VALIMISED - Ühiskonnaõpetus (0)

Valimised lk. 50-56.
Vabad valimised on demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks.
Parlamendivalimised on 1 rahva kõrgema võimu teostamine võimalustest.
Eestis saab valida
a. Riigikogu –viimati 2015, järgmised valimised on 2019 (4 aasta tagant) Valida saab 18+ EV kodanik.
b. kohalikku omavalitsust-viimati 2017 . Järgmised 2021. (4 aasta tagant) Valida saab 16+ isik.
c. presidenti – viimati 2016 , järgmised valimised on 2021. (5 aasta tagant) Valib riigikogu.
d. europarlamenti al. 2005- 2009- 2014-2019. Eesti saadikuid on 6. Valimisõigus on alaliselt välisriigis elavatel Eesti kodanikel kui ka seal ajutiselt viibivatel valijatel. EL kodanikul.
Põhireeglid/tunnused õpik lk. 51, PS § 57, 58, 60, 79.
1.valimised on ÜLDISED ehk universaalsed ja hõlmavad võimalikult laia massi. Seda piiratakse ainult olulistel põhjustel.
Eestis kehtivad
a. vanusepiirang 16-, 18-, 21-, 40-aastastele.
b. kodakondsuspiirang
c. muud piirangud: võib rakendada tervisepiirangut ning piirata kohtulikult karistatute (vangide) õigust valida.
A. vanusepiirangu variandid PS § 7
Riigikogu ei saa valida alla 18 vanused isikud.
Riigikokku ei saa kandideerida alla 21 vanused isikud.
Presidendiks ei saa kandideerida alla 40 vanused isikud.
Kohalikku omavalitsust ei saa valida alla 16 vanused isikud
Kohalikku omavalitsusse ei saa kandideerida alla 18 vanused isikud.
B. kodakondsuspiirangu variandid PS § 7 ’
Riigikogu- ei saa valida ega kandideerida mittekodanikud.
Kohalikku omavalitsusse- saab kandideerida- Eesti kodanik, elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ja on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse selles vallas või linnas.
Vabariigi Presidendi- kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku.
c. Rakendatakse tervisepiirangut ning piiratakse vangide õigust valida.
Ajaloos on rakendatud varanduslikku tsensust, soolist piirangut, mõnel juhul ei saa valida sõjaväelased ja õppurid.
Millal said naised Eestis valimisõiguse? -1917 aastal
Maailmas?- On veel osasi riike mis pole vastu võtnud naiste valimisõiguse.
2. valimised on VABAD –kõik erakonnad ja üksikkandidaadid võivad kandidaate üles seada, kohalikel valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud).
3. valimised on ÜHETAOLISED – Igal valijal on 1 hääl, igal häälel võrdne kaal, valimisseadus kehtib kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg.
Valimissüsteemid
Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad.
Valimisringkond -piirkond, milleks riik jaotatakse parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimiste ajal. Eesti jagatakse Riigikogu valimiste ajaks 12 Valimisringkonnaks.
Mandaat -valimisringkonnale eraldatuid saadikukoht. VRK-le nr. 11 eraldatakse 9 mandaati .
1.majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem.
Näiteriik on Suurbritannia . VRK-valimisringkond
Kui Eestis oleks nii, siis..................
Riik jagatakse nii mitmeks VRK-ks, kui palju on kohti parlamendis. Igast VRK-st pääseb parlamenti 1 isik.
SBR Alamkojas on 651 kohta, riik jaotatakse 651 VRK-ks.
Kuna Eesti parlamendis on 101 kohta, tuleks moodustada 101 VRK-d.
Rakendatakse a) lihthäälteenamuse (saab teistest enam hääli) või b) absoluutse häälteenamuse põhimõtet (50%+1 hääl)
Riigikokku saab igast VRK-st see, kes saab teistest enam hääli.
+ lihtne, selge
- palju hääli läheb kaotsi, annab eelise suurtele erakondadele, pettumus
2. Proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem vt. õpik lk. 55.
Valimisseaduse väljavõtted
Kuidas rakendub Eestis
Riik on jagatud mitmemandaadilisteks VRK- deks .
Mandaatide arvu määrab riik.
Eesti on jaotatud 12 VRK-ks. VRK-SI ON VÄHEM KUI MANDAATE.
Valga-, Võru- ja Põlvamaa moodustasid 11. VRK.
Siia eraldati 9 mandaati.
Mandaadid jagatakse erakondade või valimisliidu vahel proportsionaalselt neile antud häältega. Ehk toimub häälte ülekandmine.
See on umbes nii: kui RE poolt hääletab 33% valijatest, saavad nad 33 kohta Riigikogus..
Kandidaadid seatakse üles erakonna või valimisliidu nimekirjas,
v.a üksikkandidaadid
Erakonnad koostavad üleriigilise nimekirja (suletud nimekiri) ja jagavad selle VRK-de vahel ära (avatud nimekiri). Suurte erakondade nimekirjades on 101 ja rohkem kandidaati. Igast VRK-st pääsevad parlamentu mitu isikut.
+ hääli läheb vähem kaotsi
- keerukas, üksikkandidaatidel väga raske parlamenti saada, võib tunduda ebaõiglane
Europarlamendi valimiste puhul (mai lõpp 2014) on kogu Eesti üks VRK. Erakonnad seavad üles nimekirjad, üksikkandidaadid kandideerivad ise.
2014. aastal valiti Europarlamenti
Kaja Kallas-RE,
Andrus Ansip, keda asendas Urmas Paet-RE
Yana Toom -KE
Tunne Kelam-IRL
Marju Lauristin-SDE
Indrek Tarand-üksikkandidaat
Riigikogu häältelugemisvoorudes jagatakse 3 liiki mandaate.
I voor isikumandaadid
II voor ringkonnamandaadid
III voor kompen-
satsioonimandaadid
Kui-das saab
Tuleb saada lihtkvoot
VRK-s kehtivate hääletussedelite kogusumma jagada VRKle antud mandaatide arvuga
Tuleb ületada valimiskünnis 5%
Valimiskünnis on minimaalne häälte arv.
Avatud nimekirjad reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule.
Toimub häälte ülekandmine
Suletud nimekirjad arvutatakse läbi d´Hondti jadaga
2015
2015.a. said lihtkvoodi 13 isikut: Savisaar (25 057), Rõivas, Toom, Kivimägi, Helme, Ratas, Ligi, Paet, Kruuse , Talvik, Simson , Laaneots.
Neist said osad ministriteks, nt Ratas. Paet ja Toom on Europarlamendis,
Savisaar oli linnapea .
Riigikokku tulevad nn joonealused asendusliikmed.
Valimiskünnise ületas 2015.a. Eestis
6 erakonda- RE, IRL, KE, SDE, EKRE , Vabaerakond.
11. VRK-s said ringkonnamandaadi Ivari Padar , Hanno Pevkur , Heimar Lenk, Liina Kersna , Kalvi Kõva, Uno Kaskpeit, Tarmo Tamm ja Priit Sibul.
11.VRK-s said kompensatsiooni -mandaadi Arno Sild ja Maire Aunaste
Ülesanded.
Kirjuta lahtritesse sobivad numbrid . NB! Mõni number ei sobi kuhugi .
Riigikogu valimised
KOV valimised
Europarl. valimised
Presidendi valimised
2. 3. 5. 6. 10. 13. 17. 18.
2. 4. 5. 6. 10. 12. 13. 17. 18.
1. 3. 6. 9. 11. 14. 18. 19.
1. 4. 6. 7. 8. 11. 16. 18. 19.

Toimuvad iga 5 aasta järel

Toimuvad iga 4 aasta järel

Toimuvad aasta esimesel poolel

Toimuvad aasta teisel poolel

On kõrgeima võimu teostamise vorm

Kasutatakse vanusepiirangut

Vanusepiirang on kõige kõrgem

Valimisringkondi ei moodustata üldse

Valimisringkondi on üks

Valimisringkondi on 12

Valimised on salajased

Lubatud on valimisliidud

Osalevad ainult eestlased

Valida saavad ka EL kodanikud

Valimised on alati pühapäeval

Valib väikesearvuline kollektiiv
17. Kasutatakse e-hääletust
18.Valimine võib esimese korraga ebaõnnestuda
19. Puudub valimiskünnis
20. Olen aktiivne valija!