Millal valitsesid NSVL-s Hrustsov ja Breznev?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsialistlik maailmasüsteem, Nõukogude Liit 1945-82, Eesti NSV

Sotsialistlik maailmasüsteem, Nõukogude Liit 1945-82, Eesti NSV (0)

Põhikool - Bioloogia - Ajaloolised sündmused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas see tekkis millised riigid sinna kuulusid?
Kuidas oli korraldatud majanduselu?
Kuidas mõjutas Teine maailmasõda NSV Liidu seisundit maailmas?
Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda?
Millal valitsesid NSVL-s Hrustsov ja Breznev?
Milliste nimetustega saab nende valitsemisaegu iseloomustada mis oli nendele perioodidele iseloomulik?
Mida nimetatakse dissidentluseks ning milline roll tähtsus oli sellel NSVL-s?
Millised majandusprobleemid eksisteerisid NSVL-s?

1. Sotsialistlik maailmasüsteem:
· Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44)
*Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi.
*Sinna kuulusid: NSVL , Rumeenia , Bulgaaria, Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia , Albaania, Ungari, Ida-Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea.

· Poliitilisele elule iseloomulikud jooned.
*Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile . Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale ja enamasti jäid nad ametisse surmani.
*Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu , tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda.
*Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt.
*Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline vorm, mis pidi varjama valitseva partei ülemvõimu.

· Kuidas oli korraldatud majanduselu? (lk 45-46)
*Valdav osa majandusest oli riigistatud.
*Põllumajandus kollektiviseeritud. Osades riikides oli siiski ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud.
*Range plaanimajandus . Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel.
*Rasketööstuse (ka sõjatööstuse) arendamine. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline.
*Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. Plaanimajandus välistas turumajanduse ja kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi.

· Mis olid ja miks loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) ja Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) (lk 46-47)
*VMN - NSV Liidu eestvedamisel loodud majandusalase koostöö organisatsioon. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile ning see pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majandusalasele koostööle tulevikus.
*VLO - ehk Varssavi Pakt, sõjaline ja poliitiline liit, mis loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt vastukaaluks NATO-le. NSVL kasutas Varssavi Pakti liikmesriikide sõjajõude Moskva- vastaste väljaastumiste mahasurumiseks.

2. Nõukogude Liit 1945-82:
· Kuidas mõjutas Teine maailmasõda NSV Liidu seisundit maailmas?
*Positisioonid rahvusvahelisel areenil tugevnesid märgatavalt.
*Moskva kehtestas kontrolli Ida-Euroopa üle ja püüdis Lääneriikide vastuseisust hoolimata edaspidigi sotsialismileeri piire laiendada.
· Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda? (lk 48)
*Stalin suri 5.märtsil 1953.aastal. :)
*Kõige aktiivsemalt hakkas tegutsema Beria, kelle eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Tavatu oli Beria poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi.
*Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse.

· Millal valitsesid NSVL-s Hruštšov ja Brežnev?
Hruštšov 1953-1964.
Brežnev - 1964-1982.

· Milliste nimetustega saab nende valitsemisaegu iseloomustada, mis oli nendele perioodidele iseloomulik? (lk 49)
*Hruštšovi ajal oli sulaaeg . Jätkati valitseva režiimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Hruštšov pidas Stalini kuritegusi paljastava ettekande, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel.
*Brežnevi ajal valitses seisak ehk stagnatsioon kõikides ühiskonnaelu valdkonades. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas mahajäämist lääneriikidest. Brežnevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 1980.aastate lõpuks oli tegemist kõikehõlmava poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja vaimse kriisiga NSV Liidus.

· Mida nimetatakse dissidentluseks ning milline roll (tähtsus) oli sellel NSVL-s? (lk 50)
Dissidentlus - teisitimõtlemine, mis tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile.
Dissidentluse eestvedajad püüdsid väljaannete kaudu anda ülevaadet nõukogude ühiskonna elust ja inimõiguste rikkumisest .

· Millised majandusprobleemid eksisteerisid NSVL-s? (lk 50-51)
*Kogu majanduselu oli allutatus rasketööstuse eelisarendusele ja riigi majanduslik olukord oli tervikuna pingeline . Seda teravdas veelgi põud ja sellega kaasnendu näljahäda.
*Hruštšovill puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Alguses toimus majanduslik areng, kuid 1960.aastate algul see pidurdus. Tõsteti toiduainete hindu ja osteti esimest korda välismaalt kulla eest vilja.
*1960.aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu. Naftahindade tõus maailmaturul suurendas NSV Liidu sissetulekuid nind võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja teravilja. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada elementaarsete toiduainetega ning võimaldasid kaasaegsele tasemele arendada üksnes sõjatööstust.
*Tervikuna oli nõukogude majandusmudel 1980.aastateks ammendunud.
3. Eesti NSV:
-Mida tähendab lühend ENSV ?
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
-Millal oli Eesti NSVL koosseisus ?
1944-1991.
-Kuidas oli korraldatud ENSV valitsemine?
*Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest.
*EKP ja Moskva keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes 1946.aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest.
*Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil, ENSV Ülemnõukogul ei olnud reaalset vimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid.
*ENSV kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest.
*EKP liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ninng kohalike ja riigiorganite ametnikud. Esialgu väiksearvuline liikmeskond hakkas sõjajärgsetel aastatel kiiresti kasvama. 1951.aastaks oli eestlasi EKP-s alla poole, hiljem aga lisandus rohkem ka kohalikke eestlasi.
*Parteiametnikke iseloomustas madal haridustase.
-Kes olid EKP juhid ENSV ajal? (lk 52-53)
Nikolai Karotamm , Johannes Käbin, Karl Vaino.
-Millised probleemid esinesid Eestis pärast Teist maailmasõda?
*Võimude ägivallapoliitika oli mitmekesine , selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile.
*Okupeeriti NSVL poolt.
* Venestamine .
*Kommunistlik režiim lammutas lõplikult senise kodanikuühiskonna, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati käsumajandus.
-Mis toimus Eestis märtsis 1949? (lk 53-54)
Suurküüditamine: Eestist Siberisse saadeti üle 20 700 inimese.
-Kuidas oli korraldatud ENSV majandus? (lk 55)
*Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas industrialiseerimine , kolhoseerimine ja jäiga plaanimajanduse juurutamine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor .
Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid - kolhoosid ja sovhoosid .
*ENSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline vöörtööliste sisseveel teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas.
*Indrustrialiseerimine ja kolhoosikord soodustasid linnastumist.
-Iseloomusta nõukogulikku kultuuripoliitikat Eestis.
*ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile .
*Eelnevate põlvkondade kultuuripärandite hävitamine. Alles jäeti vaid üksikud aastakäigud perioodilistest väljaannetest nind mõned eksemplarid raamatutest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pani erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Kirjanduse tellimine välismaalt muutus äärmiselt piiratuks.
*Kõigele eeltoodule lisandus tervet ühiskonda hõlmav punapropaganda , mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva režiimi kontrollile.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 37 allalaadimist

Sotsialistlik maailmasüsteem-Nõukogude Liit 1945-82-Eesti NSV #1

Sotsialistlik maailmasüsteem-Nõukogude Liit 1945-82-Eesti NSV #2

Sotsialistlik maailmasüsteem-Nõukogude Liit 1945-82-Eesti NSV #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

nsvl ensv moskva poliitika hrutov ühiskonnaelu kontrollile kommunistlik partei reiim ägivallapoliitika stalin eesti nsv

Sarnased õppematerjalid

doc

Kommunistlikud riigid

aastate lõpul kokku. Varssavi Pakt 1955. aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks Lääneriikide NATOle oma sõjalise ja poliitilise liidu: Varssavi Pakti. Asutamislepingus rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti Moskvast. Ka enamik juhtivaid ametikohti anti NSVL ohvitseridele. NSVL kasutas Varssavi Pakti liikmeriikide sõjajõude Moskva-vastaste väljaastumiste mahasurumiseks Ungaris ja Tsehhoslovakkias. Nõukogude Liit Stalini surm NSVL oli totalitaarne riik, kus poliitiliseks keskmeks oli Stalini ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Stalin tugines kitsale lähikondlaste ringile, kuhu kuulusid Lenini aegsed ning Stalini poolt edutatud tegelased. Stalini vananedes tõusid tema lähikondlaste seas päevakorrale küsimus, et kes saab Stalini järglaseks. Võimuvõitluses vahendeid ei valitud. Stalin vananedes

Ajalugu

doc

Sotsialistlik maailmasüsteem ja NSV Liit

Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959

Ajalugu

doc

Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte.

suurendas veelgi konflikti. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistliku riiki. Teistes idabloki riietes samuti ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism''. Neid riike aga, kes jäid NSVL'le kuulekaks, hakkas Moskva 1960. aastatel nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Sinna kuulus kokku 10 riiki Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. SOTSIALISTLIK ORIENTATSIOON Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960.-1970. aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Vaesemad ning mahajäänud arengumaad ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Tegemist oli nn sotsialistliku

Ajalugu

doc

Sotsialismileer

juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47) Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad. NSV Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Jugoslaavia ei kuulunud, sest nad olid Moskva-vaenulikud ning ei allunud Moskvale. J.B. Tito Jugoslaavia juht

Ajalugu

docx

NSVL ja ENSV

aastate lõpuks oli tegemist kõikehõlmava poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja vaimse kriisiga NSV Liidus. 3. Kes olid võimul pärast Breznevi? Mis oli Andropovi ja Tsernenko valitsemisajale iseloomulik? Juri Andropov- endine KGB ülem. Konstantin Tsernenko- sai peasekretäriks 72 aastaselt 4. Mida nimetatakse dissidentluseks ning milline roll (tähtsus) oli sellel NSVL-s? Too näiteid dissidentlusest ja dissidentidest. Dissidentlus - teisitimõtlemine, mis tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile. Dissidentluse eestvedajad püüdsid väljaannete kaudu anda ülevaadet nõukogude ühiskonna elust ja inimõiguste rikkumisest. 7. Selgita: stagnatsioon, gerontokraatia. Stagnatsioon- seisak, tardumus Gerontokraatia- on oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast. Pt. 32 1. Selgita mõisted: sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus ja sotsialistliku orientatsiooniga riigid. Too näiteid.

Ajalugu

doc

Teine Maailmasõda

1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks

Ajalugu

doc

Ajalugu 20. saj kordamisküsimused

Sotsialismileer NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest Sulaaeg Periood, mis algas pärast Stalini kuritegude paljastamist, hakati pöörama rohkem

Ajalugu

odt

Ajaloo kordamine par.22-24A.

Ungaris.Hiljem Ida-Saksamaa (Saksa DV),Hiina Rahvavabariik,Mongoolia,Põhja-Vietnam ja Põhja-Korea. *Rahvademokraatideks nimetati maid , mis olid Moskva võimu all , sest Fidel Castro võimuletulek 1959a.l Kuubal lõi Moskvale tugipunkti Ameerika külje all. 2.Mis on Sotsialismileer? VASTS: Sotsialismileer kommunistlikud riigid. Nt:Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik . 3.Mis on Sotsialistlik Sõprusühendus?Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil ) ? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia?Kes oli J.B.Tito? VASTUS: * Sotsialistlik sõprusühendus riigid,kes jäid NSVL-e kuulekaks. *Sinna kuulusid: 1) NSVL 6)Tsehhoslovakkia 2)Vietnam 7)Ungari 3)Poola 8)Bulgaaria 4)Rumeenia 9)Kuuba

Ajalugu

Rohkem sarnaseid