10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kalev111
Õppematerjali autor
KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis:
modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit jagajate jadadega 10.9, 20,9, 30,9, 40.9 ... ning arvutatakse välja võrdlusarvud igas nimekirjas kõigi isikute või ringkonnamandaadiga mittesissesaanute jaoks. Valituks osutuvad suuremate võrdlusarvudega kandidaadid. Võrdlusarvu suurus sõltub sellest, kui palju erakond kogu riigis hääli kogus ning kandidaadi asukohast üleriigilises nimekirjas. Samal põhimõttel toimuvad Eestis ka kohalike omavalitsuste valimise. Seoses Eesti kuulimisega Euroopa Liitu on lisaks Eesti kodanikel ka EL-i kodanikel õigus kandideerida kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu parlamendi valimisel, seda juhul, kui inimene on kantud linna või valla elanike registrisse. Sama saavad teha ka Eesti kodanikud, kes elavad EL-i maades.
Eestis ei saa valimistel osaleda need, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Samas ei ole demokraatlikes riikides, sh ka Eestis seatud valimiste toimumise tingimuseks osavõtu protsenti. Vaid 1989. aasta kohalikel valimistel ja 1992. aasta nn vahevalimistel oli nõudeks, et valimiste toimumiseks peab selles osalema 50% pluss üks valija. Praegu ei ole Eestis valimistel osalemine kohustuslik, kuid ühed kohustuslikud valimised on Eesti Vabariigi ajaloos siiski olnud. Nimelt said 1932. aasta referendumil mitteosalenud kodanikud Eestis trahvida. Valimisaktiivsus, eriti kohalike volikogude valimistel, on tavaliselt väike, püsides 3040% piirimail. Politoloogiaprofessor Galan Irwin on kirjutanud: ,,Kuidas saab keegi kõnelda enamuse nimel, kui enamus ei võtnud valimistest osa? Kuidas saab poliitik tunda, et rahvas on ta valinud, kui enamik rahvast ei hääletanud?" Suurt valimisaktiivsust peetakse demokraatia väärtuseks
VALIMISED VALIMISTE FUNKTSIOONID: · Määravad valitsuse võimukosseisu. · Kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi. · Harivad osalejaid poliitiliselt. Idee poolest peaks toimuma ühiskonnas diskussioon, kuigi tihti piirdub see propagandaga. · Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE PÕHIMÕTTED: · Valimised on üldised. Ehk maksimaalselt suur osa elanikkonnast saab osa võtta ning piiranguid on võimalikult vähe. Eestis kehtivad ainult: o Vanuseline tsensus (18.a, et valida, 21.a riigikokku, 40.a presidendiks) o Kodakondsus tsensus o Paiksus tsensus (Lk. 66 tabel naiste valimisõigus) · Eristatakse aktiivset ja passiivset valimisõigust. Aktiivne on õigus valida ja passiivne õigus olla valitud. · Valimised on ühetaolised. Tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed, seega peab iga valitava taga olema umbes sama arv
rohkem hääli. Üleriidiline valimiskirjade (suletud tüüp) kõik selle erakonna kandidaadid Kuidas jaotatakse mandaadid? I. Voorus arvutatakse välja ringkonna lihtvoot (kehtivate hääletussedelite arv jagatakse eraldatud mandaatide arvuga. Kõik sõltumata erakonnast, kes on kogunud hääli vähemalt 1 kvoodi jagu saavad juba siit Riigikogu mandaadi, (enamasti jagatakse nii üle vabariigi 15-17 mandaati). II. Voorus: a) Arvutatakse üle riigi välja need erakonnad, kes on ületanud valimiskünnise e kelle kandidaadid kokku on kogunud vähemalt 5% valijate häältest ületanud valimiskünnise. b) igas ringkonnas liidetakse kokku erakondade kaupa nende poolt antud hääled, kaasaarvatud nende, kes said mandaadi lihtkvoodiga. Summa jagatakse ringkonna lihtkvoodiga. Mandaate saavad erakonnad selle jagatise jagu (mõni ei saa ühtegi).
kodakondsusmaa territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuspiirangut oliliselt leevendanud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel ja osaleda valimistel hääletajana.. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul. Enamikes riikides saad hääletada alates 18. eluaastast, kandideerimise vanusepiirangud on erinevad. Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt. Riigikokku või europarlamenti 21- aastaselt ning presidendi kohale 40-aastaselt. Kandidaatide üleseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidaktuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Erinevalt
Kandidaate on ühele saadikukohale mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit. Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised konkurendid on
Pluss: selgus ja lihtsus. Miinus: · annab eelised suurparteidele · paljud hääled lähevad kaotsi Selle süsteemiga riikides enamasti 2 suurt parteid kordamööda võimul. Proportsionaalne süsteem ehk võrdeline. Eesti, Soome, Rootsi, Itaalia, Taani. ISELOOMULIKUD JOONED: · saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega · mitmemandaadilised valimisringkonnad. Eesti on Europarlamendi valimistel üks valimisringkond, Riigikogu valimistel oli siiani 12 ringkonda. · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas Avatud nimekiri kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber, pääs parlamenti sõltub seega valijate toetusest isikule. Suletud nimekiri uut pingerida ei moodustata, rahva tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Miinus: · Häältelugemise keerukus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid