RP Sikassaare tuulepark (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
SIKASSAARE TUULEPARK
Tartu 2012

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 3
Saarlased ei nõustu tuulepargi uue asukohaga 4
Ohutusprobleem 4
Sikassaare tuulepargi detailplaneeringu poolt- ja vastuargumendid 5
Tegutsemisluba 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Sikassaare tuulepargi planeeringuala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Sikassaare- Tiidu ja Sarapuu kinnistutel. Plaanikohaselt on plaanis rajada 3 tuulikut mille võimsuseks oleks kokku 4,5 MW. Ühe tuuliku võimsus 1,5 MW. Detailplaneeringule on väljastatud ehitusluba ning seda teostab OÜ Stacey. Detailplaneering asub Põduste-Upa hoiu-ja loodusala vahetus läheduses. Objekt sai ehitusloa juba 2006 aasta sügisel. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda 2010)

Saarlased ei nõustu tuulepargi uue asukohaga

Laadja ja Upa küllade elanikud ei ole samuti nõus, et tuulegeneraatorid rajatakse Sikassaarde. Algsete plaanide kohaselt oli plaan paigutada tuulikud Nasva külla. Sealsed elanikud hakkasid protestima kui said teada millised on tuulikute mõjud ning tegid vallale ühisavalduse. (Saarlased ei ole... 2009)
Upa ja Laadjale külaelanikud mainivad Kaarma vallale saadetud kirjas, et keskkonnamõjude hindamise aruandes ei ole selgitatud , millest järeldub tuulegeneraatorite vähene mõju loodusele ja milline on nende mõju piirkonna inimeste tervisele. Samuti ei olevat kaalutletud visuaalse reostusega kaasnevat mõju elukeskkonnale. Elanikud ei saa aru, miks on maad tuuleenergia tootmiseks reserveeritud just Sikassaares ja Piilas, aga mitte mujal, kuna keskkonnamõjude hindamise programm nägi tuulegeneraatorite asupaigana ette Pähkla-Unimäe piirkonna.
Ala jääb Upa ja Laadjala küla lähimatest majapidamistest 600-800 meetri kaugusele ja need külad jäävad tuulegeneraatorite töötamisega kaasneva kahjuliku mõju piirkonda – langeb külaelanike kvaliteet, kaasnevad mürast tingitud tervisekahjustused, langeb kinnisvara hind ja rikutakse looduslik keskkond. (Jakson 2009)

Ohutusprobleem

Sikassaare tuulepargi rajamine toob kaasa lennuohutusprobleemid, mille tulemusel võib Kuressaare lennujaama värskelt valminud 500-meetrine lennuraja pikendus kasutusest sootuks välja jääda. Kolme tuulegeneraatori rajamise ettevalmistustööd on muutnud lennuameti murelikuks, sest halvemal juhul võivad tuulegeneraatorid nullida lennuraja uuendamiseks kulunud kümnete miljonite kroonide väärtuses investeeringud . Aastal 2005 väljastas lennuamet tuulepargile lennuvälja toonastele mõõtudele vastavad tehnilised tingimused, mille kohaselt võis tuulegeneraatori maksimaalne lubatud kõrgus olla 83 meetrit.
Sel aastal lõppenud rekonstrueerimistööde käigus pikenes lennuvälja maandumisrada 1518 meetrilt 2000 meetrile ning nüüd tahab lennuamet generaatori maksimaalselt lubatud kõrgust vähendada lennuohutuse tagamiseks 75 meetrini. “Kui neil on plaanis ehitada 70–75 m tuulikuid, siis meil ei ole selle vastu midagi. Paraku elu näitab, et alla 100-meetrised pole majanduslikult tasuvad ja neid ei ehitata,” sõnas Andres Lainoja.
Esmalt oli Sikassaares generaatorite lubatud kõrgus koguni 120 meetrit, kuid siis teatanud lennuamet, et Kuressaare linn tahab maandumisrada pikendada ja tuulikute kõrgust tuli alandada 83 meetri peale. ( Lember 2010)

Sikassaare tuulepargi detailplaneeringu poolt- ja vastuargumendid

Vastuargumendid
Saare maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise käigus oli juba viis omavalitsust teatanud oma vastuseisust tuuleparkide rajamisele. Nendeks olid Muhu, Lümanda, Mustjala, Salme ja Kärla vald. Kärla vallavalitsus väljendas istungil , et ei näe mingit otstarbekat põhjust lubada oma haldusterritooriumil tuuleparke rajada.
Ainus võimalus on Kärla vallas püstitada tuulepark sooalale, mis on aga tehniliselt mahukas variant. Tuuleparkide keelamisega soovib vallavalitsus juba aegsasti välistada võimalikud hilisemad vägikaikaveod tulevaste arendajatega. (Viis valda on... 2010)
Võrreldes teiste Lääne-Eesti maakondadega jääb kõige suurema tuuleressursiga Saaremaa just arvukate looduskaitseliste piirangute tõttu tuuleenergia tootmise seisukohalt üheks viletsamaks maakonnaks, sest Saaremaa on ümbritsetud Natura aladest , samuti on siin palju kotkapesi ja must-toonekure pesi, mille ümber on suured piirangualad.
Tuulegeneraatorid jäävad Upa ja Laadja kõla lähimatest majapidamistest 600-800 meetri kaugusele seega on mad kahjuliku mõju piirkonnas millega kaasneb kehvem elukvaliteet , tervisekahjustused, kinnisvara hinnad langevad ning rikutakse looduslik keskkond. (Saarlased ei ole... 2010)
Pooltargumendid
Tuulegeneraatorid on üks moodustest energia tootmiseks.
Energiasüsteemide ühendamine soodustaks Balti riikde ja Läänemere piirkonna tagamaks kohalike piirkondade varustuskindlus ning elektriturgude parem toimimine.
Lähtuvalt nn taastuvenergeetika direktiivist on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks aastaks 2020 katta taastuvatest allikatest lähtuva energiaga 20% energiavajadusest. Igal liikmesriigil on vastav kohustuslik protsent individuaalne – Eesti peab 2005. aasta 18% tasemelt jõudma aastaks 2020 25% tasemele . Tuuleenergia rakendamine on üks olulisemaid võetud kohustuse täitmise võimalusi. Seni kasutatud õhukaablid üritatakse asendada maakaablitega, et tagada parem ja kauakestvam elektrisüsteem. Osa Saaremaa võrgust juba 40 aastane. (Meie Maa 2010)
Samuti toob Tuulepargi ehitamine endaga kaasa tööturu laienemise, tekivad vabad töökohad.

Tegutsemisluba

Tuulepark on nüüdseks saanud tegutsemisloa kui tuulikud veel ei tööta. Kaarma vallavanem Margus Mägi sõnas, et kokku on OÜ Stacey Sikassaares püsti pannud kolm tuulegeneraatorit, kuid millal nad tööle pannakse, ei oska ta öelda. (Endise võidusõitja arendatav...2012)
Joonis 1. Sikassaare tuulepark
Joonis 2. Sikassaare tuulepargi asupaigaskeem

Kokkuvõte

Sikassaare Lennuvälja maandumisrada pikendati rekonstrueerimistööde käigus 1518 meetrilt 2000 meetrile ning kõigi kolme tuuliku lõppkõrguseks saavutati 83 meetrit. See on igati positiivne nähtus kui energiatootmisallikaid Eestis juurde ehitatakse. Põlevkivi ei ole taastuv energia ning kunagi saab seegi otsa. Küll aga tekitavad tuulegeneraatorid müra, segavad elukvaliteeti ning ka kinnisvara hind langeb seetõttu. Tuulegeneraatorite vahetus läheduses ei tohiks olle elukohahooneid kuna tuulegeneraatorid võivad tekitada ka terviserikkeid. Sikassaare sai juurde uue energiatootmisallika mis omakorda tähendab tööturu laienemist ning millega kaasnevad ka uued töökohad.

Kasutatud kirjandus

• Eesti Keskkonnaühenduste Koda. 31.10.2010. Kättesaadav: (23.09.2012)
  

http://www.eko.org.ee/wp-content/uploads/2010/06/Lisa-1-tuuleparkide-rajamise-praktika-andmebaas.xls

• Saarlased ei ole... 2009. Ehitusuudised. Kättesaadav: (23.09.2012) http://www.ehitusuudised.ee/?PublicationId=fbb01bda-98c2-4571-b602-79b5d1bf03c8
  

• Jakson, A., 2009. Meie Maa. Kättesaadav: (23.09.2012)
  

http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28908

• Lember, A.,2010. Saarte Hääl. Kättesaadav: (24.09.2012)
  

http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=22084&sec=1

• Viis valda on.. 2010. Kättesaadav: (24.09.2012) http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=42486&kat=1
  

• Meie maa 2010. Kättesaadav: (26.09.2012) https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&artid=39161&sub=5
  

• Endise võidusõitja arendatav...2012. Kaarma Elu. Kättesaadav( 28.09.2012) http://eestielu.delfi.ee/eesti/saaremaa/kaarma/elu/endise-voidusoitja-arendatav-tuulepark-sai-tegutsemisloa.d?id=64030497