaid võlakohustusi (pangalaenud ja liisingud , võlakirjad , laenud kolmandatelt isikutelt•Võlg/EBITDA tase reeglina alla 2,5 on OK, vahemikus 2,5-4,5 on keskmine, üle 5 reeglina juba liiga kõrge. Hinnang sellele, milline võlg/EBITDA tase on OK, sõltub loomulikult suuresti ka ettevõtte äritegevuse iseloomust (kas rahavoog on stabiilsem, kas finantseeritavate varade eluiga on pikk jne). Väikeettevõtte finantsseis on oluliselt ebastabiilsem ning seos omaniku kui eraisikuga mõjutab ettevõtte finantspilti rohkem. Ka väikeste krediiditoodete (autoliising, korterilaen) lisandumine väikeettevõttesse muudab bilanssi oluliselt. Seega finantsanalüüs väikese ettevõtte puhul annab oluliselt vähem efekti