Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Parlament, Riigikogu, Kohus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu, riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2-kojaline Inglise parlament. USA- kongress (2-kojaline).
1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve , ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu.
Kokku on 11 alatist komisjoni- komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid, kontrollivad oma valdkonna piires täidesaatvat riigivõimu. (keskkonnakomisjon; rahanduskomisjon, väliskomisjon, Riigikaitse -, majandus-,põhiseadus, maaelukomisjon , kultuurikomisjon). Erikomisjonid- moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks, või olulise tähtsusega probleemi väljatöötamiseks.
Erakondade parlamendiesindusi nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Fraktsioonid jagunevad koalitsiooniks (valitsusse kuuluvad erakonnad) ja opositsiooniks (valitsusse mittekuuluvad erakonnad).
Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Võrumaalt: Randpere, Kõva, Tulik, Lenk, Tuiksoo, Luigas.
Seadlus - seadlusega ei saa muuta, kehtestada või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puuditavaid seadusi ja 51 poolthääle seadusi.
Urmas Reinsalu- Kaitseminister , Helir Valdor Seeder - Põllumajandusminister, Siim -Valmar Kiisler- Regionaalminister(ainuke nn portfellita minister, ei juhi ministeeriumit, ei anna välja määrusi ega käskkirju), Taavi Rõivas-Sotsiaalminister.
Enamusvalitsus - omane proportsionaalse valimisüsteemiga
Riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit.
Vähemusvalitsus- moodustanud partei (de)l puudub enamus
Parlamendis, selle võib põhjustada mõne valitsuserakonna
Lhkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse
Enamusega võitnud parteide soovimatus osaleda valitsuse
Moodustamisel.
RIIGIKANTSELEI: korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist
Ning dokumendihaldust, annab välja riigiteatajat, koordineerib
Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantselid juhib riigisekretär, kelle nimetab ja vabastab ametist peaminister
Ministeerium - vastava valitsemisala korraldamiseks moodustatud. Igapäevatööd Juhib kantsler , võib olla ka abiministrite ja asekantslerite kohti. Nt: ( justiits-, kaitse-, rahandus -, sise-, välis-. Sotsiaalministeerium ):
Minister- juhib ministeeriumi, annab seaduse alusel välja määrusi ja käskkirju.
Bürokraatia- tõkestab inimeste omavoli: ametniku ees on kõik inimesed võrdsed. Tõhud bürokraatia- valitseb selge tööjaotus, ametkond on professionaalne, puudub võimalus ametikohta osta või pärida, kogu tegevus dokumenteeritakse, igal ametikohal kindlad nõuded.
Kohtuvõim:
I aste ( maakohtud - Harju, Viru, Tartu, pärnu), arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Haldukohtud ( Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi.

II aste ( Ringkonnakohus - Tallinn, Tartu, siia saab edasi kaevata I astme kohtu otsuse apellatsiooni korras. Esimese astme kohtuotsus kas tühistatakse, jäetakse samaks või muudetakse.

III HALDUSKOHTUD - (Asub Tartus, siia saab kaevata Teise astme kohtu otsust kassatsiooni korras edasi. Riigikohtu otsus on lõplik!
Väärtegu- seaduse rikkumine , millega ei kaasne suuri kehalisi vigastusi, ega materiaalseid kahjusiD.
Tsiviilasjad - abielu lahutus , laste jagamine, päranduste jagamine
Kloostririik- Mägine Athise poolsar Põhja-kreekas on üks eripärasemaid omavalitsusüksusi Euroopas. Poolsaart valitseb 20 õigeusu kloostrit.. Klooster asutati 963. Aastal, poolsaarel elab 200 munka. Sinna pääsemiseks on vaja viisat. Side välismaailmaga toimub meritsi . Poolsaar on täielikult naistevaba.. Kreekas on tänapäeval naistel Athose poolsaarele minek, seadusega karistatav .
Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn. Väikseim on Piirissaare vald (8o elanikku). Pindala poolest suurim on Märjamaa, väikseim Tootsi vald Pärnumaal. 2009. Aasta seisuga oli Eestis 15 maakonda , 227 kohaliku omavalitsuse üksust, 33 linna ja 194 valda.
Omavalitsuse tuluallikad : kohalikud maksud , kaupade ja teenuste müük, maamaks, laenud, trahvid, laekumised teistelt omavalitsustelt.
Parlament-Riigikogu-Kohus #1 Parlament-Riigikogu-Kohus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lauri Kasak Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
18
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes

Ühiskond
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
44
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus.

Ühiskond
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus
10
doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada. POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse() Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi.

Ühiskond
Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus
30
doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada. POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse() Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi.

Ühiskond
Ühiskonna kursus
20
doc

Ühiskonna kursus

tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. · Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust · Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. · Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierahia. Riigivõimu komponendid · Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse(valitsus, kohus, korrakaitsejõud) · Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks(riigibürokraatia) · Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel. Võimule kuuletutakse- · Mõistuslik kaalutlus- valitseja ja valitsevate vahel on umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes. See on nn. Legaalne domineerimine. · Traditsiooniline- põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna valitsemine
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetus - poliitika
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

· President koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Stabiilne · Võivad tekkida probleemid parlamendiga 5 Poolpresidentalism · President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid · Parlamendil on õigus ministreid tagandada · President valitakse rahva poolt Parlamentarism · Valitsuse moodustab parlament · President on üksnes esindusisik · Sagedased valitsuskriisid · Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: · Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? · 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik?

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse konspekt
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

eestlaste integratsioon. I siirde eelne ärkamine 198788 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 19881991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 19921995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 19951999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATOga integreerumise algus 10. Mida kujutav endast polüarhia?

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun