Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teine Maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks sotsialismileer polnud ühtne?
  • Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas?
  • Milles seisnes Beria uus kurss?
  • Kes olid dissidendid?
  • Kuidas juhiti Eesti NSV-d ?
  • Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)-
    Rumeenia , Bulgaaria , Poola, ,Tšehhoslovakkia , Jugoslaavia , Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri.
  • Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) -
    Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja.
  • Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas?
    Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960-1970. aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Moskva kontrolli alla sattusid Lõuna- Jeemen , Kongo, Somaalia , Benin, Etioopia , Masambiik, Angolo, Afganistan. Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooni riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult.
  • Kirjelda kommunistliku riigi majandust-
    Kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril ehk esimesel sekretäril. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist -ja vaimuelu , tuginedes nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda .
  • Kirjelda sotsialistliku riigi majandust-
    Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele. Plaanimajandus kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi.
  • Kirjelda sotsialistliku riigi majandust-
    Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele. Plaanimajandus kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi.
  • VLO-
    Oli 1955. aastal moodustatud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides. NSV Liit kasutas Varssavi Pakti liikmeriikide sõjajõude Moskvavastaste väljaastumiste mahasurumiseks.
  • Võimuvõitlus pärast Stalini surma -
    Stalini surm tõi kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis see poliitiliste vastaste füüsilise hävitamiseni. Ta lähimate usaldustena tõusid esile Georgi Malenkov, Laurentsi Beria ja Nikita Hruštšov. Stalin suri 5. märtsil, 1953. aastal.
  • Milles seisnes Beria uus kurss ? -
    Tema eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääne-riikidega. Beria arvas, et Saksa DV-l tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Beria mõju kasv hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. Malenkovi ja Hruštšovi juhtimisel organiseeriti Beria - vastane vandenõu. Beria areteeriti ja mõisteti partei -ja riigivastases tegevuses süüdi-tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Beria hukati 1953. aastal detsembris.
  • Kirjelda Hruštšovi valitsemist -
    Inimestele meeldis Hruštšovi lihtsus, emotsionaalsus ja hea kontakt rahvaga. 1953. aasatl sai ta parteijuhiks ja suutis eemale tõrjuda peamise konkurendi-Malenkovi. Tema valitsemisaega nimetati sulajaks. 1957. aastal püüdsid poliitikaga rahulolematud kaaslased teda võimult tõrjuda, kuid see ei õnnestunud. 1958- aastal sai ta Ministrite Nõukogu esimeheks. Ta lubas, et Nõukogude praegune põlvkond hakkab elama kommunismis. 1964. aastal kõrvaldati Hruštšov võimult. Ta suri 1971 . aastal.
  • Kirjelda Brežnevi valitsemist-
    Ta sai valitsejaks peale Hruštšovi surma. Ta üritas teha kohe uusi uuendusi , kuid see oli tulutu. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. 1970. aastal muutus ühiskonnaelu kõigis valdkondades - majanduses, poliitikas, vaimuelus - valitses seisak ehk stagnatsioon . Brežnevi tervise halvenemisega koondus riigielu juhtimine tema lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 1980. aastal oli juba tegemist majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja vaimse kriisiga . Brežnev suri 1982. aastal.
    12) Nimeta kõik NSV Liidu juhid-

    * Stalin ( 1941-1953)
    * Hruštšov (1956-1964)
    * Brežnev ( )
    * Andropov (1983-1984)
    * Tšernenko (1984-1985)
    * Gorbatšov (1990-1991)
  • Kes olid dissidendid ?
    Dissidendid olid teisitimõtlejad. Samuti olid nad haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järk -järgulise karmistamise vastu.
  • Kirjelda NSV Liidu majandust -
    Majanduslik olukord oli tervikuna pingeline . 1964-1947 aastal oli põud ja sellega kaasnesid näljahädad. Siiski arenes majandus 1950. aasta teisel poolel jõudsalt. Kuid 1960. aasta majanduslik areng pidurdus. 1962. aastal tõsteti toiduainete hindu. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada toiduainetega. 1980. aastal oli NSV Liidu majandusmudel ammendatud .
  • Kuidas juhiti Eesti NSV-d ?
    Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Juhtiv koht oli kommunistlikult parteil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest. 1951. oli EKP-s üle 18 000 liikme.
    16) Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust EKP juhina -
    * Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda ja ta lähikondlasi süüdistati vääras kolhoosipoliitikas. 1950 . aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin.
    *Käbin- ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste käsutäitja. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat. Ta suutis edukalt muganduda stalinismi.
    *Vaino- Käbin asendati Vainoga. Ta ei osanud eriti eesti keelt. Tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg .
    17) Metsavendlus-
    1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus - metsavendlus. Nad tegutsesid üle Eesti.
    18) Küüditamine-
    1949. a oli suur küüditamine. Eestis saadeti Siberisse üle 20 700 inimese. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest.
    19) Kirjelda avaliku vastupanuliikumist Nõukogude Liidule-
    1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, mil peamiseks võitlusvahendiks said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ja levitada seda välismaal.
    20) Milline oli Eesti side läänemaailmaga-
    Nõukogude Liit oli muust maailmast nn raudse eesriidega eraldatud. Sellepärast oli Eestis raske saada informatsiooni maailmas toimuva kohta. Peamiseks infoallikaks sõjajärgsetel aastatel olid välisraadiojaamad. 1950. aastal sulaajal hakkasid kontaktid taastuma. Eestis oli noorsooliikumine , hipide liikumine. Oluliseks oli Eestile Soome. Põhja-Eestis oli võimalik vaadata televisiooni. Avati laevaliin , mis tõi Eestisse hulgaliselt turiste.
    21) Majandusareng Eesti NSV-s-
    Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine, põllumajanduse sundkollektiviseerimine. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses kolhoosid ja savhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus.
    22) Eestlaste osakaalu vähenemine-
    Käsumajandusega koosnev massiline võõrtööliste sissevool liiduvabariikidest. Mõned Eestimaa piirkonnad - Virumaa idaosa suured tööstused muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest.
    23) Iseloomusta Nõukogude kultuuripoliitikat-
    Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. Sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud "kodanliku ühiskonna pärandist". Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast.
    24) Väliseesti kultuur-
    1944. lõhestas Nõukogude võim kultuuri kaheks: välis -ja kodueesti kultuuriks . 1944 aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi, kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust.
    25) Mida tõi kaasa EKP 8-s pleenum -
    Algas Eesti kultuuri osaline taastumine, mille järjest olulisemat osa etendas haritlaste uus põlvkond.
    26) Laulupidude traditsiooni säilitamine-
    Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aastal üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest, muutusid laulupeod nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiürituseks.
    27) ETV-
    1955. aastal alustas saateid Eesti Televisioon. 1970. mindi üle värvitelevisioonile.
    28) Haridus Eesti NSV-s-
    1959 . a kehtestati 8- klassiline kooliharidus. 1970. tuli kohustuslik keskharidus . Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, millest tuleb kinni pidada. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks. Samuti said lõputunnistuse ka sellised õpilased, kes seda tegelikult ei väärinud.
    29) Kirikuroll ühiskonnas-
    Tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikuga. Nõukogude oludes väheneski kiriku traditsiooniline tasakaalustav roll eestlastele igapäevaelus.
    30) "40 kiri"
    1980. a koostasid haritlased kirja, saadeti ajakirjandusele "40 kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.
  • Teine Maailmasõda #1 Teine Maailmasõda #2 Teine Maailmasõda #3 Teine Maailmasõda #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor EioleSinuAsi UnustaÄra Õppematerjali autor
    Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas? Miks sotsialismileer polnud ühtne? Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Kirjelda kommunistliku riigi majandust. Kirjelda sotsialistliku riigi majandust. VLO. Võimuvõitlus pärast Stalini surma Milles seisnes Beria uus kurss?

    Sarnased õppematerjalid

    Kommunistlikud riigid
    5
    doc

    Kommunistlikud riigid

    Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine

    Ajalugu
    Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte
    5
    doc

    Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte.

    KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE

    Ajalugu
    Kommunistlikud riigid
    4
    doc

    Kommunistlikud riigid

    Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm ­ sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer ­ Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus ­ Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik ­ Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg ­ Hrustsovi valitsusaeg.

    Ajalugu
    Kommunistlikud riigid §22-24A
    8
    doc

    Kommunistlikud riigid §22-24A

    Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm ­ sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer ­ Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus ­ Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik ­ Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg ­ Hrustsovi valitsusaeg.

    Ajalugu
    Sotsialistlik maailmasüsteem-Nõukogude Liit 1945-82-Eesti NSV
    3
    odt

    Sotsialistlik maailmasüsteem, Nõukogude Liit 1945-82, Eesti NSV

    1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned.

    Ajaloolised sündmused
    Ajalugu 20-saj kordamisküsimused
    5
    doc

    Ajalugu 20. saj kordamisküsimused

    Kordamisküsimused Teine maailm Mõisted: Rahvademokraatiamaad ­ Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid) Sotsialismimaad ­ Moskva kontrolli all olevad riigid ­ mõiste võeti kasutusele 50ndatel. Sotsialismileer ­ NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus ­ Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid ­ Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär ­ Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan ­ Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus ­ Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest Sulaa

    Ajalugu
    Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine
    4
    doc

    Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine

    Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1. Pärast II maailmasõda kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult ülemvõimu. Moskva/sõjaväe/julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale, Mongooliale, Põhja-Vietnamile, Põhja-Koreale ning Kuubale. Esialgu kutsuti Moskva kontrollitavaid riike rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. 1948

    Ajalugu
    Peatükid 22-24
    3
    docx

    Peatükid 22-24

    Sotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväelised nõuandjad), neid riike n

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun