Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigikogu (0)

1 Hindamata
Punktid
Riigikogu
Olemus:
  • Seadusandliku võimu organ
  • On olnud 11 koosseisu
  • Asukoht Toompea loss ja juurdeehitis – Lossi plats 1
  • Ehitatud 1783 klassitsistlikus stiilis
  • Juurdeehitis koos istungitesaaliga 1922, ekspressionismi
  • Vana konvendihoone asemele

Ülesehitus:
  • Praegune alates 27.03.2007
  • 101 liiget – Reform 38 ?

Kesk 29 (28)
IRL 19
SDE 10
Rahvaliit 6
Rohelised 6
  • Jagunevad parlamendirühmadesse – fraktsioonidesse - ühe erakonna Riigikogu liikmete grupp.
  • Riigikogu juhatus:

* Juhib istungeid
* 3-liikmeline
* Ene Ergmaa - esispiiker (IRL)
* Keit Pentus – 1. aseesimees (Reform)
* Jüri Ratas – 2. aseesimees(Kesk)
3 peamist ülesannet:
  • Seaduseelnõu algatamine
  • Seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine
  • Seaduseelnõu väljakuulutamine

Ülesanded:
* Põhiseadus IV ptk §65
Riigikogu valimine:
Riik jaotub ringkondadeks: 2007 – 12 ringkonda
Kandidaatide nimekirja saavad esitada ainult parteid.
Kasutusel avatud nimekiri: Riiklik- ja ringkonnanimekiri.
Iga partei nimekiri max 125. Ringkonna peale ~10.
Kandideerida saab ka üksikisik.
Kandideerimine lõpeb 40 päeva enne valimisi.
Kehtib valimiskünnis 5% (kui alla 5% parteihäältest – ei osale valimistel)
Valida ei saa vangid ja sõjaväelased.
Riigikogusse valituks on võimalik saada 3 juhul:
1. Isikumandaat – kandidaat kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli.
Lihtkvoot – arvesse läinud hääled/ringkonna mandaadid.
2007 – 10 kandidaati , min hääli 5400+
2. Ringkonnamandaat – jagatakse ringkonna nimekirja alusel. Partei saab nii mitu kohta, kui mitu korda on hääli summas üle lihtkvoodi. Piiriks 75% lihtkvoodi summast .
2007 – 64 kandidaati, min hääled 500+
3. Kompensatsiooni mandaat:
* Aluseks erakonna üleriigiline nimekiri. (jagatakse)
* Modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9
* Aluseks vähemalt 5% lihtkvoodist kogutud hääled
* 2007 – 27 kandidaati, min hääli 443
Järgmine Riigikogu valitakse 6. märts 2011.
Riigikogu #1 Riigikogu #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-08-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nuut Õppematerjali autor
Riigikogu olemus, ülesehitus, peamised ülesanded ja riigikogu valimine.

Sarnased õppematerjalid

Valimised
10
docx

Valimised

kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline

Ühiskond
Nimetu
2
odt

Nimetu

inimeste arvu. Kes need konkreetselt on, sõltub sellest, keda on paigutatud nimekirja etteotsa. Sellisel juhul võib parlamenti pääseda isik, kes sai võrreldes teiste nimekirjas olnutega tunduvalt vähem hääli. Siit nähtub, et suletud nimekiri seab esikohale partei, mitte aga valijate tahte ja on viimaste suhtes ebaõiglane. (Eestis on seaduste järgi europarlamendi ja kohalike valikogude valimistel avatud nimekirjad, kuid Riigikogu valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimistute põhimõtet. See tähendab, et partei juhatus koostab küll kandidaatide nimekirja, kuid erandi moodustavad need kandidaadid, kes koguvad oma valimisringkonnas lihtkvoodi jagu hääli, sest siis osutuvad nad automaatselt valituks Riigikokku, olenemata sellest, mitmendal kohal nad nimekirjas paiknesid. Need hääled, mis kandidaat kogus üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele

Kategoriseerimata
Valimised
8
docx

Valimised

Kreeka jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeale on antud suur võim ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalsetes riikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel ( USAs valib presidendi erandlikult valijameeste kogu). Eestis kehtib presidendivalimistel omapärane kaudne valimine. President valitakse riigikogus 2/3 häälteenamusega (68 häält). Kui riigikogu sellega kahe päeva jooksul hakkama ei saa, kutsub riigikogu enamus ühe kuu jooksul kokku valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikmetest ning kõikide valla ja linnavolikogude esindajaist. VALIMISSÜSTEEMID Kodanikelt ei saa poliitikas osalemist nõuda, sest neil on õigus väljendada oma rahulolematust mittehääletamisega. Samas on kodanike aktiivsus riigile vajalik. Demokraatia hakkab närbuma, kui rahva esindajaid ja kõrgeid riigiametnikke valib üha ahenev valijate ring.

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna valitsemine
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel on õigus valimistel kandideerida. o ÜLDISED VALIMISED- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Kehtestada ei tohi ebaproportsionaalseid valimistsensuseid. (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku alates 18. eluaastast, riigikokku alates 21. eluaastast ja presidendiks alates 40. eluaastast) o ÜHETAOLISED VALIMISED- Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (Näiteks Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, s.t neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg) o OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) 6

Ühiskonnaõpetus
ühiskonna konspekt
8
docx

ühiskonna konspekt

Presidentaalne süsteem - riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht, peaminister puudub. NT: Eesti, Saksamaa • Rahvas valib parlamendi ja presidendi • president kontrollib valitsuse tööd • valitsus vaheldub presidendivalimiste järel Parlamentaarne süsteem - riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. NT: Venemaa • rahvas valib riigikogu ehk parlament • riigikogu kontrollib valitsuse tööd • valitsus vahetub pärast riigikogu valimisi 2 UNITAARRIIK - lihtriik, millesse ei kuule iseseisva riigi tunnustega üksusi (vabariik, osariik, liiduriik jne). Unitaarriik jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks (provintsid, regioonid), milledele riigivõim võib võimu teatud funktsioonide täitmiseks üle anda. NT: Eesti, Jaapan, Taani

9. klassi ühiskond
Valimised
8
docx

Valimised

häältest, omandab 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on häältejagamine aga keerulisem ning valimisseadusega on võimalik seda võrdelisust muuta, kas siis soodsamaks suur- või väikeparteidele. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi.. Näiteks Eestis on europarlamendi valimistel üks valimisringkond, Riigikogu valimised viiakse aga läbi 12 ringkonnas. Proportsionaalse valimissüsteemi kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist umber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata- kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb.

Ühiskonnaõpetus
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Mida teevad teised erakonnad? Mida teeb valija? · Indiviidil on olemas oma eelistused, mis on ka välja kujunenud. Kuidas institutsioonid kohanevad indiviidide soovidele, kuidas nad mõjutavad indiviide? Institutsioonide efektiivsuse uurimine. Loeng II: 20ndad ja 30ndad Eesti poliitikas(Institutsionaalne lähenemine) Demokraatlikuse tahud Eesti ühiskonnas · Rahva osalus oli(ja samas on) demokraatlikkuse näitaja · I riigikogu valimised ­ 1920. Valimisosalus 72,2 % · Kõrgeim osaluse näitaja valimistel 1926, kui valijaid oli 73,1 % · 1920-1938 oli keskmine valimisosalus ligikaudu 2/3 + natuke · Praegu on parlamendi valimiste keskmine osalus u 60 % (Europarlamendi valimiste osalus viimati 44% ning 2004 ainult 27 %) Rahvahääletus · (rahvahääletuste poolest paistab enim silma Sveits) · Rahva omaalgatusel suur roll · 1932 oli valimas käimine kohtustuslik (Valimisosalus kasvas 90,4%-ni)

Ühiskond
Ühiskonna valitsemine
9
doc

Ühiskonna valitsemine

Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel ­ vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus.

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun