Sotsalistlikud maad (0)

1.Sotsiaalmaad.
* Rumeenia *Ungari.
* Bulgaaria * NSVL .
*Poola. *Saksa Demokraatlik Vabar.
* Tsehhoslovakkia *Hiina Vabar.
* Jugoslaavia *Mongoolia.
* Albaania *Põhja-Korea.
2.sots.maad kes kuulusid sotsalistlike sõprusüh.
*NõukogudeL. *Poola
*Ungari *Rumeenia
*Bulgaaria *Saksa DV.
*Kuuba. *Tsehhoslovakkia
*Mongoolia. * Vietnam .
3.sotsalistliku organisatsioonriikid.
*Saksa DV. *Poola
*Kongo * Somaalia
*Benin. *Lõuna-Jeemen
* Etioopia * Angola
*Mosamblik. * Afganistan .
4.Sotsalistlike riikide poliitiline süsteem.
Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitiline elu NL eeskujul.Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 1947-1948a. Sotsalistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei- kontrollile . Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril keda nim pea-v esimeseks sekretäriks.Partei juht valiti ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Oluliseks toeks oli kõikides riikides julgeolekuorganid.
5.majandus mudel ja majandusliktöö.
Enimikus riigides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk pandi rasketööstusele. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale oma turumajanduse ning kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsatiivi. Oluliseks majandusalase koostöö orgamisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949).
6.majanduse allakäik NKL.
1940a teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust. See eesmärk saavutati, kuid majanduslik olukord oli tervikuna pingeline . Seda teravnes veelgi 1946-1947a põud ja sellega kaasnenud nälja hädad. NKLelanikkonnavarustus esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950a algul märgatavamalt viletsam kui venemaa tsaariaja lõpus.
Stalini surma järel hakkas ministrite esimees malenkov senist majanduspoliitikat muutma . 1960a tõsteti toiduainete hindu. Ja majandus pidurdus.
7. Karotamm-Eestis sündinud, kuid 1920a NL lahkunud kommunist . 1940a tuli ta eestisse uut võimu üles ehitama. Temast sai EKP üks juhttegelasi. 1944 nim, ta ametlikult EKP esimeseks sektetäriks.
Käbin-eestis sündinud.. tsaariajal rändas oma perekonnaga venemaale. seal sai temast kommunist. 1941a suunati ta eesti parteitööle. 1950-1978 oli EKP esimene sekretär.
Vaino- sündisSiberis eesti peres. Pärast sõda kolis eestisse ja alustas karjääri komparteis, tegeles töötlusega. 1978-1988 EKP juht.
8.vastupanu liikumine E.
1944-1953a eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimu aktiivne relvavõitlus-metsavendlus, tegutseti ülekogu eesti. NK võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, julgestusorganeid ja miilitsusüksusi.1950a suruti relvavõitlus maha.1949a suurküüditamine:eestis küüditati umbes 2,5 % kodumaal elavatest eestlastest.
9. Zedong .
1949a. Kuulutati välja HiinaVabar. Juhiks sai Mao Zedong. Uus valistus teatas et riigis alustatakse kiiret sotsalismi ehitamist . juba 1950a muutus hiina majanduses juhtivaks riigi sektor . Mao ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse hiina suund e mauism. Selle suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistused, sundväljasaatmised, kohustuslik ühsikond ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile.
10.kultuur eestis.
1955a alustas ETV, 1970 värviline televisioon . Suurenes raadio saadete maht. 1960a hakati koos elujärje paranemisega järjest rohkem ostma raadioid, tv, magnetofone. Väikesed maakoolid, klubid, raamatukogud pandi kinni.
Eesti NSV-s kehtis algul 7-klassiline ja alates 1959 8-kl kooli haridus . 1970 mindi üle kohustuslikule keskharidusele.