Rahvusvaheline Valuutafond (0)

RAHVUSVAHELINE
VALUUTAFOND
Sissejuhatuseks
Rahvusvaheline Valuutafond ehk International
Monetary Fund, loodi 1945. aastal Ameerika
Ühendriikides Bretton Woods'is.
Rahvusvaheline Valuutafond peakorter on
Washingtonis.
Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki.
Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik
alates 1992. aastast.
Tegevus (1)
Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise
kullastandardi säilitamine.
Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja
stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine.
Peamisteks funktsioonideks on:
edendada rahvusvahelist monetaarset koostööd,
nõustada liikmesriike majandus ja finantspoliitikas,
arendada rahvusvahelist kaubandust, aidates
sellega kaasa liikmesriikide majanduse arengule,
aidata säilitada valuutade ning vahetuskursside
stabiilsust,
toetada liikmesriike maksebilansi ajutise
puudujäägi korral krediidiga.
Tegevus (2)
IMFi seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike
rakendama sellist majanduspoliitikat ja
institutsionaalseid reforme, mis toetaksid
jätkusuutlikku ja tasakaalustatud
maailmamajanduse arengut.
Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks
majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise
osas pakub tehnilist abi.
Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi
kasutatakse aitamaks riiki ajutiste
maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida
likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset
mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.
Krediidiliinid
Laenude eesmärgiks on aidata
riiki ajutiste maksebilansi
probleemide ilmnemisel.
Vastavalt liikmesriikide
vajadustele, on loodud mitmeid
erinevate tingimuste ja tagasimakse põhimõtetega
krediidiliine (sh praktiliselt intressita laenud kõige
vaesematele riikidele), kuid eelkõige laenatakse kolme
krediidiliini raames.
Kolm krediidiliini
Tugilaen (Standby Arrangement, SBA)
lühiajaliste maksebilansiraskustega riikidele.
Pikema perioodi laen (Extended Fund Facility,
EFF) tõsisemate ja pikaajalisemate
maksebilansiprobleemidega riikidele.
Suure lühiajalise finantseerimisvajaku katmiseks
mõeldud laen (Supplemental Reserve Facility, SRF)
tunduvalt kallim ja lühiajalisem laen. Eesmärk on
aidata riiki, kellel tekib äkiline suuremahuline
finantseerimisvajadus usalduse kaotuse puhul, mis
avaldab olulist survet maksebilansi finantskontole
ja reservidele.
Tugilaenu ja pikema perioodi laenu puhul kasutavad
riigid tihti ka sellist võimalust, kus laenu tegelikult
välja ei võeta.
Kõik laenud peale vaestele riikidele mõeldud
laenude, väljastatakse IMFi turuintressimääraga
(rate of charge), mis põhineb SDRi (Special Drawing
Right) intressimääral.
Rahvusvahelise Valuutafondi krediidiliinide
kasutamine eeldab saajariigilt teatud tingimuste
(majandusprogrammi) täitmist.
Majandusprogrammi tingimused fikseeritakse
saajariigiga omavahel kokkulepitavas kavatsuste
protokollis, mille peab seejärel heaks kiitma
direktorite nõukogu.
Laenuosad eraldatakse järkjärgult vastavalt
majandusprogrammi täitmisele
Organid
Kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu
ehk Board of Governors.
Rahvusvahelise Valuutafondi direktor.
Ajutine nõuandev organ Rahvusvaheline Raha
ja Finantskomitee ehk International Monetary
and Financial Committee.
Alaline täidesaatev organ on direktorite nõukogu
ehk Executive Board.
Igal Fondi liikmesriigil on kvoot , mille suurus võrdub
antud riigi sissemakse suurusega IMFi kapitali.
Kvoodist sõltub liikmesriigi hääleõigus ning Fondi
finantsressursside kasutamise ulatus maksebilansi
kriisi korral.
Suurima hääleõigusega riigid on:
USA 17,2%,
Jaapan 6%,
Saksamaa 6%,
Suurbritannia 5%
Prantsusmaa 5%.
Kvoot on väljendatud RVF spetsiaalsetes
arveldusühikutes (Special Drawing Rights SDR).
Eesti osalus (1)
IMF kõrgemas otsustusorganis
aktsionäride nõukogus esindavad
Eestit Eesti Panga president ja
tema asendusliikmena Rahandus
ministeeriumi kantsler.
Rahvusvahelise Valuutafondi regulaarses tegevuses osaleb
Eesti Põhja ja Baltimaade valijaskonna kaudu.
Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriigina on Eesti Fondiga
kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide
läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu.
Alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud.
Eesti osalus (2)
Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul
iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga
konkreetne majandusprogramm
IMFiga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud
valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on
kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud
taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad
ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks.
Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03%
Reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli
2,142,564)
Häälte osa kogu häältest 0,04%
Kasutatud kirjandus
Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/IMF.
Eesti Pank. Rahvusvaheline Valuutafond (RVF).
http://www.eestipank.info/pub/et/majandus/IMF/
RVF.htm?objId=591714
Tänan!