Kandidaatide nimekirja saavad esitada ainult parteid. Kasutusel avatud nimekiri: Riiklik- ja ringkonnanimekiri. Iga partei nimekiri max 125. Ringkonna peale ~10. Kandideerida saab ka üksikisik. Kandideerimine lõpeb 40 päeva enne valimisi. Kehtib valimiskünnis 5% (kui alla 5% parteihäältest ei osale valimistel) Valida ei saa vangid ja sõjaväelased. Riigikogusse valituks on võimalik saada 3 juhul: 1. Isikumandaat kandidaat kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot arvesse läinud hääled/ringkonna mandaadid. 2007 10 kandidaati, min hääli 5400+ 2. Ringkonnamandaat jagatakse ringkonna nimekirja alusel. Partei saab nii mitu kohta, kui mitu korda on hääli summas üle lihtkvoodi. Piiriks 75% lihtkvoodi summast. 2007 64 kandidaati, min hääled 500+ 3. Kompensatsiooni mandaat: * Aluseks erakonna üleriigiline nimekiri. (jagatakse)
Siit nähtub, et suletud nimekiri seab esikohale partei, mitte aga valijate tahte ja on viimaste suhtes ebaõiglane. (Eestis on seaduste järgi europarlamendi ja kohalike valikogude valimistel avatud nimekirjad, kuid Riigikogu valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimistute põhimõtet. See tähendab, et partei juhatus koostab küll kandidaatide nimekirja, kuid erandi moodustavad need kandidaadid, kes koguvad oma valimisringkonnas lihtkvoodi jagu hääli, sest siis osutuvad nad automaatselt valituks Riigikokku, olenemata sellest, mitmendal kohal nad nimekirjas paiknesid. Need hääled, mis kandidaat kogus üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Populaarne kandidaat saab nii toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodid puudu jää, ning suurendada sedasi kogu erakonna esindatust. Näiteks viimastel Riigikogu valimistel kogus Edgar
erakondade liidud). Kandidaadiks võib üles seada vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, keda kohus ei ole tunnistanud teovõimetuks, kes pole kohtu poolt süüdi mõistetuc kuriteos ega kanna karistust kinnipidamiskohas. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni. Selle summa suurus on Riigikogu valimistel kuupalga kaks alammäära. Kautsjoni saavad tagasi need kandidaadid, kes osutusid valituks isikumandaadiga või said valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kelle nimekiri pääses Riigikokku (st ületas 5% künnise). Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: · ringkondade kaupa, · üleriigiliste koondnimekirjadena. Kandidaatide arv nimekirjas võib olla maksimaalselt 125 inimest. Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab ülesseadja (sõltuvalt erakonnast kas erakonna juhatus, volikogu või kongress).
partei- kui isikuvalimised. Seda kasutab näiteks Vene föderatsioon. VALIMISED EESTIS Valitakse kas Riigikogu või kohalikkeomavalitsusi. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem. Valitakse iga 4 aasta tagant. Kohtade jagamisel lähevad jagamisele kolme liiki mandaadid: · Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot. Kõik kehtivad hääled jagatakse mandaatide arvuga. Need kandidaadid, kes saavad lihtkvoodi jagu hääli saavad isikumandaadi. · Järgmisena, arvutatakse välja ringkonna mandaat. Partei nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks. · Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni
Eesti vabariigi valimissüsteem Eestis on valimised proportsionaalsed ja saadud häälte arv peab ületama 5 % künnise. Näiteks: Oru valimisringkonnas on 150000 hääletajat. Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei.
isik(ud) Täidetakse u. 1/3 RK kohtadest III voorus jagatakse kohad parteide üleriigiliste kinniste nimekirjade alusel üleriigiline kompensatsioonimandaat Riigikogu valimisseadus: § 62. Valimistulemuste kindlakstegemine (1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. (2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. (3) Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati
2) kandidaatide üleriigilise nimekirja. · Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas ja ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. · Hääletamine toimub elukohajärgses valimisjaoskonnas. · Põhiliseks reegliks hääletamisel on, et iga valija hääletab isiklikult ja paneb ise oma hääletussedeli valimiskasti. · Esimeses voorus osutuvad valituks kandidaadid, kes ringkonnas saavutasid või ületasid lihtkvoodi · 2. voorus selgub, millised erakonnad saavad esinduse Riigikokku! · Kolmandas voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. · tulemused kuulutab Vabariigi Valimiskomisjon välja hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimisi. · Hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist kutsub Vabariigi President kokku uue Riigikogu esimeseks istungiks
hajuma saadiku isiklik vastutus. 6. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel võrdeliste valimiste ja suletud nimekirja põhimõttel. Erakonnad esitavad kandidaadid üles kõigis 12nes valimisringkonnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid. Kandideerida saab ka üksik kandidaadina. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades selleks lihtkvoodi meetodit. 7. Nimeta vabade valimiste tunnused 1. Valimisõigus on üldine 2. Valimistel on vaba konkurents 3. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 4. Valimised on salajased
2. Seaduste menetlemine (sh lugemine ja hääletamine) 3. Järelvalve valitsuse üle Riigikogu töö Riigikogu valitakse proportsionaalsuse ja suletud nimekirja alusel. Eesti on jagatud vastavalt hääletajate arvule 12-ks 4-12 mandaadilisteks piirkondadeks. Lisaks koostab iga erakond üleriigilise nimekirja(pingerea), mis on aluseks kompensatsiooni- mandaatide jagamisel.Valimistulemused tehakse esialgselt kindlaks ringkonnatasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Selleks jagatakse häälte arv mandaatide arvuga. Isik, kes kogus lihtkvoodiga võrdselt või sellest rohkem hääli, saab riigikokku (isikumandaat). Hääled, mis koguti üle lihtkvoodi, lähevad erakonnakaaslastele. Saadikukohad, mis jäid jagamata, jaotatakse erakondade vahel nimekirja alusel kompensatsioonimandaatitena. Riigikogu liige ei ole oma mandaadiga seotud. NB! Riigikokku pääsemiseks peab erakond saama vähemalt 5% koguhäältest ehk ületama valimiskünnise
Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirjade põhimõttel neljaks aastaks. Erakond saab kandidaadi üles seada kõigis 12 valimisringknnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilised kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid. Valimistel saab osaleda ka üksikandidaadina. Valimistulemued tehakse esmalt kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades selleks lihtkvoodi meetodit. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, lähevad tema erakonnakaaslastest kandideerijatele. Lihtkvoodiga jagamata mandaadid jaotatakse valimisringkonna tasandil ringkonnamandaatitena ja üleriiklikult kompensatsioonimandaatidena erakondade vahel, kes ületavad valimiskünnise, st kogusid vähemalt 5% kõigist kehtivatest häältest. Parlamendi ülesanded: (põhiseaduses §65) Riigikogu valimised jagunevad: * Korralised (§60/3)
rohkem hääli.Igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik Duvergeri seadus: valimis ja erakonnasüsteemide seos. Proportsionaalne jagamissüsteem: Mitmemandaadilised: kvoot v jagajad Üksik ülekantav hääl v mitteülekantav hääl Avatud v suletud nimekiri Künnise põhimõte(Eestis künnis 5%) Kvoot: Häältehulk jagatakse läbi häälte arvuga Harei kvoodi ehk lihtkvoodi puhul jagatakse valimisringkonna esindajakohtade arvuga. Dhonti meetodik kasutatakse eestis . 12 Valimisringkonda Eestis: Erakonnad koostavad üleriigilised valimisringkonnad, suletus. Ringkondades valimisnimekirjad. Avatud. Lubatud on üksikkandidaadi osalus I voor:Valimaskäinud inimeste arv jagatakse mandaatide arvuga_KVOOT Inimene, kes kogub kvoodi jagu hääli saab isikumandaadi- kvoodi meetodiga
omavalitsused.) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung. Parlamendivalimised Eestis *Ühekojaline- Riigikogu *Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas.( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina. *Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. ISIKUMANDAAT- kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab siis otse Riigikokku. Valem: hääletanute arv/mandaatide arv = lihtkvoot RINGKONNAMANDAAT-Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Valem: erakonna häälte arv/ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas
Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu, riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu.
d) President valitakse iga 5 aasta järel. (PS §60, 79, 92, 156) (Vastus: Vabariigi valitsuse volitused kestavad teatud sündmuse saabumiseni, seega on ebaôige väide c.) 13. Kes osutusid valituks? Loe läbi järgmine tekst. Valimisringkonnas on registreeritud kolm erakonda ja kaks üksikkandidaati. Valimisringkonnas on 10 mandaati. Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga. Lihtkvoodi (isikumandaadi) alusel osutub valituks kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi vôi on sellega vôrdne. Pärast isikumandaadi jaotamist jaotatakse ringkonnamandaadid. Ringkonnamandaatide jagamisel ei osale üksikkandidaadid. Ringkonnamandaadid jaotatakse nende erakondade vahel, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt alla 5% häältest, langevad konkurentsist välja.
poliitiline kultuur- seal, ku valimas käimise traditsioon on sügavalt juurdunud, püsib osalusprotsent kõrge ka tänapäeval. 4. VALIMISED EESTIS Valitakse kas Riigikogu või kohalikkeomavalitsusi. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem. Valitakse iga 4 aasta tagant. Kohtade jagamisel lähevad jagamisele kolme liiki mandaadid: · Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot. Kõik kehtivad hääled jagatakse mandaatide arvuga. Need kandidaadid, kes saavad lihtkvoodi jagu hääli saavad isikumandaadi. · Järgmisena, arvutatakse välja ringkonna mandaat. Partei nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks. · Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni
vabad ja õiglased – õiglane ülelugemine Valimiste tüübid: majoritaarsed (enamusvalimised) – enamasti angloameerika kultuuris; toimuvad ühemandaadilistes valimisringkondades proportsionaalsed (võrdelised) – enamasti Euroopa riikides; mitmemandaadilised ringkonnad; saadikukohad jagatakse välja proportsionaalselt saadud häältega 1) isikumandaat – lihtkvoot -> häältearv/mandaadid 2) ringkonnamandaat – lihtkvoodi järgi leitakse mandaatide arv 3) kompensatsioonimandaat – erakondade üleriigilised suletud nimekirjad tehakse D’Hondti’i jagajate jadaga. Eestis valimiskünnis 5%. Nimekirjad on avatud ja ringkonnamandaadi juures tõstetakse ümber.
tunnistanud teovõimetuks ning kes pole kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ega kanna vanglakaristust. Kandideerimiseks ei pea olema ühegi erakonna liige. Enne valimisi tuleb valija postkasti valijakaart, seega peab valimisõiguslik kodanik olema kantud Eesti elanike registrisse. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni (kaks alampalka). Kautsjoni saavad tagasi need kandidaadid, kes osutusid valituks või said valimisringkonnas hääli vähemalt 1/2 lihtkvoodi ulatuses või kelle nimekiri pääses Riigikokku. Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: o ringkondade kaupa, o üleriigiliste koondnimekirjadena. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust: Kolme liiki mandaadid o isikumandaadid - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis
) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung. Parlamendivalimised Eestis *Ühekojaline- Riigikogu *Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas. ( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina. *Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel VALITSEMISSÜSTEEMID: majoritaarne, proportsionaalne, segasüsteem kahest eelnevast Avalik huvi- olulised on ühishüvised ehk hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne.
saab VRK-s kehtivate hääletussedelite Valimiskünnis on minimaalne häälte arv. ´Hondti jadaga kogusumma jagada VRKle antud mandaatide arvuga Avatud nimekirjad reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule. Toimub häälte ülekandmine 2015 2015.a. said lihtkvoodi 13 isikut: Savisaar Valimiskünnise ületas 2015.a. Eestis 11.VRK-s said (25 057), Rõivas, Toom, Kivimägi, Helme, kompensatsiooni- Ratas, Ligi, Paet, Kruuse, Talvik, Simson, 6 erakonda- RE, IRL, KE, SDE, EKRE, mandaadi Arno Sild ja Laaneots. Vabaerakond. Maire Aunaste
1 hl antakse majoritaalsuse phimttel vastavas regioonis, 2 hle antakse proportsionaalsuse phimttel leriiglise valimisnimekirja kandidaadile. 3) Proportsionaalne - vrdelised valimised, vrdeliselt vastavas ringkonnas kogutud hlte arvudele, omandavad mandaate vrdeliselt kogutud hlte arvdele. (Eestis jagataks 12 ringkonnaks, modustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad). Jagamisele lhevad 3 liiki mandaadid. Isiku mandaat - selle saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi hli. Kvood - valijahlte piirmr. Ringkonna mandaat - ringkonna mandaat jagatakse lahtise nimkirja alusel. Valimispnnis - minimaalne hlte %, mida erakond vaja parlamenti psemiseks. Valimiste 4 perioodi Ettevalmistav periood - valimiskomisjon tegeleb sellega ja kontrollib, kes kandidaatidest on reganud. Valimis kampaania periood - erakonnad teevad propagandat, reklaamid jne. Hletamine - toimub kahel viisil, e-hletamine ja valmis kastis. Hlte lugemine - lplikud tulmused selguvad ndala jooksul.
„RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? Et vältida relvastatud struktuuride politiseerumist ja nende ärakasutamist erakondlikes huvides. 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? Alates 21-aastaselt. 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Kandidaat, kes kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli (kui näiteks meie valimisrongkonnas on lihtkvoot 4500, siis kandidaat kes kogub 4500 või nt 4501 on isikumandaadiga valitud, sõltumata sellest, kus ta nimekirjas asub). 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Ma arvan, et piisab 50 saadikust, sest meie riik on nii väike ja me ei vaja nii suurt parlamenti. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? President 6
kohtadega; d'Hondt ringkonnas saadud hääled jagatud kohtade arvuga, mis on välja jagatud; Saint-Lagué juba väljajagatud kvoodid korrutatud kahega) Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl Avatud (valitakse kandidaati), suletud (valitakse erakonda) nimekiri Isikumandaat: mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi (hääletajate arv jagatud 101-ga; kes saavad nii palju või rohkem hääli, on sees) või on sellega võrdne Ringkonnamandaat: jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis); erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi; mandaatide jagamisel reastuvad kandidaadid nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule
kosmopoliit maailmakodanik, kes ei seo ennast ühegi konkreetse rahvuse või riigiga kosmopolitism rahvuslikkust vähetähtsaks pidav põhimõte; maailmakodanikuks olemist propageeriv põhimõte ksenofoobia võõraviha, kartus võõrapärasuse ees kvoot piirang majanduses või poliitikas; majanduses piiratakse kauba sisse- või väljavedu, poliitikas nõutakse valituks osutumiseks kindla arvu häälte kogumist Riigikogusse pääsemiseks lihtkvoodi kogumine valimisringkonnas Kyoto sihtarv 1997.a. Kyotos riikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaasiheite vähendamiseks leibkond ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased lihthäälteenamus olukord hääletamisel, mil poolthääli on rohkem kui vastuhääli lobby kuluaaripoliitika, mille käigus püütakse mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu
Valimiskäitumine lk.74-77, Valimiskampaania, erakondade kulutused kontrollitavaks, Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest. 6.4. valimiste tulemused lk.78-79 mandaatide jagamine Eesti Vabariigi Riigikogu valimised - proportsionaalsed, iga 4 aasta tagant: märtsi esimesel pühapäeval. Jagamisele lähevad kolme liiki mandaadid o isikumandaat - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga o ringkonnamandaat - lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad vaid need nimekirjad, mis said üleriigiliselt rohkem kui 5% valijate häältest - nn. valimiskünnis. o üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel
valimisjaoskonnad. Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Erakond võib volitada vallas või linnas ennast esindama kuni kaks isikut. Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimis- ringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele
vanglakaristust. Kandideerimiseks ei pea olema ühegi erakonna liige. Enne valimisi tuleb valija postkasti 21 valijakaart, seega peab valimisõiguslik kodanik olema kantud Eesti elanike registrisse. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni (kaks alampalka). Kautsjoni saavad tagasi need kandidaadid, kes osutusid valituks või said valimisringkonnas hääli vähemalt 1/2 lihtkvoodi ulatuses või kelle nimekiri pääses Riigikokku. Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: · ringkondade kaupa, · üleriigiliste koondnimekirjadena. Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab ülesseadja (sõltuvalt erakonnast kas erakonna juhatus, volikogu või kongress). Eesti on jagatud valimisringkondadeks. Hääletada saab ainult elukohajärgses valimisringkonnas kandideerijate poolt. Valijale antakse valimisjaoskonnas isikut tõendava dokumendi
(suletud), ringkondade, valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis ) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule
Hübriidne valimissüsteem pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (nt regioonis), pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Valimisringkonnale eraldatud mandaat sõltub seal elavate kodanike arvust. Mida rohkem kodanikke seda rohkem mandaate. Jagatakse 3 liiki mandaate: Isikumandaat saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv) Ringkonnamandaat lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%) Üleriigiline kompensatsiooni mandaat suletud nimekirja alusel Kvoot häälte miinimumnorm, mille kandidaat peab koguma, et osutuda valituks. Need hääled, mis kogutakse üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Sellega toetab
Hübriidne valimissüsteem – pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (nt regioonis), pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) Mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Valimisringkonnale eraldatud mandaat sõltub seal elavate kodanike arvust. Mida rohkem kodanikke seda rohkem mandaate. Jagatakse 3 liiki mandaate: Isikumandaat – saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv) Ringkonnamandaat – lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%) Üleriigiline kompensatsiooni mandaat – suletud nimekirja alusel Kvoot – häälte miinimumnorm, mille kandidaat peab koguma, et osutuda valituks. Need hääled, mis kogutakse üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Sellega toetab
Soome, Rootsi) Eesti valimissüsteem: valimis- ja kandideerimisõigus Mandaatide jaotus 1. isikumandaat (lihtkvoot) – saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga 2. ringkonnamandaat – osalevad erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest, kandidaadid reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule ja hääled liidetakse, erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab nimekirjale antud häälte arv lihtkvoodi 3. kompensatsioonimandaat – kolmandaks jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadele, mis kogusid vähemalt 5% kogu riigis antud häältest Valimiskünnis – minimaalne häälte hulk, et oleks võimalik parlamenti pääseda Kvoot – hääletusprotseduuris igale üksusele kehtestatud häälte arv Mandaat – esinduskogu liikmele valijate poolt antud volitus esindada ja kaitsta enda huve Seadusandlik võim Eestis – Riigikogu:
o Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari o Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga o Kompensatsioonimandaat isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate
Majoritaane vs- riigis nii palju valimisringkondasid, kui parlamedis kohti, võidab ringkonnas enim hääli saanu, hääli antakse konkreetsele isikule, saadiku ja valija tugev seos, (kohad ja hääled ei lähe kokku) Proportsionaalne vs- vastavalt erakonna häälte arvule, saab prop kohti parlamendis; väikeparteide esindatus; hääletatakse nimekirja, mitte isikut;(saadiku valija nõrk suhe, killustatud parteisüsteem) RK Valimised- isiku-(saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi), ringkonna-(lisamandaadid, osalevad erakonnad, kes ületasid üleriigilise valimiskünnise 5%), kompensatsioonimandaat(osalevad EK kes ületasid üleriigilise valimiskünnise, kandidaate valitakse erakonna nimekirja järgi (vähemalt 5% lihtkvoodist)). ** Majoritaarne valimisüsteem soosib kaheparteisüsteemide teket. Proportsionaalne valimissüsteem soosib mitmeparteisüsteemide teket. Poliitika kujundamise protsess OTSUSTAMINE: Ratsionaalne- kogu info on teada
Valimistel osalevad erakonnad esitavad üleriigilise valimisnimekirja (suletud) ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus · I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat · II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis ) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule · III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID
n üleriigilise valimisnimekirja (suletud) n ringkondade valimisnimekirjad (avatud) n Lubatud ka üksikkandidaatide osalus n Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv n Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot n Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus n I voor: ISIKUMANDAADID n Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne n Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat n II voor: RINGKONNAMANDAADID n Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis) n Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi n Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas
3 · 2 voor on tähtis just erakondadele, sest antud vooruss elgub milline erakond saab kohti Riigikokku. Selleks tehakse kindlaks millised erakonna nimekirjad said vähemalt 5% valijate häältest. Seejärel reastatakse kandidaadid. Mandaadid selgitatakse välja selle järgi kui mitu korda ületas nimekirja häältearv lihtkvoodi. · 3 voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. Valimiste tulenusi kontrollib ja kuulutab välja Valimiste Komisjon. Tulemused kuulutatakse välja 10-nendal päeval. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Kuna tegu on proportsionaalse valimissüsteemiga, siis ei saavuta keegi valimistega enamusvõitu. Võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud.
tunnistanud teovõimetuks ning kes pole kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ega kanna vanglakaristust. Kandideerimiseks ei pea olema ühegi erakonna liige. Enne valimisi tuleb valija postkasti valijakaart, seega peab valimisõiguslik kodanik olema kantud Eesti elanike registrisse. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni (kaks alampalka). Kautsjoni saavad tagasi need kandidaadid, kes osutusid valituks või said valimisringkonnas hääli vähemalt 1/2 lihtkvoodi ulatuses või kelle nimekiri pääses Riigikokku. Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: · ringkondade kaupa, · üleriigiliste koondnimekirjadena. Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab ülesseadja (sõltuvalt erakonnast kas erakonna juhatus, volikogu või kongress). Eesti on jagatud valimisringkondadeks. Hääletada saab ainult elukohajärgses valimisringkonnas kandideerijate poolt
Valimistel osalevad erakonnad esitavad a. üleriigilise valimisnimekirja (suletud) b. ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus: I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID
Avatud nimekirjade puhul saab valija anda endale meelepärasele isikule (A, B, C, D) hääle. Suletud nimekirjade puhul on nimekiri olemas, kuid hääl läheb erakonnale. Valimissüsteemid Proportsionaalne vs- nimekirja valimine. Majoritaarne vs- isikute vahel valimine, häälekadu, ühemandaadiline ringkond. Valimistulemuste kindlakstegemine 101 parlamendikohta, 12 mitmemandaadilist ringkonda. Riigikogu valimised: Isikumandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel, üksikkandidaadi ja erakondade, kes koguvad alla 5%, kasuks (isiklikult kogutud, millega osutuvad valituks; riigikogu valimise seadus §62); Ringkonnamandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel (nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% (künnis) häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Need liidetakse kokku ja jagatakse lihtkvoodiga);
2. Üleriigilised koondnimekirjad. Need nimekirjad on kinnised. Järjekord ei muutu, see on partei sisepoliitiline kokkulepe. Kinnisi nimekirju kohalikel valimistel ei ole. Iga kanditaadi kohta tuleb maksta kautsion ehk kautsjon, selle suurus on kahekordne alampalk. Hetkel 3000.- alampalk. Kautsjon makstakse tagasi kolmel juhul: 1. Kui kanditaat osutus valituks 2. Kui kanditaat kogus vähemalt ½ lihtkvoodi jagu hääli. 3. Kui nimekiri kogus vähemalt valimiskünnise jagu hääli. Valimiskünnis - häälte arv, mis on vaja koguda, et osaleda mandaatide jagamisel. Väljendatakse protsentidega. Eestis on valimiskünnis 5%. Riigikokku pääsemise võimalused: 1. Isikumandaadiga kõige suuremat autoriteeti omav mandaat. Riigikokku saab see, kes on kogunud vähemalt ühe lihtkvoodi jagu hääli. Valimaskäijate arv jagatakse mandaatide aruvga. 2
on kehtivate häälte ja mandaatide arvu jagatis. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv on võrdne lihtkvoodiga või sellest suurem (isikumandaat). Erakondade, mis üleriigiliselt kogusid vähemalt 5% häältest, ringkonnanimekirjades reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule (avatud nimekiri). Erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda talle antud häälte arv ületab lihtkvoodi (ringkonnamandaat). Erakonna mandaadiks loetakse siin ka saadud isikumandaat. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk on vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Samuti saab mandaadi ka erakond, kellele antud häälte arv on vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kui samas erakonnanimekirjas on kahel
moodustatakse pingerida. Liikmed paiknevad ringi vastavalt saadud häälte arvule. Euroopa parlament Suletud nimekiri - Otsustatakse erakonnasiseselt, kes saavad parlamenti. Inimese poolt hääletatute arvu ei arvestata. Liikmete järjekord ei sõltu valimistulemusest, vaid jääb samaks. Riigikogu valimised Mandaat - Üks valitud parlamendikoht Kvoot(lihtkvoot) - Ringkonnas antud hääled / mandaatide arv. Isikumandaat - Koht parlamendis, mille on saanud isik, kes kogus lihtkvoodi jagu hääli. Pääseb sõltumata kohast nimekirjas. Ringkonnamandaat - erakonna poolt kogutud hääled / kvoot. Jagatakse alates nimekirja esimesest liikmest. Ei jagata üksikkandidaatidele. Ei jagata erakonnale, kes kogub alla valimiskünnise. Kompensatsioonimandaat - Jagatakse üleriigiliselt suurima jäägi põhimõttel, kuni saab täis 101 kohta riigikokku. Valimiskünnis - Kogutud häältearvu piir, millest alates saab osaleda mandaatide jagamisel. 5% üleriigilistest häältest. 4
Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad valimiskünnis 5% Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas / ringkonna mandaatide arv 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi Ringkonnamandaat - osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti ( miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid) Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 2
(Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad. Valimis- künnis 5% ) Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament. Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas/ringkonna mandaatide arv. 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel. Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi. Ringkonnamandaat- osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise. Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid). Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 75% reegel - kui erakond saab
Parlament on riigis seadusandlik organ, mis võib olla ühekojaline või kahekojaline (alamkoda ja ülemkoda). Alamkoda koostakse nagu ühekojalist parlamenti, ülemkoda võidakse kujundada, kas a)tsensuslik printsiip: kuuluvuse annab aadlitiitel või ametikuht; b) territoriaalne printsiip: vastava piirkonna hääledustel. Eesti parlamendivalimised: riigikogu on ühekojaline, valimised toimuvad proportsionalsuse ja suletud nimekirja lusel 4 aastaks. Mandaati määramine: kasutatakse lihtkvoodi meetotid (häältearv jagatakse mandaadi arvuga). Kõik, kes said sama või rohkem saab Riigikokku.Ülejäävad hääled jagatakse erakonna teistele liikmetele. Valimiskümnis – Riigikogu struktuur RK juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille moodustab esimees I ja II aseesimees Fraktsioonid – erakondade saadikute rühmad (koalitsioon – võimuliit; opositsioon – poliitiline vastasrinne) Komisjonid – alatised(valmistavad ette seaduseelnõusid, teostavad
KOVVS § 56 reguleerib valimistulemuste kindlakstegemist ühe valimisringkonnaga KOV-i üksuses; § 56¹ reguleerib valimistulemuste kindlakstegemist mitme valimisringkonnaga KOV-i üksuses. Valimistulemuste kindlakstegemine ühe valimisringkonnaga KOV-i üksuses: - Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. Valituks osutub kandidaat, kelle antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjas vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui
Valimiskäitumine lk.74-77, Valimiskampaania, erakondade kulutused kontrollitavaks, Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest. 6.4. valimiste tulemused lk.78-79 mandaatide jagamine Eesti Vabariigi Riigikogu valimised - proportsionaalsed, iga 4 aasta tagant: märtsi esimesel pühapäeval. Jagamisele lähevad kolme liiki mandaadid o isikumandaat - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga o ringkonnamandaat - lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad vaid need nimekirjad, mis said üleriigiliselt rohkem kui 5% valijate häältest - nn. valimiskünnis. o üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel
Mis on kautsjon? Miks kautsjonit vaja on? Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon (suurus: kahekordne kuupalga alammäär) Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. d. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli (lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. f. Kompensatsioonimandaat
funktsioneerimist. 32. Riigikogu valimise süsteemi põhimõtted: a. Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja? Erakond b. Mis on kautsjon? Miks kautsjonit vaja on? RK valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon. Kautsjoni suuruseks on ühekordne kuupalga alammäär. Kautsjon tagastatakse kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Kautsjoni eesmärk on vältida 10 kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. d
Mandaadid jagab ringkondade vahel Vabariigi Valimiskomisjon. Kõigepealt jagatakse Eesti hääleõiguslike kodanike koguarv 101-ga. Saadud arvuga jagatakse iga valimisringkonna hääleõiguslike kodanike arv. Iga ringkond saab mandaate vastavalt viimase jagamise tulemusel saadud täisarvule. Sel viisil jagamata jäänud mandaadid jagatakse ringkondade vahel ära. Valimistulemusi tehakse kindlaks kolmes voorus. Esimese vooruga loetakse valituks need, kes enda ringkonnas said või ületasid lihtkvoodi. Lihtkvoot saadakse, kui jagatakse ringkonnas antud kehtivate häälte arv mandaatide arvuga. Teises voorus tehakse kindlaks, millised nimekirjad said üle 5% terves ringkonnas antud häältest. Selleks liidetakse üle riigi erakonna nimekirjadele antud hääled, seejärel reastatakse kandidaadid nimekirjade kaupa saadud häälte järgi. Nüüd arvutatakse, mitu korda ületab iga nimekirja häälte arv valimisringkonnas lihtkvoodi. Nimekiri
Miks kautsjonit vaja on? Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon (suurus: kahekordne kuupalga alammäär). Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. d. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli (lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaat: Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. f. Kompensatsioonimandaat
annaabi.ee 
