MILLES SEISNEVAD EUROOPA LIIDU FUNKTSIOONID? (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
MILLES SEISNEVAD EUROOPA LIIDU FUNKTSIOONID?
Essee
Õppeaines „Euroopa Liidu üldkursuses“
Koostaja: xxx
Tartu 2011
SISSEJUHATUS
Euroopa Liit on riikide ühendus, mis loodi pärast teist maailmasõda ning millesse kuulub hetkel 27 riiki. Algselt oli Euroopa Liidu eesmärgiks majanduslik koostöö, mis muutis liitu kuuluvad riigid üksteisest majanduslikult sõltuvaks, see omakorda vähendas konfliktide tekkimise riski ja tagas stabiilsuse. Alguses küll majandusliiduna sõlmitud partnerlus on aja jooksul arenenud organisatsiooniks, mis hõlmab väga erinevaid valdkondi, alustades majandusest ja lõpetades keskkonnapoliitikaga. Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö ühendus, millesse kuuluvad riigid on pidanud liiduga ühinemiseks täitma EL-i poolt kehtestatud kindlad kriteeriumid, mis on kehtestatud selleks, et tagada organisatsiooni jätkusuutlikus. Euroopa Liitu kuulumisest võidavad kõik liikmesriigid: suureneb riikidevaheline kaubavahetus, tööjõu vaba liikumine ning stabiilsus antud regioonis. Läbi Euroopa Liidu on Eestil suurem võimalus väljendada oma mõtteid ja arvamus ning osaleda maailmapoliitika kujundamisel.
EUROOPA LIIDU FUNKTSIOONID
Mis on siis Euroopa Liidu ülesanded ja funktsioonid? EL-i ülesandeid saab kirjeldada kolme tugisambana: esimene tugisammas sisaldab majanduskoostööd, teine välejendub ühises välis- ja kaitsepoliitikas ja kolmas tugisammas hõlmab koostööd õiguslikes ja siseküsimustes (nt. Immigratsiooniprobleemid, piiriprobleemid, koostöö politseijõudude vahel jms). EL loodi algselt kui rahu- ja majandusliit ning majandusest lähtub ka tänase päevani organisatsiooni ühtne poliitika. See aga ei tähenda, et tähelepanuta jäävad teised valdkonnad. 2004 aastal Euroopa Liiduga liitudes andsime me lubaduse, et võtame oma südameasjaks tagada majanduslik ja poliitiline koostöö ning stabiilne ja jätkusuutlik areng, mis hõlmab ka keskonnaprobleemidega tegelemist (kasvuhoonegaaside vähendamine jms). Euroopa Liidu liikmena peame ka ise andma oma panuse organisatsiooni töösse ja tegevusse, mis teenib eesmärki parandada inimeste elujärge ja heaolu ning lahendada maailmas antud hetkel aktuaalseid probleeme.
Euroopa Liidus on ligikaudu 495 miljonit tarbijat ning see teeb temast maailma suurima turu, millele jäävad alla isegi Ameerika Ühendriigid. Kuna EL-i üheks põhilisemaks funktsiooniks on majandusliku koostöö parandamine, on väga tähtis kuidas toimib siseturg . EL-i siseturu toimimiseks peavad olema tagatud neli vabadust: kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine liidu siseselt. Visioonis peab igal EL-i ettevõttel olema võimalus pakkuda oma teenuseid ja tooteid kogu organisatsiooni piires, paraku aga kehtivad siiani mõnedes liikmesriikides koguselised piirangud ja normid, mis keelavad sisenemise teiste liikmesriikide teatud toodetel, kuid see on pigem erandlik. Tarbijad on saanud EL-iga liitumisest pigem kasu, sest Euroopa Liidu siseturu loomisega on kasvanud EL-i kodanike valikuvõimalused toodete osas ja tänu suurenenud konkurentsile paranenud ka hinna-kvaliteedi suhe. Euroopa Liiduga ühinemisest on kindlasti kõige enam võitnud ambitsioonikad ettevõtted, kes on seadnud eesmärgiks oma tegevuse laiendamise. Euroopa Liidu väljaarenemine suureks ühisturuks on andnud neile võimaluse tutvustada ja müüa oma kaupa palju suuremale tarbijaskonnale kui muidu.
Teiseks oluliseks funktsiooniks on ühtne välis- ja julgeolekupoliitika . Euroopa Liiduga liitumine on aidanud kindlasti kaasa Eesti julgeoleku kindlustamisele, sest on ju julgeoleku tagamine üks Euroopa Liidu prioriteetidest. EL-i eesmärgiks on julgeoleku tugevdamine, rahvusvahelise koostöö arendamine, rahu säilitamine ja demokraatia edendamine- nende sihtide poole püüdlemisel annab oma väikse, kuid arvestatava panuse ka Eesti. EL tegutseb välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ühtse organisatsioonina, kus igal liikmesriigil on võimalus otsuste tegemises kaasa rääkida. Välis- ja julgeolekuküsimustes jääb peamine otsustusõigus siiski liikmesriikide valitsustele, kuigi Euroopa Komisjon ja vähemal määral ka Euroopa Parlament on protsessi kaasatud. See tagab organisatsiooni kuuluvate riikide suveräänsuse oma riiki puudutavate otsuste tegemisel. Euroopa Liit ei saa teha riikide eest otsuseid, vaid saab suunata ja anda nõu kuidas teatud situatsioonides käituda.
Euroopa Liidu kolmandaks peamiseks ülesandeks on koostöö õiguslikes ja siseküsimustes. Kodanikele tuleb tagada võrdne juurdepääs õiguskaitsele ja nende põhiõigusi tuleb austada kõikjal Euroopa Liidus. Liikmesriikide ühiseks eesmärgiks on koostöö arendamine sellistes valdkondades nagu kodakondsus, isikute liikumine, varjupaiga-, sisserände- ja viisapoliitika ning ELi välispiiride kontroll. Samuti püütakse soodustada ja elavdada koostööd liikmesriikide politseijõudude, kohtute ja tolliasutuste vahel. Kuna seoses globaliseerumisega on esile tõusnud palju probleeme seoses immigratsiooniga ja riikipiiridega, on liikmesriikide koostöö nendes küsimustes küllaltki tänuväärne. Niisugune tihe koostöö aitab juhtida tähelepanu teatud valupunktidele ja loob head tingimused probleemide kiireks lahendamiseks.
KOKKUVÕTE
Hoone püstiseismiseks on vaja, et kõik kolm tugisammast oleks tugevad. Kui üks sammas on nõrk ning annab järele, võib kokku kukkuda kogu hoone. Nii peab ka Euroopa Liitu vaatama kui ühtset tervikut, millel on kindlad ning paika pandud funktsioonid. Iga ülesanne teenib kindlat eesmärki, mille poole organisatsioon püüdleb.
Samas ei tohiks EL hakata riikide funktsioone üle võtma, liikmesriik on eraldiseisev ja toimiv üksus ning seda ei tohi muuta. Väga paljud sealhulgas ka mina olen seisukohal, et Euroopa Liit peab teenima liikmesriikide huve, mitte vastupidi. Ajaleht Postimees korraldatud lugejagallup uuris vastajatelt hiljuti, kas Euroopa Liit peaks finantsstabiilsuse tagamiseks riikide mõned funktsioonid üle võtma ning 1167 vastajast suurem osa ehk 71,6 protsenti leidis, et seda ei peaks tegema.
KASUTATUD KIRJANDUS:
1. [ http://ec.europa.eu/eesti/pdf/el_viktoriin/el_sinu_jaoks_lk_44-65.pdf ]
2.
[ http://europa.eu/pol/cfsp/index_et.ht m]
3.
[ http://www.e24.ee/635134/lugejad-el-ei-peaks-riikide-funktsioone-ule-votma/ ]