Parlamentismi areng Inglismaal 17-18.saj (1)

Parlamentismi areng Inglismaal 17-18.saj
Parlament 17.saj algul-Parlament oli kokku kutsutud 1265.aastal esimest korda ning sellest ajast oli sel olnud kindel koht Inglismaa valitsemises. (normannide vallutustele järgnenud poliitiliste võitluste käigus- kutsuti kokku). Kuningad pidid sellega arvestama. Parlament koones kahest kojast 1)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. 2)Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. – konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale.
Parlament ja Sturadite dünastia- 1603 .a sai Inglismaa valitsejaks Mary Sturadi poeg, James VI, kes asus troonile James I nime all. Monarhi õigusi ja ülesandeid tõlgendas ta nii,nagu see sajandi jooksul oli kujunenud tavaks Šotimaal. Tal oli raske mõista inglasi . Ta oli veendunud, et ta on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest . Mitmel pool kujuneski välja absolutsim 17.-18.sajandil. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida peeti tähtsaks õiguseks.Laiemaks majandus probleemiks olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid . Raha hankimiseks müüs kuningavõim sellised monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele, mis jättis paljud kaupmehed ja manufaktuuriomanikud ilma võimalusest tegutseda ühel või teisel alal. James I sekkus ka välispoliitikasse. Parlamendile ei meeldinud kuninga orientatsioon Hispaaniale, keda peeti inglismaa vaenlaseks. Hõlmavamalt hakkas parlamenti kasitlema poliitikat Charles I ajal. Charles avaldas alguses proklamatsiooni, milles rõhutas,et kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta kuulutas välja sundlaenu-nõudis keskkihtidelt ja kogus makse mida parlament ei olnud kinnitanud. Par. Pidas vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1628 võeti vastu Õiguste Petitsioon - kinnitati elanikkond ei tohi sundida maksma makse ega tegema laene, mis ei ole parlamendi poolt kinnitatud. Samuti ei tohtinud vangistada ega kellegi varandust võõrandada. 1629. Saatis Charles parlamendi laiali.(vang 11 parl. Liiget,teisimõtlejate jälitamiseks loodi erakorralised kohutorganid). Hakati taaselustama vanu ununenud makse ( raha saamine). Charles I vastu puhkes ülestõus kahe riigi vahel sõda, siis ei jätkunud kuningal palgasõjaväe jaoks raha.
Pikk parlament ja revolutsioon -1640. kevadel tuli kokku Inglise parlament. Nad ei olnud Charles I raha taotlemisega palgasõjaväe jaoks nõus. Nad oli koos vähem kui kuu, kui kuningas selle uuesti laiali saatis. Ajalukku läks see kui nn lühike parlament. Juunis 1640.a sõlmiti Šotlastega 3 nädalaks vaherahu. Kui see lõppes pidi Ch. Uuesti parlam kokku kutsuma. Ta avas parlm istungi 3.nov 1640 seda peetakse ka inglise revolutsiooni alguseks. Parlm esiotsas istus John Pymiga kohe rünnakule. Mõisteti hukka kuninga teod ja rünnati ka kirikupoliitikat.( piiskop oli püüdnud anglikaani kirkukorraldust lähendada katolikule). Lordide koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Stafford - mõisteti surma. Parl ja rahvarahutuste survel oli kuningas sunnitud surmaotsusele alla kirjutama. Parlamendi rolli riigi elus suurendas eriti esinduskogu enda poolt vastu võetud õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast tõltumatuks, kui Charles oli aktile allakirjutanud. Kuna parlamendi volituste tähtaeg oli jäänud kindlaks määramata, ei saanud seda enam laiali saata ja nii läks ajalukku nn pikk parlament. 1641. Läks riigis tegelik võim parlm kätte.
Independentlik vabariik- Alamkoda moodustas 1649 .a Kõrge Kohtu ehk tribunali ,mille otsusega sama aasta 30.jan hukati tapalaval Charles I. Veeb kaotas parlament lordide koda ja kuninga ametikoha. 19.maiö 1649 kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi riiginõukoku – valiti 1 aastaks. Riigikogu 41 liikmes 31 oli parlamendi saadikud , ehk neid võime ei lahutatud sisuliselt. Realevõim riigikogus kuulus mõndadele ohvitseridele, kelle eesotsas oli indepentide liider Oliver Cormwell. „ Ettepanekute peatükkide.“ Nime alla avaldatud indp programmist ei viidud ellu parlamendi laialisaatmist ja uute valimiste korraldamist. See oli tuntud nime all kui päraparlament ja see oli esilekutsunud rahva mitmesuguste kihtide rahulolematuse. Lubadused ei olnud täidetud! Nad võitsid hoopsi vastu uue valmissedaduse, selle kohaselt pikaparlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt kõikidesse järgmistesse parlamentidesse. Tekkis uus konflikt 1653 ilmus cormwell musketäride saatel parlamenti ja ajas saadikud laiali ja ka riigikogu. Pmst kehestati sõjaline diktuur nn kaunistati seda väikese parlamendiga.( uued saadikud valitud puritaanlike koguduste poolt indep vaimulike juhtimisel).
Parlamentlik võitlus Sturartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. - 1660.a sõlmti Bredas kokkulepe Stuartide monarhia taastamiseks. Nähti teiste olulite punktide seas ette ka parlamendi vaba kogunemise.Parlament taastati, lahentust nõudsid paljud selle õigusega seotud probleemid. Uus kuningas Charles II ei pidanud sellest kinni. Tema järglaseks oli ta vend James II, katoliiklane, kardeti temalt usu taastamist inglismaal.Esitati uued kandidtideks Jamesi vanema türe Mary ja tema mehe Orjane Williemi. Nende pooldajad said nimeks viigid . Õigusejärgse troonipärija Jamesi omad aga toorid . Nendest kujunesid poliitilised parteid, 19.saj hakati neid nim liberaalideks ja konservatiivideks.
Kuulus revolutsioon- 1688 ühinesid viigid ja toorid James II vastu. Inglise toon kuulutati vakantseks, kuigi kuningas ei kavatsenud võimust loobuda . Troonile kutsuti Mary ja Williem. Saabusid suure armeega ja James kukutati. Jaanuaris 1689 kokku tulnud parlament kuulutas Orjane, William III nime all Inglismaa kuningaks. Riipoore oli veretu hinnatakse seda kui Kuulsat revolutsiooni. Samal aastal võeti vastu õiguste bill , mis reguleerid parlm õigusi kuninga võimu piiramisel. 1) kuningas ei saa peatada seaduste toimet 2) parlament koguneb regulaarselt 3)maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompententsi . Võeti vastu veel ususallvuse akt- pidi lõpetama usutülid. Kuna viimastel valitsejatel lapsi pold reguleeris parlament 1701.a vastuv troonipärimise aktiga ka selle küsimuse. Järeltulijaks nim James II noorem tütar Anne.
Parlamentarismi areng 18.saj- Kuningavõim nõrgenes. Kujunes välja tava,et võimul on see partei millel on parlamendis enamus.Kuna Annal ei olnud lapsi läks troon Hannoveri dünastiale. Uued valitsejad ei osanud inglise keelt, ei saanud osaleda salanõukogu koosolekutel - see muutus kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Uue süsteemi arengus oli eriline roll viigide liidril Robert Walpole`il, kui tema juhtid ministrite kabinet kaotas parlamendi usalduse, loobus ta ametist koos kõigi ministritega. Lõi uue tava,et parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus .