Eesti vabariigi valimissüsteem Riigikogu valimistel võivad osaleda kõik vähemalt 18 aastased teovõimelised Eesti kodanikud. Riigikogusse kandideerimisel on nõudmised rangemad. Riigikogu liige peab olema vähemalt 21 aastane. Eesti riigikogu valimistel kasutatakse 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. Välja on jagada 6 mandaati. Valitakse Oru valimisringkonnas, hääletajaid on 150 000, neist osaleb 60% ehk 90 000. On 3 erakonda: Kapsaste partei, Porgandite partei ja Kartulite partei. Isikumandaat: 90000 / 6 = 15000 Jaan Kuusik, Porgandite parteist sai mandaadi. Ringkonnamandaat: Kartulite partei avatud nimekiri: Kalev Kollane Rainer Kari Robi Ots Sulev Rebane Paul Tint Allan Koi (kokku 27000 häält) 27000:15000=1 5% künnis on 90000*0.05 = 4500 Kapsaste partei ei saanud edasi, sest
Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel.(nt Mõõdu
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse prints
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: Printsiip kirjas
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sureks välja) 2) poli
3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõigusli
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised....................................................................................
(iga mõis moodustas valla) · Mõisaid oli u 1000. Linnasid oli sealjuures 12 (1820) · 1920: alla 400-ja valla linnasid 12 · 1940: 248 valda 33 linna · 1945: 637 omavalitsust linnasid 33 · 1989: 191 omavalitsust 33 linna · 1993: 208 omavalitsust 47 linna · 2011: 193 omavalitsust sama mis 1993 KOV-ide liitmise variandid 1. Jüri Mõis pakkus välja, ei polekski eraldi omavalitsusi, vaid oleks üks suur haldusüksus nimega Eesti Vabariik 2. Kihelkonna variant u 100 omavalitsust. Praegune luteri kiriku praostkondade jagunemise variant. Kui praegu on keskmise OV suurus ca 200 ruutkilomeetrit, siis sellega kasvaks 400 ruutkilomeetri peale 3. Tõmbekeskused ca 50 omavalitsust, põhiliselt linnad. Põhiüksustega liidetakse väiksemad. Suurus u 900 ruutkilomeetrit 4. Maakondlik käsitlus 15 omavalitsust 5. Regiooni variant Omavalitsuste kohustused
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
10 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid