Ühiskond (1)

##DEMOKRAATIA## Rahvav�im, s�navabadus, v�rdlus, referendum , v�imude lahusus . Demokraatia on valitsemie vorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, teiseks on v�imude lahusus(v� imud peaksid olema tasakaalus) ja kolmandaks on seaduse �limuslikus ja l�puks kodaniku� iguste austamine.( Demos ja kratos V.Kreeka). Referendum on rahvah��letus. Demokraatia tekkis 18. saj. 3 v�imu: kohtuv�im, t�idesaatja, seadusandlik. Demokraatia vormid t�nap�eval on: 1)Esindusdemokraatia - rohkem levinud vorm t�nap�eval. Valitakse esindajad, kes esindavad rahva huve.(N�iteks parlamenti, kohalikesse omavaltsustesse, europarlamendi liikmed) 2)Osalusdemokraatia ehk otsenedemokraatia - valijaskond otsustab kollektiivselt �hiskonnaelu t�htsate k� simuste �le. 3)Elitaardemokraatia - demokaraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitika son tagasihoidlik p�hitegijateks ja otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. ##VABAD VALIMISED## Valimiste funktsioonid (ehk �lesanded) - regulaarne ja seadusp �rane v�imuvahendumine. 1)Kodanike tahted v�imudele edastamine - toimub valimiste kaudu 2)Rahva usalduse indikaator riigiv�imule - n�itab, kui usaldusv ��rne on rahvas teatud parteile v�i � ldiselt v�imule 3)Hariv � lesanne - harib inimesi ##VALIMISTE P�HIM�TTED## Valimised on � ldised - v�imalikud laiad rahvahulgad osalevad selles (t�isealine kodanikkond ). Vanuse tsensus ja kodakonsus tsensus on h��leamise piirangud. Valimise on vabadus Valimised on �hetaolised ehk k�igi valijate h�lled on kaalult v� rdsed ja igal valijatel on 1 h��l. Valimised on otsesed - valija annab h��le otse, kas kandidaadile v�i partei nimekirjale. H��letamine on salajane. Aktiivne valimis�igus - t�hendab � igust valida. Eesti Vabariigis toimuvad riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euro parlamendi valimised. ##VALIMIS S� STEEMID ## 1) Majoritaalne - enamusvalimised, isikuvalimised. See riik, kus see s� steem toimub on jagatud valimisringkondadeks ja on niipalju ringkondi palju on riigi saadikuid. (Moodustatakse 1 mandaadilised valimisringkonnad. V� idab see, kes saab k�ige rohkem h��li.) 2) H�briidne - igal valijal on 2 h��lt. 1 h��l antakse majoritaalsuse p�him�ttel vastavas regioonis, 2 h��le antakse proportsionaalsuse p�him�ttel �leriiglise valimisnimekirja kandidaadile. 3) Proportsionaalne - v�rdelised valimised, v�rdeliselt vastavas ringkonnas kogutud h��lte arvudele, omandavad mandaate v�rdeliselt kogutud h��lte arvdele. (Eestis jagataks 12 ringkonnaks, modustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad). Jagamisele l�hevad 3 liiki mandaadid . Isiku mandaat - selle saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi h��li. Kvood - valijah��lte piirm��r. Ringkonna mandaat - ringkonna mandaat jagatakse lahtise nimkirja alusel. Valimisp�nnis - minimaalne h��lte %, mida erakond vaja parlamenti p��semiseks. Valimiste 4 perioodi Ettevalmistav periood - valimiskomisjon tegeleb sellega ja kontrollib, kes kandidaatidest on reganud. Valimis kampaania periood - erakonnad teevad propagandat, reklaamid jne. H��letamine - toimub kahel viisil, e-h��letamine ja valmis kastis. H��lte lugemine - l�plikud tulmused selguvad n� dala jooksul. ##IDEOLOOGIA## Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid v��rtusi. Iga ideoloogia pole poliitiline (budism, feminism ) Poliitline ideoloogia seletab, kuidas v�iks korraldada majandusi ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse. Ideoloogia jaguned: 1)Vasakpoolsed: T�htsustavad avaliku sektori v�rdsust �hiskonnas. 2) Parempoolsed : T�htsustasid erasekotirt ja sotsiaalseid erisusi. ##ERAKONNAD## Erakondade tegevus on iseloomulik nii demokraatilae kui ka totalitaarse v�imu puhul. T�nap�eva totalitarismiliku �hiskonna iseloomustab v�imupartei ainuvalitsus. Erakondade peamien eesm�rk on esindada rahva huve. Erakonna p�hikonna , milles on esitatud ideoloogiline orientatsioon ning n�gemus �hiskonna arenemisest, nimetatakse erakonna �hiskonna programmiks. Valimised on erakondade jaoks t� htsad , sest v�imu ei saa haarata. P� hikiri s�nastab erakonna p� hilised poliitilised eesm�rgid, liikmelisuse tingimused. �lesehituse ja juhtimise prinsiibid. ## MAKSUD ## Tasuta haridus t�nu maksetele. Mida rohkem makstakse makse, seda rohkem saaadakse riigi poolt h�vesid. Ilma maksudeta pole �ldse riiki. Maksud peavad olema m�istlikus piirides, et poleks maksupettusi. Eesti maksud jagunevad kaheks: 1)Riiklikud makdus - kehtestab riigikogu 2)Kohalikud maksud - kohetestab linna volikogu Tulumaks - makstakse teenitud tulupealt (sotsiaalmaksu m��r 3%, makstakse, et isik oleks sotsiaalselt kaitstud) Hasartm�ngu maksud - maksavad need kes tegelevad seda (Eesti Loto, Olympic Casino) K�ibemaks - tarbiv maks. Tollimaks - kauba eest makstav summa, kui tuuakse kolmaast riigist kaupa sisse. Akstssisimaks - maksavad isikud, kes toovad akstssisimaksga kaupu (k�tuseakstsiis olenevalt akstsiisist) Raskeveoki maks - maksavad isikud, kes omab veokid �le 12t Maamaks - maksab isik, kes omab maad Kolm tulukamat maksu Eestis on : 1)Tulumaks 2)K�ibemaks 3) Sotsiaalmaks Tollimaksud maksatakse Euroopa liidule 75% tulust. T��stuskindlustus maks tagab kindlustuse, juhul kui ettev�te l�heb pankroti , on v� imalik saada raha. Kui t�� taja saab palka alla 4350krooni siis t��andja peab maksma tema eest sotsiaalmaksu. Ettev�te maksab oma kulude pealt ka. Maksuvaba tulu on 2250, sellest summast ei v�ta maha tulumaksu , �letades seda summat hakatakse m��rama tulumaksu. ##HEAOLU �HISKOND## Heaoluriik p�ab parandada inimese toimetulekut ning sekkub sellel eesm�rgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaolu riik pakub teenuseid , millest turg pole huvitatud ( haridus , tervishoid ). Pehmendab turu konkurentsi ning inimese elukaarest tulenevaid riske. Heaolu riigi 2 tunnust: 1)Ressurside � lekandmine �hest �hiskonnavaldkonnast teise. 2)Pool avalikest kuludest l�heb sotsiaalsf��ri vajadusteks. Liberaalne Konservatiivne Sotsiaaldemokraatlik Sotsiaalsete h�vede jagamine ainult vaestele peamiselt palka teeninutele k� igile Kes vastutab heaolu eest iga�ks ise t��andja ja t��v�tja, pere riik N�ide (riik) USA, UK Saksamaa, Prantsusmaa Rootsi, Taani, Soome ## VALITSEMISKORRALDUS ## V�im jagunes kolmeks: 1. Kohtuv�im 2. Seadusandlik v�im 3. T� idesaatev v�im Valitsemiskorraldus jaguneb parlamentaarseks, presidentaalseks ja poolpresidentaalseks valitsemis korralduseks. Parlamentaarne valitsemikorraldus - parlament v�tab vastu seadusi, teiseks parlament valib presidendi ning h��letab ametisse valitsuse. Valitsuse � lesandeks on viia ellu riigi sise- ja v�lispoliitikat ja annab aru parlamendile. Riigipeal on esindusfunktsioonid ning on riigikaitse k� rgeim juht. Presidentaalne valitsemiskorraldus - presidentalismi puhul on predisent keskne poliitiline figuur olles nii rigipea, kui valitsusjuht. Presidendi �lesandeks on nimetab ametisse ja v�ib tagandada valitsuse. USA parlamendi nimeks on kongress . Parlament v�ib vastu riigi eelarve (n�iteks Argentiina , Mehhiko , Gruusia ). Poolpresidentaalen valitsemiskorraldus - n�iteks Venemaal. Rahvas valib nii parlamendi, kui presidendi. President nimetab ametisse peaministri ja juhib valitsust. President vastutab v�liskaitse ja meedia poliitika , peaministrel vastutab sotsiaalk�simuste eest ja majandusk�simuse eest. Parlament h��letab ametisse ja tagandab valitsuse (Prantsusmaa, Leedu, Venemaa). Eesti Vabariigi presidendiks v�ib hakata 41 aastane ja s�nnist saati Eesti kodanik. Presidendi valib valimiskomisjon ja parlament. Valimiskomisjon koosneb riigi kogu liikmetest ja volikogu esindajatest. ##SEADUSANDLIK V�IMU ORGAN - EESTI VABARIIGI PARLAMENT## Eesti parlament on riigikogu, milles on 101 liiged. Parlamendi valmimised toimuvad iga 4 aasta tagant. Parlamendi struktuur jaguneb kaheks: 1)Formaal�iguslik struktuur: 1.1 Riigikogu esimees (Ene Ergmaa) - Aseesimees ( Keit Pentus) - Aseesimees (J�ri Ratas) /riigikogu juhatus 1.2 Alatised komisjonid - valmistavad ette seaduse eeln�usid, riigikogu t�iskogus arutamiseks. /n�iteks v�liskomisjon, euroopaliidu asjade komisjon / 1.2.1 Erikomisjonid - 3 t�kki on neid. Moodustatakse avaliku huvi pakkuva s�ndmuse asjaolude uurimiseks. /n�iteks riigieelarve kontrolli erikomisjon/ 1.3 Parlamendi r�hmad - Luuakse , et t�hustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. 1.4 Telekatsioonid - on parlamedni liikmete l�hetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide t��osalemiseks. /n�iteks NATO parlamentaarne assamblee/ 2)Poliitiline strukutuur - parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse (erakonde saadikur�hmad parlamendis) 2.1 ##T�IDESAATEV V�IMUORGAN - VALITSUS## Valitsus koosneb peaministristest ja ministritest. Peaminister on valitsuse juht. Ministrid juhib konkreetset miniseeriumit. Ministeerium on valitsuse asutus , mis juhib 1 eluvaldkonna alast t��d. Portfellita minister luuakse, kui m�nes valdkonnas on vaja ministrit. Kansler - k�rgeim ametiisik , kes peab tagama ministeeriumi igap�eva t�� ja kindlustama j�rjepidevuse ministrite vaheldumise puhul.