Eesti Euroopas - võimalused ja sõbrad (0)

Eesti Euroopas – meie võimalused/sõbrad
Eestit võib pidada üheks üsnagi tugevaks Euroopa Liidu riigiks. Riigi üleüldine tugevus avaldub aga eelkõige sise- ja välispoliitikas. Eesti riigi sisepoliitika kujutab endast suurel hulgal integratsioonipoliitikat, mis hõlmab näiteks võimalikult hea haridussüsteemi kujundamist ja võõrkeelt kõnelevate inimeste integreerumist Eesti ühiskonda.
Millised on aga Eesti välispoliitilised eesmärgid ja milliseid on võimalik üldse saavutada? Ning milliste riikidega tuleks teha seevastu koostööd?
Eesti on olnud välispoliitiliselt üsnagi aktiivne läbi aegade. 1920.-1930. aastatel, olles äsja saanud iseseisvuse, hakkas Eesti aktiivselt koostööd tegema Soome, Läti, Leedu, Poola ja ka Skandinaavia riikidega, mis oli esmalt suunatud ühisele kaitsepoliitikale ja majandus- ning kaubanduskoostööle, kuid hiljem poliitilisele, kultuurilisele ning mitteriiklike organisatsioonide koostööle. Kõige esimeseks Eesti Vabariigi välispoliitiliseks saavutuseks võib vast lugeda 1921. aastal liitumist esimese rahvusvahelise organisatsiooniga – Rahvasteliiduga.
Tänapäevase Eesti välispoliitikal on viis peaeesmärki ning nende alla kuuluvad ka alameesmärgid. Eesti välispoliitika peaeesmärgid on: julgeoleku kindlustatud ja jagamatud, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennetatavus; Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum; Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes; Eesti mõjukus ja hea maine ning demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum.
Nendest võib järeldada, et Eesti soovib laiendada on julgeolekuruumi ja arendada partnerlussuhteid üle kogu maailma. Võib ka arvata, et Eesti tuleb suurepäraselt toime kõigi oma välispoliitiliste eesmärkide saavutamisega, sest kõik eeldused on selleks olemas – Eesti kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, nagu näiteks NATOsse, mis tagab sõjalise julgeoleku ning Euroopa Liitu, mis tagab eelduse rahvusvahelise majanduse toimimiseks ja aktiivseks suhtluseks teiste liikmesriikidega. Rahvusvahelised organisatsioonid on nö. kogu välispoliitika aluseks, sest teisedki välispoliitilised hüved on eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide olemasolu ning töö tulemus.
Aastast 2004, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, hakkas Eesti poliitiline ja majanduslik profiil tõsiselt tõusma, seetõttu on Euroopa Liidu liikmelisus Eesti jaoks hindamatu tegur. Nüüdseks on väike Eesti jätnud endale ülemaailmselt väga hea mulje. Väikese riigina on Eesti väga aktiivne ja tegev paljudes rahvusvahelistes projektides ja organisatsioonides, sest välispoliitilise kasu teenimine on oluline nii Eesti riigile kui ka selle kodanikele.
Välispoliitiline avatud ja rahvusvaheline suhtlus aitab Eestil leida „sõpru“ ehk liitlaseid. Eestit võib pidada väga „sõbralikuks“ riigiks teiste riikide suhtes, sest on alati aldis pakkuma tuge näiteks humanitaarabi või rahuoperatsioonide näol erinevatele maailma riikidele. Alates 2003. aastast kuulub Eesti rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisu, pakkudes abi Afganistani sõjaolukorrale.
Eestil, kui Euroopa Liidu liikmesriigil , on Euroopas väga palju erinevaid võimalusi. Kõige olulisemaks võimaluseks võib ehk pidada aktiivset suhtlust teiste riikidega ning seevastu toimuvat pidevat kultuuri- ja keelevahetust, ning seda mitte ainult rahvusvahelisest aspektist lähtudes. Üha enam laiendatakse ka tavalise kodaniku õigusi ja võimalusi viibida välismaal, avardatakse inimeste reisimis-, õppimis-, ja töötamisvõimalusi. Ka tavalisel Eesti inimesel on võimalus minna vabalt ja julgelt Euroopasse, teades, et teised Euroopa riigid on meie sõbrad, suhtuvad meisse hästi ja võtavad meid rahvusvaheliste liitlastena. Eesti kodanikul on alati õigus Eestisse tagasi pööruda, seega ei tohiks keegi peljata enesearendamise eesmärgil mõneks ajaks Eestist lahkumist.
Välismaal õppimaasumine on muutnud viimasel ajal üha tavalisemaks, sest kõik eeldused on selleks olemas. Noored mõistavad, et tänapäeva integreerunud maailmas on oluline rahvusvaheline kogemus ning haaravad avalalt pakutud võimaluselt kiiresti kinni. Sellest järeldub, et Euroopa Liit on väga inimsõbralik ja loob igale liikmesriigi inimesele väga soodsad võimalused.
Vaadates aktiivset suhtlust teiste liikmesriikidega ning seevastu toimuvat ka pidevat kultuuri- ja keelevahetust aga rahvusvahelisest aspektist, siis koostöö erinevate Euroopa riikidega tuleb igati kasuks. Kõik Euroopa välispoliitikaga seotud riigitegelased suhtlevad omavahel ning seetõttu on teadlikud ka teiste riikide spetsiifilistest kultuuriomadustest, mis, laiemas laastus, võivad suuresti osutuda ka riikidevahelist integratsiooni laiendavaks. Ideede ja mõtete jagamine võib aidata luua paremat ja innovaatilisemat ühiskondlikku riigisisest korda.
Liidusisene aktiivne suhtlus on oluline ka seetõttu, et teised liikmesmaad vajadusel toetavad Eestit. Euroopa Liidu abi ja toetuse näitena võib tuua juba tükk aega kestnud Kreeka olukorra. Euroopa Liit annab endast kõik, et hoida ja aidata majanduslikult raskes olukorras olevat liikmesriiki ning osutab talle toetusi ja ka teisejärgulist humanitaarabi.
Järgmiseks Eestit mõjutavaks suurepäraseks ressursiks Euroopas võib pidada liidusisest vaba kaubandust ja kauplemist. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid moodustavad ühtse siseturu ning kauplemine käib vabakaubanduse põhimõtete järgi, kust on likvideeritud kõiksugu takistused kaupade, inimeste ja kapitali vahel. Kuna kaubandusmõttes on kõik kõigile võrdne, toob selline ühtne ja tasakaalukas kaubavahetus Euroopa Liidule, nii ka Eesti riigile, väga suurt tulu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Euroopa Liit on oma ühtsuse, innovaatilisuse ja helde tulevikuvisiooniga tõenäoliselt ainulaadne. Kõige olulisemad koostööprojektid tulekski Eestil teha just Euroopa Liiduga, sest see on meie lähiümbruses ja meis endis.
Lisaks liidus elavate inimeste heaolule, peab Euroopa Liit väga oluliseks ka jätkusuutlikku arengut ning looduskeskkonda. Aastakümnete jooksul on Euroopa Liidus välja töötatud maailma kõrgeimad keskkonnastandardid. Euroopa Liit võitleb väga aktiivselt kliimamuutuste ja reostusest tulenevate terviseprobleemide vastu. Liidu poolt seatud keskkonna hoidmise eesmärgid aitavad kaasa ka majanduse toimimisele, soodustades näiteks ettevõtlust.
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks soovib Euroopa Liit laiendada näiteks Natura 2000 levikuala ning kaitsta erilisi taime- ja loomaliike ning nende elupaiku. Euroopa Liidu siseseks keskkonnaprojektide toetamiseks on loodud ka programm LIFE, mille raames eraldatakse raha kasutamaks nii Euroopa Liidu siseselt kui ka selle naaberriikides, säilitamaks või taassäilitamaks looduslikku mitmekesisust taime- või loomaliikide näol.
Arvan, et Euroopa Liit on väga paljuski eeskujuks välismaailmale ning senini Euroopa Liidu liikmesriikide kandidaatideks olnud riigid on igati õigustatud oma sooviga saada samuti liikmesriigiks, sest Euroopa Liit pakub tõesti palju hüvesid ja võimalusi. Euroopa Liidu kodanik olla on au, Euroopa Liidu kodanik on liidu jaoks tõenäoliselt kõige olulisem ning ka iga uut kodanikku koheldakse teistega võrdselt.
Euroopa Liitu ei saa just lugeda kuigi vanaks, sest maailma ajaloo mõistes on 61 aastat väga lühike aeg. Kindlasti ei saa väita, et Euroopa Liit on juba praeguseks jõudnud tipphetke oma eksistentsis. Sellegi poolest võib juba praegu ennustada Euroopa Liidule pikka iga, sest see taotleb niivõrd inimlikku suhtumist, koostööd, ühiskondliku korraldust ning üksteise hoidmist. Iga liikmesriik on Liidule oluline. Nii ka meie väike Eesti.