(Kotkas 1999: 165) 1.1 Juhi ja liidri erinevus Juht täidab eelkõige administratiivseid ja kontrolli funktsioone: ressursside hankimine ja jaotamine, igapäevase tegevuse korraldamine, inimressursside rakendamine. Liider tegeleb pikaajaliste eesmärkidega, mis on oma olemuselt uudsed ja muutustele orienteeritud: organisatsiooni visiooni väljatöötamine, võimustamise strateegiate rakendamine, väärtuste, hoiakute ja käitumise muutmine. Kui juhil on alluvad, siis liidril on järgijad. Liidri tegevus toimub alati vastastikuses mõjutuses oma järgijatega, nii nagu liider kujundab oma järgijate käitumist, on liidri käitumine mõjutatud järgijate käitumise poolt. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri. Liidrite käitumine peab peegeldama organisatsiooni väärtusi ehk eestvedamine peab olema väärtuspõhine. (Randmann 2011: 16,17) EMT juhatuse esimehe Peep Aaviksoo arvates on juhil ja liidril vahe. ''Usun, et liidril
Erinevad inimesed mõjutavad teisi ning saavad liidriks erinevates valdkondades. On inimesi, kes seda ei taha ega proovigi, peljates vastutust, kohustusi ja rolliootusi. Enamik inimesi siiski soovib liider olla, vähemalt mingis vallas või seltskonnas, et nautida kaaslaste tähelepanu, austust ja eeskujuks olemist, aga ka hüvesid ja eesõigusi. 2. Kuidas olla liider Liider suudab ja tahab kontrollida oma impulsse, viha, kurvastust ja erutust ning nende rahuldamist edasi lükkama. Liidril on võime teha teise inimese süüdistamise asemel rahulikult selgeks oma seisukoht. Vihastamise ja jõu näitamise asemel on õigem meelitada teist tema arvamuse tunnustamisega ning esitada mõne aja pärast oma soov uuesti. Liider peaks olema võimeline häälestuma teise inimese tundeseisunditele. Liidril on võime respekteerida teiste inimeste seisukohti ning nende vaatenurgast aru saada, mõista nende tundeid, muresid ja motiive. Samuti oskus seda sobival viisil ja ajal ka välja näidata
bänd siis veel nime Smile • Kogu karjääri jooksul pole Queen andnud kuigi palju intervjuusid, sest algusaastatel jagus Üks Queeni esimesi ajakirjanikel neile vaid kontserteid Koosseis • Ansamblist Queen on tänaseks saanud legend, milles on oma osa ka grupi liidril Freddie Mercuryl, kes 1991. aastal suri • Peale vokalisti surma Queen palju uusi lugusid ei avaldanud ning 1997. aastal läks ansambel laiali • 2004. aastal tuldi uuesti kokku, vokalistiks valiti Paul Rodgers. Uus koosseis sai nimeks Queen + Paul Rodgers Queen oma uues Stiil ja Tuntmad lood • Queeni helikeel on omapärane ning äratuntav, samas on nende loomingu stiiliulatus väga lai, hõlmates nii hard rock'i
Hiina teises maailmasõjas: Teise maailmasõja ajal toimus aastatel 1937-1945 Hiina-Jaapani sõda, mis lõppes Jaapani alistumisega Hiinas moodustus kaks vastandlikku jõudu: Lõuna-Hiinas Guomindang (Hiina Rahvuslik Rahvapartei) ja Loode-Hiinas HKP (Hiina Kommunistlik Partei) Kodusõda: 46-49 Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee haaras oma valdusesse Mandzuuria Veerand riigi territooriumist oli hiina KP 1049 oli Rahvavabastusarmee käes pealinn Nanking Chang Kaishekil, Guomindangi liidril ei jäänud midagi üle ja ta taandus Taiwani saarele, kus USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik Kaasa võttis sõjaväe ja kulla Hiina Rahvavabariik: 1049 1.10 kuulutas HKP liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Temast sai HRB diktaator (suur tüürimees) Mao oli seadnud eesmärgiks viia seni nõrk ja lõhestatud Hiina Suurriigi seisundisse Neil oli koostööleping NSVL-ga Algasid repressioonid Mao industrialiseeris Hiinat läbi kampaaniate ning suht
*Benin. *LõunaJeemen *Etioopia *Angola *Mosamblik. *Afganistan. 4.Sotsalistlike riikide poliitiline süsteem. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitiline elu NL eeskujul.Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 19471948a. Sotsalistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku parteikontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril keda nim peav esimeseks sekretäriks.Partei juht valiti ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Oluliseks toeks oli kõikides riikides julgeolekuorganid. 5.majandus mudel ja majandusliktöö. Enimikus riigides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk pandi rasketööstusele. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale oma
Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba. · Sotsialistliku orjentatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arengumaad, mida NL otseselt toetas rahaliselt ja majanduslikult: Lõuna- Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambik, Angola, Afganistan. Poliitiline süsteem: · Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. · Kommunistlikus parteis oli suur roll partei liidril. Moskva heakskiit oli hädavjalik. · Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. · Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda. · Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai ainult ühe partei poolt haks kiidetud kandidaadi poolt. Majandus: · Range plaanimajandus · Riigistamine · Põllumajanduse kollektiviseerimine · Pearõhk rasketööstusel. Koostöö sotsilismileeri ajal:
Olukorras, kus on vaja selgust, saame temalt juhatust selle kohta, kuhu peame välja jõudma. Kui teised on valitud suuna õigsuses ebakindlad, annab ta neile kindlust juurde. Kui keegi kõhkleb, saab ta liidrilt julgust juurde. Eriarvamuste korral on juht valmis kuulama ja selgitama, veenma ja seletama. Äärmuslikus olukorras ei kõhkle ta olemast direktiivne ja jagamast korraldusi.(Arro, 2001) 2.1 Liidri mõjuvõimu allikad · Selge visioon liidril on selge arusaam professionaalsusest ja ametialastest eesmärkidest ja jõud nendest kinni hoida ka ebaõnnestumistes. · Kirg liider armastab oma tegevust, suhtub suure hoole ja armastusega oma ametisse/erialasse · Moraalne küpsus võime käituda põhimõtete järgi. Enesetundmine, küps arusaam oma tugevustest ja nõrkustest, võime õppida iseenda ja teiste vigadest.
saadikud ja poliitikud ükshaaval oma lähedaste sõpradega ent ta peab oma võimu kinnitama. Selleks loob ta salaarmee ja ähvardades (sellest piisab, kuna keskmine rahumeelne kodanik ei hakka oma rumaluses ja arguses niikuinii vastu) vallutab vaikselt kõik ümbritsevad alad. Meedia summutab ta enne, kui too jõuab juured kasvatada. Ent nüüd tuleb kõige raskem: tugevad naabrid kaugemalt, näiteks USA. Ometigi on sellel liidril üks eriline eelis: ta on ainuvalitseja, kes ei pea arvestama teiste mõttemaailmatega seega võtab ta otsuseid vastu kiiremini, kui USA riigikogu selleks suuteline on. Kuni targad mehed Valges Majas tuliselt vaidlevad, teeb liider oma esimese kiire sammu ja ründab kõige ootamatul ajal: siis, kui teised on liiga ametis sellega, et ei suuda saavutada omas riigis üksmeelt. Loomulikult võib sellisel
Referaat Tartu 2011 RESÜMEE Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson valisin selle teema, kuna tahtsin teada, kas head ideed on alati liidripositsiooni tagajaks. See teema on kindlasti aktuaalne mitmete juhtide hulgas, kes mõtlevad, kuidas jõuda liidri tasemele. Seda sellepärast, et juhi positsioonil olemine ei ole veel sama, mis on liidriks olemine. Juhil on kohustatud alluvad, kuid liidril on vabatahtlikud järgijad. Töö eesmärgiks oli endale selgeks teha, kas juht on sama mis liider ning kuidas oleks võimalik tõhusalt liidriks saada. Referaadi materjaliga töötades sain teada, et headest ideedest ainuüksi ei piisa selleks, et saada liidriks. Samuti selgub Richard Bransoni näitena see, et ka ilma kõrge hariduseta on võimalik tulusat ja head äri teha. SISUKORD RESÜMEE SISSEJUHATUS.........................................................................................
Hizballah sõjaline struktuur, relvad. · Kõige olulisemad aspektid Hizballah's organiseerimine on suures osas sõltumatu, anda nooremaudiitoritele juhid ja puudumist logistilise rongiga. Traditsiooniliselt, millest üks on kestev nõrkused Araabia sõjavägesid on võimetus junior liidreid haarama algatust ja teeb vajalikud otsused, sõltudest tellimuste kõrgematest käskudest. Nagu Kenneth Pol-Hizballah's taktikalisel liidril mitte ainult vabaduses teha kiireid otsuseid, mis lahinguväljal, kuid tegid seda teatavasti pädevuses. · Aasta juuli sõja Hizballah kasutas erinevaid relva süsteeme. Mis puutub väikerelvadesse on asjaga seotud, AK-47 jäi standard. Kas M-16 või M-4 karabiin. Need kaks rünnakut - süsteemid on enim levinud kogu maailmas, lihtne kasutada ja hooldada, ning esitab vähe raskusteta hankides laskemoona või varuosi. Hizballah kasutab nii lühi-ja keskmise ulatusega
· motivatsioon; · konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; · koordineerimiseelised; · ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: · ajakulu, kulud; · kompromisside oht, pikad diskussioonid; · kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. 12) Milline erinevus on juhil ja liidril? Eestvedamine on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste. Praktika näitab, et alati ei piisa üksnes ametiseisundist, et organisatsiooni või allüksuse ees seisvaid eesmärke saavutada
Juht peaks oskama mõelda produktiivselt, et osata oma mõtteid efektiivselt juhtida. See on oskus, mis aitab suunata oma tähelepanu olulistele tegevustele ja ülesannetele, planeerimisele ning probleemilahendamisele. Veel üheks oluliseks baasoskuseks on eneseteadvustamine ehk oskus on mõtteid, tundeid ja käitumist ratsionaalselt analüüsida ja endale teadvustada. Samuti on enesekindlus olulise tähtsusega oskus, mis peaks ühel liidril olema. Edukaid juhte eristab ebaedukatest stabiilne enesekindlus. Identideedi saavutamine, suhtlemiskompetentsus (iseloomustab oskust teiste inimestega efektiivselt suhelda, pakkuda toetust), kommunikatsioonioskus ning loomulikult eestvedamise oskus on midagi, mis ühel eestvedajal peavad olemas olema. Tähtis on, et inimesel, kes on juht kui liider, omaks vajalikke teadmisi, eelnimetatud oskusi ja käitumist. Tulemuslikkus ja töötajate rahulolu sõltuvad juhi erinevatest
tegema ja tegutsema. Üldine trend on osaleva liidristiili laiemale kasutamisele, sest see on kooskõlas kaasaegse organisatsioonilise käitumise filosoofiaga ning on soovitud paljude noorte töötajate hulgas. Situatsiooniline liidristiil Üks esimesi situatsioonilisi liidriteooriad on tuntud Fiedleri mudelina. Fiedleri mudel näitab, et efektiivne tulemus sõltub sobivusest liidristiili ja selle vahel, kui palju lubab situatsioon liidril rühma kontrollida ja mõjutada. Mudel baseerub eeldusel, et igas olukorras on kõige efektiivsem kindel eestvedamisstiil. Fiedleri arvas, et võtmetegur eestvedamise edus oli isiksusel põhinev liidristiil, see on kas ülesandele orienteeritud või suhetele orienteeritud liidristiil. Olukorra ja liidristiili sobivuse määramiseks sõnastas Fiedler kolm muutujat: 1. Liider - töötajad suhted: usalduse määr, töötajate usaldus ja lugupidamine oma liidri suhtes 2
Parlametarismi areng 18. sajandil: Kujunes välja tava, et võimul on partei, millel on parlamendis enamus Kuna kuninganna Anne'il polnud lapsi läks rooni pärast tema surma saksa päritolu Hannoveri dünastiale Selle dünastia kaks esimest kuningat ei osanud üldse inglise keelt ja seega ei saanud osaleda ka valitsuse ülesandeid täitva Salanõukogu koosolekutel Salanõukogu muutus kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks Viigide liidril Robert Walpole'il oli eriline roll uue süsteemi arengus loodi veel üks tava parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus Inglise parlamentism oli võitnud kuninga absolutismi võitlus jätkus valimisõiguse ümber.
13. Millised on erinevad teaduslikud lähenemised eestvedamise uurimisel? Eestvedamise uurimise teaduslikud lähenemised on: 1. Liidri isikuomaduste teooria, mis keskendub liidri isikuomadustele 2. Käitumisteooria, mis keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes 3. Situatsiooniline teooria, mis keskendub liidri käitumise ja olukorra vahelistele seostele. 14. Millised on peamised võimu allikad? 1. tasul põhinev võim – teised inimesed tajuvad, et liidril on ressursid millest võib neile kasu olla. POSITSIOONIST TULENEV VÕIM 2. karistusel põhinev võim – inimesed tajuvad, et liidril on võimalus mõjutada neid karmilt, kui nad ei allu. POSITSIOONIST TULENEV, ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 3. karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuslikku võlu, neile meeldib see inimene. ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 4. seadusest tulenev võim – inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil. ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 5
Kui tal ei ole teistele midagi anda ega teistelt midagi saada, on näilikule võimutäiusele vaatamata tagajärjeks mitteküllaldane mõju või hoopski selle puudumine. Riisutud on nii võim neid hankida ja tagada kui ka midagi ootuspärast korda saata. (Üksvärav 2004: 177-179) Võim, vormid, allikad 9 3. VÕIMU ALLIKAD Miks allutakse võimule? Kust tuleb liidril see võim et talle allutakse, kes või mis talle selle võimu annavad? Võimu allikad (French, Bell, Zawacki, 1989, viidatud Alas, 2004 järgi): Tasul põhinev võim inimesed tajuvad, et juhil on ressursse, millest võib neile kasu olla: edutamine, palgakõrgendus, paremate tingimuste võimaldamine; mõju tekib, kui juht oskab näidata, et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos.
Edukalt liidrilt ei oodata mitte niivõrd uudsust ning ideede rohkust, kui seda, kuidas ta suudab oma ideed alluvate abiga ellu viia. Liiderliku juhi olemust iseloomustavad nii eneseteadlikkus, mis väljendub adekvaatses enesehinnangus ning enesekindluses kui ka sotsiaalne teadlikkus ning heal tasemel suhtlemisoskused. Liidri käitumises peaksid väljenduma selge visiooni olemasolu, hool ja armastus oma töösse, moraalne küpsus, usaldus ning julgus. Kõik see peaks aitama kaasa liidril muuta ettevõtet konkurentsis teistest eristuvaks. Eesmärgi poole püüdlemiseks peab juhil olema kujunenud kindel visioon tulevikust. Esimeseks sammuks selle saavutamisel oleks algatada uusi protsesse. Nende loomiseks peab juht oskama sihikindlalt planeerida ning organiseerida oma tegevust. Kaasamaks alluvaid endaga koostööd tegema, tuleb juhil kehtestada liidriroll juhitavas organisatsioonis ning sellega ühtlasi ka kontroll alluvate üle. Sellisel juhul saab rääkida ühtsetest
Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult POLIITILINE SÜSTEEM Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kuultuuritausta poolest Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale-nomenklatuurile Parteisse vastuvõtmine oli aga range kontrolli all Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda SOTSIALISTLIK MAJANDUSMUDEL Peale poliitilise elu ühtlustati NSVL eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus
2. puudused: administratiivkulude suurenemine, alaline konfliktioht 7) Nimeta meeskonnaorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: delegeerimine, kiired otsused ja motivatsioon 2. puudused: kompetentsi ja vastutuse piiritlematus ja konfliktid grupis 8) Milliste projekti puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni? Projektide puhul, mis eeldab rohkemate inimeste koostööd. 9) Milline erinevus on juhil ja liidril? Juhil on konkreetsed alluvad, kuid liidril neid ei ole. Liider on lihtsalt inimene, kes on ohjad enda kätte haaranud. Liider pigem soovib teenindada, kui juhtida. 10) Nimeta neli organisatsiooni põhiressurssidega seotud kontrolli liiki. 1. füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari ja laoseisude kontrollimises ning kvaliteedikontrollis; 2. inimressursside kontroll sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist; 3
· liidri ja järgijate olemasolu ning nende aktiivne tegevus; · mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel. Juht ja liider (manager, leader) on üldjuhul eri mõisted, mille sisu võib aga suures osas kattuda. Peamine erinevus seisneb selles, et juht on ametliku organisatsiooni osa koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide ees. Liider on aga isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidril on võrreldes teiste töötajatega rohkem mõjuvõimu ning see mõju ei põhine üksnes organisatsioonis kehtivate reeglite ja tavade järgimises ja nendega nõustumise tagamises. Tõhus juht ei saa piirduda ainult ametliku staatusega, vaid ta peab olema ka liider. Juhist teevad liidri tema teatud isikuomadused ja oskused, millest olulisemad on osavõtlikkus, usaldusväärsus, avatus ja tasakaalukus, otsustus- ja vastutusvõime, meeskonna-, koostöö-
Ümberhüpetel oli neist kiirem vaid sakslane Daniel Deusser hobusel Lucas, kes läbisid raja kokku 38,38 sekundiga. Klettenbergi ja Novesta aeg puhtalt sõidetud ümberhüpetel oli 40,51. Kolmanda koha saavutas poolakas Piotr Morsztyn hobusel Dywizja null karistuspunkti ja ajaga 40,94 sekundit. Klettenbergi põhikonkurent MK-sarja pääsu osas, ameeriklane Robert Chelberg lõpetas alles üheksandana, paremini ei läinud ka sarja liidril poolakal Kubiakil, kes oli 13. Klettenberg hobusel Novesta võitis selle hooaja koduse MK-etapi Tallinnas, praegu liiga edetabelit juhtiva poolaka Grzegorz Kubiaki ees. Eesti takistussõitja Gunnar Klettenberg hobusel Novesta saavutas Poolas toimunud Kesk-Euroopa liiga MK-etapil kaheksanda ja liiga arvestuses kolmanda koha, tõustes Kesk-Euroopa liiga edetabelis neljandaks.
a vastuv troonipärimise aktiga ka selle küsimuse. Järeltulijaks nim James II noorem tütar Anne. Parlamentarismi areng 18.saj- Kuningavõim nõrgenes. Kujunes välja tava,et võimul on see partei millel on parlamendis enamus.Kuna Annal ei olnud lapsi läks troon Hannoveri dünastiale. Uued valitsejad ei osanud inglise keelt, ei saanud osaleda salanõukogu koosolekutel- see muutus kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Uue süsteemi arengus oli eriline roll viigide liidril Robert Walpole`il, kui tema juhtid ministrite kabinet kaotas parlamendi usalduse, loobus ta ametist koos kõigi ministritega. Lõi uue tava,et parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus.
Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväelised nõuandjad), neid riike nimetati otsialistliku orientatsiooniga riikideks. Kommunistliku partei peamine roll oli liidril (peasekretär), kes pidi olema vastuvõetav Moskvale, enamasti oli ta võimul surmani. Kommunistlik partei kontrollis poliitilist ja vaimuelu. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Iseloomustasid range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Selline sotsialistlik demokraatia pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. Sotsialistlike riikide poliitiline süsteem: · Kommunistlik partei (võim koondatud ühe partei kätte)
a) Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. b) Mõned riigid olid Moskva mõju all vaid osaliselt, nende areng oli eripärane. Neid riike, mis Moskvale kuuletusid hakati nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. 5. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. 1) Poliitiline süsteem. a) Kommunistlik Partei. b) Tähtis roll partei liidril. c) Julgeolekuorganid. d) Näiline "demokraatia" tsensuur + propaganda. e) Moskva võim ja kontroll. 2) Majanduslik süsteem. a) Plaanimajandus. b) Vara riigistamine. c) Kollektiviseerimine. d) Sundkolhoseerimine. 6. Iseloomusta NL-i majanduslikke ja poliitilisi olusid Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 1) Stalin. a) Majandus. A. Plaanimajadus. B. Riigistamine
Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale ja enamasti jäid nad ametisse surmani. *Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid
ebameeldivusi, kui nad ei allu: noomitused, palga või ametikõrgendusest või suhtlemisvõimalusest ilmajätmine. 3) Positsioonil põhinev võim Inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil; seda seostatakse turvatundevajaduse, jäljendamissoovi jt teguritega. 4) Karismaatilisusel põhinev võim tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib järgijatele, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. 5) Ekspertvõim liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas 19. Kontrollimise põhilised ülesanded 1) Aidata juhil veendumusele jõuda, et ühise tegevuse tulemused ühtivad püstitatud eesmärkidega ja ülesannetega. 2) Varustada juht õigeaegselt teabega, mis võib teda sundida püstitatud eesmärke, tegevuskavu või otsuseid muutma, viima need praeguste või tulevaste vajadustega kooskõlla. 20
1960-1970. aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Moskva kontrolli alla sattusid Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Masambiik, Angolo, Afganistan. Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooni riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. 4) Kirjelda kommunistliku riigi majandust- Kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril ehk esimesel sekretäril. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist -ja vaimuelu, tuginedes nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. 5) Kirjelda sotsialistliku riigi majandust- Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele
Juhi tegevusvaldkonnad on vähem inimestega seotud. Juht – isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. Liidri tegevusvaldkonnad on rohkem inimestega seotud. Liider – isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Edukal liidril on selge ettekujutus tulevikust ehk oma visioon. Ta peab toetama inimesi kellel on ideid, julgustama töötajaid uuenduste sisseviimisel. Julgustama teisi isikliku eeskujuga ja jagama nendega visiooni isiklikust tulevikust. Olema meeskonnamängija ja toetama teiste jõupingutusi ja talenti. Tähistama saavutusi. 4. Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. ● • Tseremoniaalne (esindaja) roll ● • Juhtija-eestvedaja roll
2. Kommunistlike riikide majanduse ja poliitika iseloomulikud jooned a) Poliitiline süsteem Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile Karjääri tegemine võimalik partei kaudu ja heakskiidul Nimenklatuur- ametikohad, kuhu määramine ja vabastamine toimus vaid partei nõusolekul ; tõi kaasa privileege Kommunistlikus parteis oli äärmiselt suur roll partei liidril pea- või esimesel sekretäril Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt b) Majandus Valdav osa majandusest riigistati, riigistastud ka muud ühiskonna valdkonnad haridus, kultuur, teadus põllumajandus kollektiviseeriti
Nõukogude Ludu eeskujul. Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 1947.-1948. aastal. Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei - kommunistliku partei - kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV, Poola) eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus riigi poliitilise elu juhtimisel oli tagasihoidlik. Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Nii oli tegelikult kõigis sotsialistlikes riikides tegemist isikuvõimuga. Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Enamasti jäid nad ametisse kuni surmani. Vaid erandjuhtudel tagandati nad võimult kas parteisisese võimuvõitluse tagajärjel või Moskva nõudel.
See puudutas vaesemaid ning arengumaid. 6. Milles avaldus sotsialistlikes riikides juurutatud nn Nõukogude mudel? Milline organsatsioon juhtis poliitilist elu, millele see toetus? (lk 45, 46) Poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Mõnes riigis võis ka teisi parteisid olla, kuid nende osatähtsus riigi juhtimises oli väike. Tähtsaim roll oli partei liidril, keda nimetati pea- või esimeseks sekretäriks. Tegemist oli isikuvõimuga. Parteide pead pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Poliitilist elu juhtiski kommunistlik partei ning see toetus parteilisele ametnikkonnale nomenklatuurile. 7. Kuidas oli korraldatud sotsialistlike riikide majandus? Mis on plaanimajandus? (lk 46) Sotsialistlike riikide majandus oli ühtlustatud ning enamik riikides valdav osa majandusest riigistatud ning põllumajandus kollektiviseeritud
vahelistele seostele. 22) Millised on peamised võimu allikad? Võimu allikateks on: 1. Tasul põhinev võim – kus juht oskab näidata, et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos 2. Karistusel põhinev võim - inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi 3. Positsioonil põhinev võim – liider on teistest kõrgemal positsioonil. 4. Karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuse võlu. 5. Ekspertvõim – liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. 23) Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda? 1. Mittearenenud meeskond – juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus. 2. Eksperimenteeriv meeskond – toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond – suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus,
olemas. Juhi stiiliga luuakse mudelid, mallid, raamistik järgmiste tasandi juhtidele, kes varem või hiljem saavad mõjutatud tippjuhi valikutest või ka valimata jätmistest. Keegi meist pole sündinud juhiks. Inimestel võivad olla küll juhile omased tunnused, nagu näiteks võime panna ennast kuulama, ent liidriks olemine nõuab palju tööd ja vaeva ning tähendab ühtlasi kindla mõttelaadi omaksvõtmist. Toon kaksteist järgmist juhi näidet: Hea juht mõistab, mida ta teeb. Heal liidril on olemas kindel visioon ning ta oskab selle end ümbritsevatele inimestele arusaadavaks teha. Juht peab meeles pidama, et kolleegide jaoks on väga tähtis, et nad saaksid aru oma konkreetsest ülesandest ning kogu idee üldisest olemusest. Ta suudab motiveerida. Hea juhi puhul on selgelt näha, et ta tunneb oma valdkonna suhtes suurt kirge ning suudab läbi selle ka teisi inimesi motiveerida. Teda ei heiduta tagasilöögid,
kiitust o Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske, delegeerib o Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konuslteerija, vastastikkune usaldus Võimu allikad: o Tasul põhinev võim juhil on ressursse, millest saab kasu o Karistusel põhinev võim hirm o Positsioonil põhinev võim liider on kõrgemal, jäljendamine o Karismaatiline võim isiksuse võlu o Ekspertvõim liidril suured teadmised valdkonnas Motivatsiooniteooriad o Maslow vajaduste hierarhia füsioloogiline, turvalisus, kuulumine, tunnustus, eneseteostus o McClellandi teooria 4 vajadust saavutusvajadus vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni. Võimuvajadus vajadus mõjutada inimesi/olukordi, olla tähelepanuobjektiks. Kuuluvusvajadus vajadus osaleda rühma töös, seotus teistega. Asjatundlikkus tahe võimeid arendada
võrdõiguslikkus; kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. dimensioonijuhtide meeskonnatöö. 14) Milliste projekti puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni? Projektid, mis on suured ja komplekssed, ettevüttele tähtsad, puudutavad mitmeid valdkondi, nõuavad erialateadmisi, esiplaanil on ülesannete vaatluse alla võtmise ja täitmise objektiivsus. 15) Milline erinevus on juhil ja liidril? juht on ametliku organisatsiooni osa koos õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide ees. Liider on aga isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust 16) Nimeta neli organisatsiooni põhiressurssidega seotud kontrolli liiki . füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari ja laoseisude kontrollimises ning kvaliteedikontrollis; inimressursside kontroll sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja
kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läände loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikus Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. · kuidas oli korraldatud majanduselu (lk 45-46), Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. · mis olid ja miks loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) ja VarssaviLepingu Organisatsioon (VLO) (lk 46-47) Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli VMN e. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
Poliitiline süsteem Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilese ja majandusliku arengutaseme ja kultuuritausta poolest. NSVL ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitiline elu NVL järgi. Nende poliitiline elu allutati ühe partei -kommunistliku partei- kontrollile. Teised erakonnad mõnes riigis eksisteerisid, kuid neil polnud võimu.Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Nii oli tegelikult kõigis sotsialismimaades tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide partei juhid pidid olema kuulekad ka Moskvale. Enamasti jäid nad ametisse surmani. Erandjuhtudel nad tagandati võimult kas parteisisese võimuvõitluse tagajärjel või Moskva nõudel. Kommunistlik partei kontrolis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu. Parteisse
Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. POLIITILINE SÜSTEEM Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kuultuuritausta poolest. Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale- nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli aga range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. SOTSIALISTLIK MAJANDUSMUDEL Peale poliitilise elu ühtlustati NSVL eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus.
olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. SARNASUSED?? 64. Millised on põhilised eestvedmisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (eksamil küsin nt: kirjeldage autoritaarset juhtimisstiili) Stiil Autoritaarne Demokraatlik Passiivne Stiili kirjeldus Kõik õigused ja Osa õigustest siirdatud, Kõik õigused ja vastutus on liidril lõppsõna liidril vastutus on siirdatud Töötajatele antakse Ülesandeid jagatakse Organisatsiooni selgelt määratletud osalt ka täitjatega nõu liikmetel palutakse tööülesanded pidades omavahel tööd jaotada Info liikumine Aktiivne infovahetus Suhtlus töökaaslaste
18. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust organisatsioonist koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuste ja eesmärkide ees. (Teeb asju õigesti Liider võib olla ametlik ja mitteametlik juht, kui PEAB OLEMA isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Tal on rohkem mõjuvõimu. (Teeb õigeid asju) 19. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Edukal liidril on selge ettekujutus tulevikust ehk oma visioon . Ta peab toetama inimesi kellel on ideid, julgustama töötajaid uuenduste sisseviimisel. Julgustama teisi isikliku eeskujuga ja jagama nendega visiooni isiklikust tulevikust. Olema meeskonnamängija ja toetama teiste jõupingutusi ja talenti. Tähistama saavutusi. 20. Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide.
et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesmärke ei saavutata üksi, vaid selleks on vaja meeskonda. 19. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Edukal liidril on selge ettekujutus tulevikust ehk oma visioon. Ta peab toetama inimesi kellel on ideid, julgustama töötajaid uuenduste sisseviimisel. Julgustama teisi isikliku eeskujuga ja jagama nendega visiooni isiklikust tulevikust. Olema meeskonnamängija ja toetama teiste jõupingutusi ja talenti. Tähistama saavutusi. 20. Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide.
vastutust ja anda uusi ülesandeid (Juhan) 50) Küsimus: too näiteid väliste ja sisemiste organisatsiooniliste hüvitiste kohta. Välised individuaalsed hüvitised: seotus käegakatsutava tasuga Välised organisatsioonilised hüvitised: soodustused Sisemised individuaalsed hüvitised: eneseteostusega seonduv Sisemised organisatsioonilised hüvitised: organisatsiooni liikmeskond Marina P. 51) Milline erinevus on juhil ja liidril töötajate motiveerimisel? Võimalik vastus: 1) Juhid tuginevad motiveerimisel pigem organisatsiooni ametlikule poolele, näiteks: ergutused, sanktsioonid, võim; 2) Liidrid tuginevad (järgijate) motiveerimisel pigem isiklikule eeskujule ja kompetentsusele, kus põhitähelepanu on pigem järgijate eneseteostusel. 52) Nimeta võimu allikad. Iseloomusta igat neist ühe-kahe lausega.
1) otsuseid tegev grupp on väga kohesiivne (tugevalt kokkukuuluv) 2) grupp on väljast tulevast infost isoleeritud 3) otsuseid tehes ei hinda grupp kõiki valikuvõimalusi süstemaatiliselt 4) grupp on surve all, kuna ta peab otsuseid vastu võtma kiireloomuliselt 5) grupi üle valitseb seda tugevalt käsutav liider. 31) Kuidas määratleda liidrit? Liidri ja juhi erinevused. Liidri mõjuvõimu allikad Weberi järgi. Liider Eeskuju oma grupile, surub oma ideid peale. Liidril on kõrge initsiatiivikus ja populaarsus temaga tahetakse suhelda. Juht on määratud või valitud, formaalne roll ning kindlaks määratud ülesanded. Liidri mõjuvõimu allikad Weberi järgi: 1) mõistlik võim mis tõuseb uskumusest, et liider esindab seaduslikke norme ja reegleid. 2) traditsioonivõim mis tõuseb uskumusest traditsioonide ja järjepidevuse tähtsusesse. 3) karismaatiline võim mis tuleneb konkreetse liidri isikupärastest omadustest.
või suhtlemisvõimalusest ilmajätmine; 3. positsioonil põhinev võim - inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil. Seda seostatakse turvatundevajaduse, jäljendamissoovi jt. teguritega; 4. karismaatilisusel põhinev võim - tajutakse liidri isiksuslikku võlu. Järgijatele meeldib see inimene, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Mõjuvõim tekib isiklike inimlike suhete kaudu ja on väga isikupärane; 5. ekspertvõim - liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita. 23 Uuemates uurimustes lisatakse veel võimuallikaid, näiteks kontrolli informatsiooni ja keskkonna üle. Tavaliselt saab ühe inimese võimu kirjeldada kombinatsioonina neist teguritest. Tegelikkuses on
3) Positsioonil põhinev võim – inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil; seda seostatakse turvatundevajaduse, jäljendamissoovi jt teguritega. 4) Karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib järgijatele, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda; mõjuvõim tekib isiklike inimlike suhete kaudu ja on väga isikupärane. 5) Ekspertvõim – liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas; mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita. 6) Kaasaegne võimu allikas: kontroll informatsiooni ja keskkonna üle; tavavõim – kombinatsioon võimu allikatest. tegelikkuses on tähtis, et liider saavutab vähemalt ühe võimuallika. 7) Oma visiooni – selget ettekujutust tulevikust
Mõlemad mudelid kujutavad juhi orienteeritust inimestele (kõrge- madal) ning teisel teljel orienteeritust tulemustele ja eesmärkidele (kõrge-madal). 8 7. Millised on põhilised eestvedamisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? Stiil Autoritaarne Demokraatlik Passiivne Stiili kirjeldus Kõik õigused ja vastutus Osa õigustest siirdatud,Kõik õigused ja vastutus on liidril lõppsõna liidril on siirdatud Töötajatele antakse selgelt Ülesandeid jagatakse osalt Organisatsiooni liikmetel määratletud tööülesanded ka täitjatega nõu pidades palutakse omavahel tööd
oma mõtteid väljendama, ettepanekuid tegema ja tegutsema. Üldine trend on osaleva liidristiili laiemale kasutamisele, sest see on kooskõlas kaasaegse organisatsioonilise käitumise filosoofiaga ning on soovitud paljude noorte töötajate hulgas. Situatsiooniline liidristiil Üks esimesi situatsioonilisi liidriteooriad on tuntud Fiedleri mudelina. Fiedleri mudel näitab, et efektiivne tulemus sõltub sobivusest liidristiili ja selle vahel, kui palju lubab situatsioon liidril rühma kontrollida ja mõjutada. Mudel baseerub eeldusel, et igas olukorras on kõige efektiivsem kindel eestvedamisstiil. Fiedleri arvas, et võtmetegur eestvedamise edus oli isiksusel põhinev liidristiil, see on kas ülesandele orienteeritud või suhetele orienteeritud liidristiil. Olukorra ja liidristiili sobivuse määramiseks sõnastas Fiedler kolm muutujat: 1) Liider - töötajad suhted: usalduse määr, töötajate usaldus ja lugupidamine oma liidri suhtes
Mõlemad mudelid kujutavad juhi orienteeritust inimestele (kõrge- madal) ning teisel teljel orienteeritust tulemustele ja eesmärkidele (kõrge-madal). 8 7. Millised on põhilised eestvedamisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? Stiil Autoritaarne Demokraatlik Passiivne Stiili kirjeldus Kõik õigused ja vastutus Osa õigustest siirdatud,Kõik õigused ja vastutus on liidril lõppsõna liidril on siirdatud Töötajatele antakse selgelt Ülesandeid jagatakse osalt Organisatsiooni liikmetel määratletud tööülesanded ka täitjatega nõu pidades palutakse omavahel tööd
ebameeldivusi, kui nad ei allu- noomitused, palga võiametikprgenusest või suhtlemisõimalusest ilmajätmine. Positsioonil põhinev võim inimesed tajuvad, et liider on nendest kõrgemal positsioonil, seda seostatakse näiteks turvatundega, jäljendamissooviga jne. Karismaatilisusel põhinev võim tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib alluvatele, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Ekspertvõim liidril on suured teadmised mingis olulises organisatsiooni valdkonnas, mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest kogemusest ja teadmistest. 33. Mis põhjustavad stressi organisatsioonis? Ülesande nõuded kiired otsused, kriitilised otsused. vähene info otsustamiseks. Füüsilised nõuded ekstreemsed temperatuurid, halvasti kujundatud tööruum, ohud tervisele. Rolli nõuded rolli ebaselgus, rollikonflikt. Isikutevahelised nõuded rühma surve konfliktsed isiksused. 34
mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. Sarnased: Mõlemad on maatriksstiilis. 7. Millised on põhilised eestvedamisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? Autoritaarne - kõik õigused ja vastutus on liidril, töötajatele antakse selgelt määratletud tööülesanded. + rõhk on selgel ja ootuspäraseltegevusel / - Sageli isiklik initsiatiiv pidurdub Demokraatlik Ülesanded jagatakse osalt ka täitjate nõu pidades. Aktiivne infovahetus mõlemas suunas. + töötaja roll avardub seoses osalusega / - demokraatlik protsess on ajamahukas. Passiivne - Kõik õigused ja vastutus on siirdatud, tihe suhtlus töökaaslaste vahel. + võimaldab piiranguteta initsiatiivi / - org
annaabi.ee 
