SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT (0)

SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT
Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan .
Jagunevad :
Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu
Kahekojaline (kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda :
Alamkoja- sama nagu ühekojaline.
Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda)
*territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat )

• Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla.
  
• Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem
  

Kahekojalise parlamendi ül : nõuandev ja kinnitav roll
Eesti kahekojaline Parlament 1937 a
Alamkoda- Riigivolikogu , pidi esindama rahva meeleolusid. ( Rahvas valis otsestel valimistel 80 saadikut, majoritaarse süsteemi alusel)
Ülemkoda- Riiginõukogu, pidi peegeldama riigimehe tarkust.(6 liiget kuulusid Riiginõukokku ameti poolest, 10 määras president ning 24 valisid kutsekojad ja omavalitsused .) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung.
Parlamendivalimised Eestis
*Ühekojaline- Riigikogu
*Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks.
*Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas .( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid)
*Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina.
*Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga.
ISIKUMANDAAT- kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab siis otse Riigikokku. Valem: hääletanute arv/mandaatide arv = lihtkvoot  
RINGKONNAMANDAAT-Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad , kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Valem: erakonna häälte arv/ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas
KOMPENSATSIOONIMANDAAT- Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi.
Valimissüsteemid: majoritaarne, proportsionaalne, segasüsteem kahest eelnevast
Avalik huvi- Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Mittetulundusühendused ei tohi jaotada oma tegevusest saadavat majanduslikku kasumit muudel kui avalikes huvides olevatel eesmärkidel.
Teovõimetus- Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada teovõimetuks isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Tema üle seatakse eestkoste.
RIIGIKOGU STRUKTUUR
Riigikogu juhatus- riigikogu liikmete hulgast välja valitud parlamendi tööd korraldav organ.
Fraktsioonid- erakondade saadikurühmad parlamendis
Komisjonid- Alatised - valmisavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks
Erikomisjonid- moodust. Avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks(uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks(prob.komisj.)
Parlamendirühm- tõhustab kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele
Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks.
Ühendustesse kuulumine
Riigikogu kantselei- koosneb ametnikest, kelle peamine ül. On Riigikogule tema põhiseaduslike funkts. Täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu.
Koalitsioon- e. võimuliit, nim. erakondade fraktsioone, mille esindajad on moodustanud valitsuse
Opositsioon - e. poliitiline vastasrind , moodustanud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu.
RIIGIKOGU TÖÖ
Parlamendi peamine ül. on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. Eelnõude algatamise õigus on Riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, liikmetel ja Vabariigi Valitsusel. Presidendil on õigus algatada seaduseelnõusid põhiseaduse muutmiseks. Esitatud seadusele määrab Riigikogu juhtivkomisjoni(mille valdkonda kuulub)
Enne lõpphääletamist võib eelnõu läbida kolm lugemist(esitlus Riigikogu saalis). Toimuvad arutlused.
Lihtseaduse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 riigikoguliiget. Vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks presidendile . Presidendil on õigus kasutada vetoõigust ja jätta seadus väljakuulutamata. Kui aga uuesti see seadus vastu võetakse riigikogus, siis peab president selle kas välja kuulutama või tiigikohtusse saatma .
Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas.
Seadlus - kui mingil põhjusel ei saa riigikogu kokku tulla, siis võib President koos Riigikogu esimehega ja peaministriga välja anda seadlusi. Seadlusega ei saa muuta või tühistada põhiseadusi!