Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Parlamentismi areng Inglismaal kokkuvõte (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
8.PARLAMENTISMI ARENG INGLISMAAL
17. sajandi algus:
  • palju traditsioone
  • parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus
  • parlament koosneb 2-st kojast

  • alamkoda
  • Lordide koda – ülemkoja funktsioonidega
    • puhkes võitlus parlamendi õiguste ümber
    • tekkisid konfliktid ja puhkesid kodusõjad
    • Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale

    Parlament ja Stuartite dünastia:
    • 1603. aastal sai Inglismaa valitejaks šoti kuningas James VI (troonile James I-na)
    • ta oli veendunud et ta on monarh Jumala armust
    • tema jaoks vastuvõtmatud olid inglise parlamendi õigused
    • Parlamendi tähtsaim õigus oli maksude määramine
    • Laiemad majandusprobleemid olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid
    • Monopol – ainuõigus mingi toote valmistamiseks mingis regioonis või kauplemiseks teatud piirkonnas või kindla kaubaga
    • Lisaks oma kohustustele sekkus parlament James I valitsusajal ka välispoliitikasse
    • Kõikehõlmavalt hakkas parlament käituma Charles I võimuperioodil
    • Charles I kuulutas välja sundlaneu, mida nõuti ka keskkihtidelt, koguti makse, mida parlamet polnud kinnitanud
    • parlament pidas oluliseks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi
    • 1629. Charles I saatis parlamendi laiali ja püüdis valitseda ilma selleta
    • Raha hankimiseks taaselustati vanu unustatud makse

    Pikk parlament ja revolutsioon :
    • 1640 – parlament tuli taas kokku
    • kuningas saatis parlamendi vähem kui kuu ajapärast laiali, kuna parlament oli tema poliitika hukka mõistnud
    • ajalukku läks see kui Lühike Parlament
    • Juunis 1640 sõlmiti šotlastega 3-ks nädalaks vaherahu
    • Peale sõda kutsus kuningas parlamendi taas kokku
    • Kuningas avas parlamendi istungi 3. novembril 1640 – seda kuupäeva peetaksegi Inglise revolutsiooni alguseks
    • Parlament ründas kirkikupoliitikat – peapiiskop William Laud keelas puritaanlikud jutlsed
    • Loride koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford – ta mõisteti surma
    • Parlament muutus kuningast sõltumatuks – selle võis laiali saata ainult nende enda nõusolekul
    • Suleti teisitimõtlejate jälitamisega tegelev Tähekoda
    • Puudus seaduslik võim parlament laiali ajada
    • see läks ajalukku kui Pikk Parlament
    • 1641 – tegelik võim riigis parlamendi käes

    Independentlik vabariik:
    • Kõrge Kohtu otsusel hukati Charles I tapalaval
    • 19. mail kuulutati välja vabariik
    • Täidesaatevvõim – Riiginõukogu (valiti 1-ks aastaks parlamendi poolt)
    • Seadusandlik ja täidesaatev võim ei olnud tegelikult lahus – Riiginõukogu 41-st liikmest olid 31 parlamendi saadikud ja sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust
    • Riiginõukogu võim kuulus mõnedele ohvitseridele – eesotsas Oliver Cromwell
    • Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esilekutsund rahva kihtide rahulolematuse
    • polnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele ei jagatud maid , polnud rakendatud ususallivust, puritaanlike kitsenduste kaotamist igapäeva elus ega pühapäeva pühitsemistel (keelatud oli laulmine , tantsimine ja muud lõbustused)
    • parlament võttis vastu seadise mille kohaselt Pika Parlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt järgmistesse parlamentidesse
    • 1653. aastal ajad Cromwell musketäride saatel parlamendi laiali
    • sama juhtus ka Riiginõukoguga
    • võim riigis läks Cromwelli kätte
    • sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur mida kaunistati nn väikese parlamendiga

    Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal.
    Poliitiliste parteide tekkimine.
    • 1660. kokkulepe Bredas (madalmaades) – Stuartite monarhia taastamine , parlamendi vaba kogunemine
    • Inglise parlament oli taastatud
    • Kuningas Charles I ei pidanud Breda kokkuleppest kinni
    • Elanikkonna kaitsmiseks koostati 1679 . aastal Isikuvabaduste Akt
    • Inimesi tohtis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuli see esitada ühe ööpäeva jooksul
    • Poliitilist võitlust teravdas troonipärimisküsimus
    • Kuna kuninga järglaseks oli valitud tema katoliiklasest vend(James II) kardeti selle usu taastamist Inglismaal
    • Kujunes opositsioon, kes esitas kandidaadiks James'i vanema tütre Mary ja tema abikaasa
    • uues troonikandidaadi pooldajad said nimeks viigid
    • õigusjärgse James'i pooldajad aga toorid
    • neist kahest kujunesid Inglismaa poliitilised parteid
    • neid hakati nimetama vastavalt liberaalideks ja konservatiivideks

    Kuulus revolutsioon:
    • 1688. aastal ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu
    • kuigi kuningas ei kavatsenud võimust loobuda , kutsuti troonile Mary ja William
    • Oranje Willem saabus Inglismaale võimsa laevastiku ja tugeva armeega – James II kukutati
    • 1689 parlamendi poolt kuulutati Orjane Willem William III nime all inglismaa kuningaks
    • kuna riigipööre toimus veretult on seda hinnatud kui Kuulsat revolutisooni
    • samal aastal võttis parlament vastu Õiguste billi ,mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel
    • veel eraldi võeti vastu ususallivuse akt

    Parlametarismi areng 18. sajandil:
    • Kujunes välja tava, et võimul on partei, millel on parlamendis enamus
    • Kuna kuninganna Anne'il polnud lapsi läks rooni pärast tema surma saksa päritolu Hannoveri dünastiale
    • Selle dünastia kaks esimest kuningat ei osanud üldse inglise keelt ja seega ei saanud osaleda ka valitsuse ülesandeid täitva Salanõukogu koosolekutel
    • Salanõukogu muutus kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks
    • Viigide liidril Robert Walpole'il oli eriline roll uue süsteemi arengus
    • loodi veel üks tava – parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus
    • Inglise parlamentism oli võitnud kuninga absolutismi
    • võitlus jätkus valimisõiguse ümber.
  • Parlamentismi areng Inglismaal kokkuvõte #1 Parlamentismi areng Inglismaal kokkuvõte #2 Parlamentismi areng Inglismaal kokkuvõte #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tipsi18 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Parlamentismi areng Inglismaal 17-18 saj
    2
    docx

    Parlamentismi areng Inglismaal 17-18.saj

    Parlamentismi areng Inglismaal 17-18.saj Parlament 17.saj algul-Parlament oli kokku kutsutud 1265.aastal esimest korda ning sellest ajast oli sel olnud kindel koht Inglismaa valitsemises. (normannide vallutustele järgnenud poliitiliste võitluste käigus- kutsuti kokku). Kuningad pidid sellega arvestama. Parlament koones kahest kojast 1)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. 2)Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. ­ konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale. Parlament ja Sturadite dünastia-1603.a sai Inglismaa valitsejaks Mary Sturadi poeg, James VI, kes asus troonile James I nime all

    Ajalugu
    Inglismaa uusajal
    4
    doc

    Inglismaa uusajal

    Inglismaa 17.saj Parlamendil juba 13. saj. Alates kindel koht. Inglm. valitsemises. Kaks koda: ALAMKODA-selle valis piiratud arv valimisõigustega mehi, ja LORDIDE KODA, millel ülemkoja funktsioon. 17.sa j puhkes parl õiguste ümber uus võitlus, mis viis konfliktide ja kodusõdadeni. Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena

    Ajalugu
    Inglismaa revolutsioon
    2
    doc

    Inglismaa revolutsioon

    Puritanism, Puritaanid ­ inglismaal kujunenud kalvinismi erikujul protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest (rituaalid, jumalateenistused, kiriku suurejoonelisus, pühakute kujud.) Eetilised tõekspidamised: töökus, kokkuhoidlikkus, kitsi, usklik, askeetlik, vaikiv, sünge. Sobimatu naer, laul, muusika, kergemeelsus ­ patt, saatana kiusatus. Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid ­ kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur ­ töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid) · Hajamanufaktuur ­ töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke ­ kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon ­ kalvinistide ettemääratuse õpetus

    Ajalugu
    Uusaeg
    2
    doc

    Uusaeg

    fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal rahanduse peakontrolör Notaablite kogu- 1787. tahtsid kehtestada maamaksu, kuid ei tehtud seda Henri IV(1589-1610,Maria de'Medici), Louis XIII(1610-1643, Austria Anna), Louis XIV(1643- 1715,Hispaania Maria Therese), Louis XV(1715-1774,Poola Maria Leszczynska), Louis XVI(1774- 1792, Austira Marie-Antoinette) Suurbritannia: 1265-esimene Parlament Inglismaal Parlamendi kojad- alamkoda(valimisõiguslikud mehed), Lordid(ülemkoda) 1628- Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629- Charles I ajas parlamendi laiali 1640 3. nov- Parlament tuli uuesti kokku, Inglise revolutsiooni algus Parlamentlik opositsioon- eesotsas John Pymiga algatas võitlust kuninga ja kiriku vastu William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele

    Ajalugu
    Parlamentarismi areng Inglismaal
    3
    doc

    Parlamentarismi areng Inglismaal

    püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris parlamendi laiali saatmisega. Samal aastal tuli parlament uuesti kokku kutsuda, see on ajalikku läinud pika parlamendina. Parlament üritas kuningalt välja nõuda võimalikult suuri järelandmisi. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata, kõik maksud vajasid parlamendi heakskiitu, loata maksud tühistati. Kodusõja algus (1642-1648) 1642. kasvas vastasseis üle kodusõjaks. Charles I põgenes Londonist

    Ajalugu
    Inglise parlamentarismi tekkimine ja areng 13 -17-saj
    4
    docx

    Inglise parlamentarismi tekkimine ja areng 13.-17. saj

    1. Andke ülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. Parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Kutsuti esimest korda kokku 1265.a ning sellest ajast peale oli sel kindel koht Inglismaa valitsemises. Kuningad pidid parlamendi olemasolu arvestama. Koosnes 2 kojast: alamkoda, lordide koda. 17.saj. Puhkes parlamendi õiguste üle järjekordne võitlus ­ viis kodusõdadeni. Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale. 2. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus ­ parlament pidas maksude määramist oma tähtsaimaks õiguseks. Suurimaks probleemiks kujunesid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Charles kogus makse omasoodu, ka neid, mida parlament polnud kinnitanud. · Välispoliitika ­ parlament sekkus James I välispoliitikasse

    Ajalugu
    Inglismaa uusajal
    5
    doc

    Inglismaa uusajal

    INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I

    Ajalugu
    Uusaeg
    22
    docx

    Uusaeg

    arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu ­ tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused ­ 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine ­ võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp ­ Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus?

    Ajalugu




    Kommentaarid (1)

    Ainiii profiilipilt
    Aini-Riin Nurmoja: Aitas ikka
    14:30 18-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun