Sotsialismileer (0)

1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida – Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44)
Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet.
2. Mis on sotsialismileer? (lk 45)
Sotsialismileer on leer , kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid.
3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia ? Kes oli J.B. Tito ? (lk 45, 8, 47)
Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad.
NSV Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia , Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba , Mongoolia.
Jugoslaavia ei kuulunud, sest nad olid Moskva-vaenulikud ning ei allunud Moskvale .
J.B. Tito – Jugoslaavia juht. Võttis vastu Marshalli abi ning ei allunud Moskvale.
4. Miks ja millal puhkesid NSV Liidu ülemvõimu vastu ülestõusud? Kuidas need lõppesid? (lk 12, 13, 45)
Saksa DV – 1953. Suruti maha
Poola – 1956, 1980-1981. Suruti maha
Ungari – 1956. Otsene sõjaline sekkumine, suruti maha.
Tšehhoslovakkia – 1968. Otsene sõjaline sekkumine, suruti maha.
5. Mis on sotsialistlik orientatsioon ? Miks ja kelle poolt ja kuidas seda teostati? Milliseid riike see puudutas? (lk 45)
Sotsialistlik orientatsioon on riikidel, mis saavad NSV liidult majanduslikku ja rahalist abi. Et mõjuala suurendaja, NSV Liidu poolt. Toetati majanduslikult ja rahaliselt, sageli saadeti nendesse riikidesse ka sõjatehnikat ning sõjaväelisi nõuandjaid. See puudutas vaesemaid ning arengumaid.
6. Milles avaldus sotsialistlikes riikides juurutatud nn Nõukogude mudel? Milline organsatsioon juhtis poliitilist elu, millele see toetus? (lk 45, 46)
Poliitiline elu allutati ühe partei – kommunistliku partei – kontrollile . Mõnes riigis võis ka teisi parteisid olla, kuid nende osatähtsus riigi juhtimises oli väike. Tähtsaim roll oli partei liidril, keda nimetati pea- või esimeseks sekretäriks. Tegemist oli isikuvõimuga. Parteide pead pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale.
Poliitilist elu juhtiski kommunistlik partei ning see toetus parteilisele ametnikkonnale – nomenklatuurile.
7. Kuidas oli korraldatud sotsialistlike riikide majandus? Mis on plaanimajandus ? (lk 46)
Sotsialistlike riikide majandus oli ühtlustatud ning enamik riikides valdav osa majandusest riigistatud ning põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk oli rasketööstusel. Oli kehtestatud plaanimajandus, mis tähendaski seda, et riik määras, kui palju midagi toodetakse ning eraomand enamasti puudus – põllumajandus oli kollektiviseeritud.
8. Mis oli, miks ja millal moodustati Vastastikuse majandusabi Nõukogu? (lk 46, 47)
1949. VMN oli organisatsioon , mille moodustasid sotsialistlikud riigid majandusalase koostöö tegemiseks. See loodi vastukaaluks Marshalli plaanile ning pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada.
9. Mis oli, miks ja millal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? Millised riigid sinna kuulusid? (lk 47)
VLO loodi 1955. see loodi vastukaaluks NATOle, see oli sõjaline ja poliitiline liit Ida-Euroopa sotsialistlike riikide vahel.
10. Miks võib öelda, et Nõukogude Liit oli totalitaarse diktatuuriga riik?
Sest valitses ainuvõim, võimul ainupartei (kommunistlik partei), oli isikukultus , aktiivselt tegutsesid julgeolekuorganisatsioonid, oli ajakirjanduslik tsensuur . Plaanimajandus.
11. Millal suri Stalin , kes pretendeerisid siis võimule? (lk 48)
Stalin suri 1953, 5. märts. Võimule pretendeerisid valitsusjuht Malekov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hruštšov.
12. Millal oli võimul Beria? Milliseid muudatusi püüdis ta ellu viia? (lk 48)
Beria oli võimul 1953. aasta märtsist juulini. Hakkas edutama kohalikke inimesi, pehmendas senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse.
13. Millal oli N. Hruštšovi võimuperiood? Kuidas seda nimetati? Mille poolest erines see Stalini ajast? (näited) (lk 49)
1953. aasta septembrist – 1964. Sulaajaks.
1. Kui Stalini ajal vägivallapoliitika süvenes, siis tema ajal vägivallapoliitika leevenes.
2. Stalini ajal kehtestati igasuguseid piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Tema ajal tühistati oluliselt piiranguid erinevates ühiskonnaelu valdkondades
14. Millal oli võimul L.Brežnev? Miks nimetatakse seda perioodi seisakuajaks? (49, 50)
Brežnev oli võimul 1964-1982. Sest ta üritas oma võimu ajal teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Ning tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud.
15. Miks tekkis ja milles avaldus vastupanu Nõukogude režiimile? Mis on dissidentlus ? Kuidas Nõukogude režiim dissidentidega võitles? (50)
Sest režiim ei muutunud inimlikumaks ning vägivallapoliitika sai hoogu juurde. Hakati välja andma omaalgatuslikke väljaandeid.
Dissidentlus on tagurluse pealetungile teisitimõtlemine. Selle vastu võideldi
Dissidente vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja ning sandistati, pannes täiesti terveid inimesi psühhiaatrilisele sundravile.
16. Miks seisuks Nõukogude majanduse areng? (51)
Sest aeti kõigele vaatamata siiski käsumajandust edasi ning toodeti seda, mida vaja polnud. Põhirõhk oli rasketööstusel, kergetööstuslikke tooteid peaaegu et ei toodetudki.
17. Millal okupeeris ja liitis NSV Liit Eesti? Kuidas see toimus?
17. juuni 1940. Pärast MRP (1939, 23. august) sattus Eesti NSV Liidu mõjusfääri ning NSV Liit võttis ülesandeks Eesti oma võimule allutada.
18. Millal ja millistel asjaoludel vallutas NSV Liit Eesti teistkordselt? (52)
1944. Pärast seda, kui Venemaa alustab vastupealetungi Saksamaale.
19. Millistest osadest koosnes nõukogulik võimustruktuur (nimeta ja selgita)? (52)
Nõukogude võimustruktuur koosnes :
1. Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eesti kommunistlik partei allus Moskva korraldustele ja täitis sealt tulnud juhtnööre.
2. Eesti NSV valitsus - täitis Eesti kommunistliku partei ja moskva keskvõimu tahet- koosnes rahvakomissaride nõukogust ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest.
3. Eesti NSV ülemnõukogu – tal polnud reaalset võimu ja sinna valiti kõrgemalt poolt heaks kiidetud kandidaadid.
20. Millistel ametikohtadel olid N. Karotamm , J.Käbin ja K. Vaino? Millal oli nende võimuperioodid? Iseloomusta. (52, 53)
N. Karotamm – juhtis EKP-d 1944-1950 - Täitis Moskva korraldusi, samas aga mõtles ka eestlaste heaolule. Kõrvaldati võimult, sest teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes.
J. Käbin – 1950-1978 – ajas laveerimispoliitikat, ta oli moskvakuulekam, ajas Moskva-meelset poliitikat kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega.
K. Vaino – 1978-1988. Alustas uut venestamisaega. Üdini Moskva-meelne.
21. Millal leidsid aset ja milles avaldusid sõjajärgsed piirimuudatused Eestis? (52)
1944a Eesti territooriumist eraldati Narva jõe tagune ala ja endine Petserimaa ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga.
22. Millal toimus EKP VIII pleenum? Mis seal toimus? Miks võib seda pidada murranguliseks? 52, 53)
1950. aastal, seal vabastati Karotamm ametist. Pärast seda läks võim karmimaks.
23. Milles avaldus vastupanu Nõukogude võimule? Kuidas reageeris sellele võim? Millal ja miks leidsid aset suuremad küüditamised? Kuidas mõjutas see metsavendlust? Miks? (53, 54)
Vastupanu Nõukogude võimule avaldus metsavendluses.
Nõukogude võim hakkas metsavendluse vastu võitlema. Kasutades selleks sõjaväge, militaarüksuseid ja julgeolekuoganeid.
26. märtsil 1949a. Selleks, et nõrgestada metsavendade vastupanu.
Mõjutas palju, kuna lähikonnas olevad inimesed olid küüditatud ja talud tühjad, siis polnud metsavendadel kohta kus toitu saada ja üldse eluks vajalikku.
24. Kuidas mõjutas käsumajanduse rakendamine Eesti arengut? (55)
Eesti areng hakkas tagasi minema, kuna enamasti pöörati rõhku rasketööstuse arendamisele. Käsumajanduse rakendamine tõi kaasa ka võõrtööjõu sisseveo teistest riikidest ja osad piirkonnad jäid täiesti eestlastest tühjaks. Talud sundkollektiviseeriti.
25. Milles avaldus Nõukogulik kultuuripoliitika? Kuidas seda ellu viidi? Millised olid selle eesmärgid?
Nõukogude kultuuripoliitika seisnes sisult sotsialistlikus ja vormilt rahvuslikus kultuuri juurdumises ühiskonnas – see toimus pideva ideoloogilise surve all. Nõukogude kultuuripoliitika oli tsensuur, mis ei kadunud ei liberaalse ega range poliitilise korra ajal.
EestiNSV oli eraldatud lääne maailma vaimsest arengust ja suundumustest. Lisaks püüdis NSVL hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit.Raamatukogud puhastati“kodanuik ühiskonna pärandist“, sellisel kombel hävitati suur osa iseseisvuse perioodikast ja ilukirjandusest. Ebasobiv kirjandus pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Kirjanduse tellimine välismaalt muutus äärmiselt piiratuks. Lisandus ka propakanda, mis pidi allutama kogu ühiskonna valitseva võimu kontrolli alla.
Selle eesmärgiks oli suunata rahva orjentatsioon vene kultuurile .
26. Kas kultuuriinimeste looming Eesti NSV-s oli vaba? Miks nii arvad ?
Ei olnud, sest me elasime sotsialistlikus ühiskonnas, kus kehtis tsensuur. Ei tohtinud laimata NSV Liitu ning teatud asjade kirjutamine oli keelatud.
27. Miks ja millal koostati „40 kiri”? Sisu?
1980, haritlased koostasid selle protestiks ühiskonnas levivale tagurlikule murrangule - kultuuri elu vägivaldne juhtimine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistamine.
Sisus olid põhiliselt välja toodud see, mis võib põhjustada eestlaste umbusku tuleviku suhtes. Näiteks:
• Eestlastest osatähtsuse kiire vähenemine , eriti Tallinnas, kus eestlased on muutunud vähemusrahvuseks.
• Eesti keele piiramine asjaajamises, olemas, teaduses ja mujal.
• Eesti keelsete ajakirjade ja paljude raamatute kättesaamatuks muutumine.
• Kakskeelsuse propageerimine ükspoolselt eestlaste hulgast, millele ei vastata samaväärselt muulaste seast.
• Oskamatu propagandakampaania vene keele õppimiseks koolised ja lasteaedades .