Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline c. auksotooniline Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus Mis on auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge Kuidas jagunevad lihaskiud? Punased ja valged lihaskiud Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased vastupidavad palju mitokondreid palju müoglobiini aeroobne energiatootmine Iseloomusta valgeid lihaskiude Kiired väsivad kiiresti toodavad energiat anaeroobsel teel Mis on lihase hüpertroofia? Lihaste liigpaisumine Mis on sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia? Tekib sarkoplasma mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes kudedes. Paraneb vastupidavus, ei parane absoluutne jõud Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia
N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Signaalvahendiks on mõni treeningus tekkinud ainevahetuse produkt aine, raku purunemisel tekkiv komponent molekul Lihasmassi suurenemine: ei ole selge, mis põhjustab lihase suurenemise · Muuta olemasolevaid lihaskiude (rakke) suuremaks hüpertroofia · Luua juurde uusi lihaskiude (rakke) hüperplaasia Lihase ehitus: lihas lihaskiud müofibrill müofilament aktiin müosiin ristisillake sarkomeer Jõutreeningu tulemusel suureneb müofibrillide arv, selle tulemusel hakkab lihase mass ja ümbermõõt kasvama lihas hüpertrofeerub Kaasajal peetakse selle põhjuseks müofibrillide kahjustuse teket, mida põhjustab lihasele suurte jõumomentide rakendamine.
Liha laagerdamine Liha kvaliteedi seisukohast on laagerdamine ülioluline. Miks? Ja miks suurtööstused seda enam ei tee? Laagerdamine = lihakarkassi või selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks. Seda tuleb teha kontrollitud jahedas ruumis, kus õhk ringi käib (ja kuhu kärbsed ligi ei pääse). Laagerdumise käigus naturaalsed ensüümid hakkavad liha lihaskiude töötlema, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks. Sisuliselt on see liha riknemise esimene etapp - aga see ongi eesmärk ("effectively this is the onset of the beginning of decay - but it's nothing to be alarmed about"). Õiges keskkonnas ei hakka liha roiskuma enne mitut nädalat või isegi kuud. Laagerdudes kaotab liha ka niiskust. Paradoksaalselt on see kokkamise seisukohast positiivne.
Sekundaarne sünaptiline pilu sünaptilised põiekesed Lihasraku tuum Skeletilihaskiudude tüübid · Punased lihaskiud - aeglased oksüdatiivsed lihaskiud (punane tingituna müoglobiini kõrgest tasemest) · Valged lihaskiud - kiired glükolüütilised lihaskiud (müoglobiini madal tase) · Lihaskiude jaotatakse ATPaasi aktiivsuse jt. tunnuste alusel kaheks tüübiks · I tüüp - aeglased (punased) lihakiud · IIa tüüp- kiirete lihaskiude alatüüp · IIb tüüp- kiirelt konrtahheeruvad (valged) lihaskiud Lihaskiudude tüübid · Enamus lihaseid on nende kolme lihakiudude tüübi segu · A- aeroobsed (punased) kiud · AN- anaeroobsed (valged) kiud · I intermediaarsed, vahepealse olemusega kiud Reaktsioon ATPaas'ile
Hüdrad Ehitus · Saleda keha ehitusega · Kotikujulised · U 1 cm pikkused · Kehasein on kahekihiline,koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest · Läbipaistvad · Saab oma kehakuju muuta sirutada,painutada,kokku tõmmata Toitumine · Halvab saagi · Toitub kõrverakkudega sõudikutest,vesikirpu · Toidu topib suuava dest ja tesistest juures paiknevate väikestest kombitsatega suhu vähikestest. · Võib jagu saada ka kalamaimust Seedimine · Seedimine toimub kehaõõnes kuhu
· Ei parane vastupidavus 33. Mis on sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia?..................................... Sarkoplasmaatiline Sarkoplasma mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes kiududes: · Mittekontraktiilsed valgud · Metaboolne reserv · Kapillaarvõrgustik · Paraneb vastupidavus · Ei parane absoluutne jõud 34. Kuidas jagunevad lihaskiud: Punased Valged 35. Iseloomusta punaseid lihaskiude............................................................. Punased · Aeglased · Vastupidavad · Palju mitokondreid · Palju müoglobiini(O2) · Aeroobne energiatootmine 36. Iseloomusta valgeid lihaskiude............................................................... Valged · Kiired · Väsivad kiiresti · Toodavad energiat anaeroobsel teel 37. Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid......................
Nad paiknevad kehaõõne seintes (kõhulihased, diafragma) või ühendavad ülajäset kerega (selja lailihas, trapetslihas). Vana- aja anatoomidele meenutasid pikad lihased hiirt- sealt ka nimetus musculus e hiireke. Lihase üksikosi nimetati lihase kõhuks ja lihase peaks. Lihase põhiline osa e lihase kõht koosneb vöötlihaskiududest, mille pikkus on kuni 15cm ja läbimõõt 0,01 0,1 mm. Vöötlihaskiu põhiomadus on kontraktsioonivõime, erutuvus ja elastsus. Lihaskiude ümbritseb sidekoeline toes (kohev sidekude). Sidekoeline toes ümbritseb üksikuid lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast. Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev
võimekust võistlusdistantsi läbimiseks soovitud kiirusega. Üldise printsiibi järgi sooritataksegi kõigepealt vastupidavusharjutused, seejärel jõuharjutused. Olenevalt sellest, kas tegemist on sprinteri või distantsijooksjaga, on vaja läbi viia erinevaid lihastreeningu tüüpe. Sprinteril, kelle põhiomaduseks on kiirus, koordinatsioon, plahvatus, koosneb treening just kiiretest ja plahvatuslikest harjutustest. Nende peamine ülesanne on arendada kiireid lihaskiude. Pikamaajooksjad, kelle eesmärk on arendada lihaste vastupidavust, treenivad eelkõige aeglaseid e. oksüdatiivseid lihaskiude. Nende vahele jäävad keskmaajooksjad, kes peavad ühtlasi arendama nii lihase kiiruslikke kui ka vastupidavuslikke omadusi. 4 2. LIHASJÕU JA VASTUPIDAVUSE TREENINGMEETODID JOOKSJATEL Nii kesk- ja pikamaajooksjatel kui ka sprinteritel on mitmeid erinevaid lihaste treenimise meetodeid
Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja meditatsioon. Miks kurnavad erinevad harjutused erinevaid lihaseid- Erinevad harjutuse nurgad kaasavad erinevad arvu lihaskiude. Mis on vajalik südame löögimahu tõstmiseks- Südame kokkutõmbe tugevuse tõstmine. Aeroobne töö. Jõuliigid- plahvatuslik(hüppajad), kiiruslik(sprinterid), vastupidavus(pikamaajooks) ja absoluutjõud(tõstjad). Müofibrillid koosnevad müofilamentidest. Baasharjutus arendab lihasmassi ja jõudu. Optimaalne pulsi sagedus aeroobse töö puhul 140-160 lööki minutis. Lihastoonus on kestev minimaalne lihaspinge, mis kindlustab keha asendi säilitamise.
regulatsioonis. Aldosterooni mõjul suureneb neerukanalikestes naatriumi tagasiimendumine ning kaaliumi eritumine uriiniga. 1.3 DHEA e dehüdroepiandrosteroon 2. Neerupealisesäsi hormoone 2.1 Dopamiin 2.2 Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte lihaskiude. Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja tõuseb vererõhk 2.3 Adrenaliin Selle mõjul südametegevus kiireneb, jõudeolekus olevates organites veresooned ahenevad, töötavates lihastes ja südames aga laienevad,
pikkusest,lihase tegevuskiirusest, liigesenurgast, aktiveeritud motoorsete ühikute tüübist, akt motoorsete ühikute arvust 25.Aferentsete neuronite ülesanne: juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 26.Miks on vastupidavusala sportlasele soodne hea verevarustus lihases? Hapniku transport toimub efektiivsemalt 27.Missugune lihakiudude kompositsioon on kasulik kiirusala sportlasele? Rohkem glükolüütilisis ja oksüdatiiv-glükolüütilisi lihaskiude 28.liikumisvaeguse puhul lihas atrofeerub. 29.Max intents ei saa kaua töötada, sest see on anaeroobses faasis ja need energiavarud on piiratud. anaeroobse tööga hakkab kujuma laktaati mis ei lase edasitöötada 30.Kõõluse- ja kõhrevigastused paranevad aeglaselt, sest seal on halb verevarustus. 31.Tugeva treeningu mõjul suureneb plasma maht rohkem ja vere hemoglobiinisisaldus väheneb- sportlase aneemia. Enamasti rauavaegusaneemia. 32
seemnerakud. Arenev loode kattub paksu kestaga ning elab tänu sellele ületalve (täiskasvanud hukkuvad). Lahksugulised. Hüdrad on saleda keha ehitusega, kotikujulised ja umbes ühe cm pikkused. Talla vastasotsas asetseb suuava, mida ümbritsevad kombitsad. Tema kombitsatel ja ka mujal keha pinnal on palju erilisi mürkainet sisaldavaid kõrverakke. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Selletõttu saabki hüdra oma keha kuju muuta. Pikkade jätketega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kehaseinale ilmuvast väljasopistusest areneb noor hürda. Ta kasvab suureks ja eraldub alles seejärel emaorganismist ning alustab iseseisvat elu. Elutsüklis vahelduvad polüübi ja meduusi vormid. Kui elutingimused on head, paljuneb hüdra pungumise teel. Kui halvad, siis sugurakkudega
Samal ajal saad raskustreeninguga lihased, milles on vähem rasva ja on parema toonusega. Iga juurde tulev lihasekilo kiirendab su ainevahetust 50 kalori võrra päevas nii põletad ööpäevas ka rohkem kaloreid. Iga sinu lihas koosneb sadadest lihaskiududest, mis on kaetud sidekoelise ümbrisega. Treeningul raskusi tõstes põhjustab lisakoormus nendes kiududes mikrorebendeid. Treeningutee vahele jääval puhkeperioodil parandab keha lihaskiude, selle tulemusena muutub iga üksik lihaskiud suuremaks ning suureneb tema kontraktsioonijõud. Kui sinu lihased muutuvad tugevamaks, on nende edasise arengu stimuleerimiseks vaja treenimisel kasutada ka suuremaid raskusi see on koormuse järkjärgulise suurendamise põhimõte. Vastupidavus jaguneb: lokaalne- ja üldine lihasvastupidavus, mis jagunevad: aeroobne ja anaeroobne, mis omakorda jagunevad: dünaamiline ja staatiline. Treenimise kasu tervisele:
LIHA LAAGERDAMIN E MILLEST RÄÄGIN? Laagerdamise olemus Laagerdamise meetodid (3 erinevat) Tooraine nõuded Tooraine parameetrid LAAGERDAMISE OLEMUS Laagerdamine on liharümba ja selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks ning teatud tingimustel Laagerdamise käigus: Ensüümid hakkavad lihaskiude töötlema, pehmendab ja muudab elastsemaks Suureneb liha õrnus Moodustub omapärane maitse ja lõhn Laagerdamine toob kaasa: Suure mahlakao kuni 15% Külmutamise parema taluvuse võrreldes värske lihaga Kõige rohkem kasutatakse veiseliha On hakatud ka sealiha kasutama KUIVMEETOD Kuivlaagerdamisega toimub: Niiskuse aurustumine, põhjustab tugevama maitse
Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda. LIHASTE TALITLUS Lihaste kontraktsioonivõime sõltub eelkõige sellest, kui palju motoorseid üksusi on talitlemas. Nõrkade kokkutõmmete ajal aktiveeruvad vaid väikesed üksused, milles igaühes on vaid mõnikümmend lihaskiudu. Lihasjõudu mõjutavad ka liigutuse kiirus, lihaskiudude pikkus ning kiudude omadused. Lihaskiud on kas aeglased või kiired, lisaks sellel on ka alatüüpe. Lihastes leidub tavaliselt eri tüüpi lihaskiude. Punased lihased on aeglased kuid vastupidavad, sest neis on peamiselt aeglased lihaskiud (näiteks selgroosirgestaja). Neis lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas ilmselt pikaajaliseks kontraktsiooniks. Need lihaskiud toodavad energiat aeroobselt, oksüdeerides hapniku abil toitaineid. Valgetes lihastes on vastavalt palju kiireid kiude. Nad on ka kiired reageerijad, samuti kiired väsijad
asetata sülle, vaid randmed toetatakse lauaservale. Kõiki vaagnaid saatke lauas endast vasakule. Saksamaal kasutatakse nuga ainult siis, kui see on vältimatult vajalik. Järelikult ärge lõigake midagi, mida on võimalik kergesti kahvliga tükeldada. Rahvusroad Seasnitsel Koostis: 168g sealiha 1/5 muna 20g riivsaia 12g sulatatud võid 8g koorevõid 16g kappareid 10g sidruneid 21g heeringat 150g lisandeid Valmistamine: Sealiha lõigata risti lihaskiude tükkideks. Lihatükid vasardada tugevasti, anda ovaalne kuju, kasta lahtiklopitud muna ja koorevõi segusse ning seejärel veeretada riivsaias. Paneeritud lihalõigud praadida kuumas rasvas mõlemalt poolt pruuniks ja küpseks. Valmis snitslid asetada soojale alusele, valada üle sulatatud võiga ning kaunistada sidruniringikeste, heeringatükkide ja kappariga. Serveerides võib lisanditeks pakkuda kartuleid või juurvilju. Puuviljasalat Koostis: 75g apelsine 90g õunu 90g aprikoose
Jooksva vee all Vahetatavas vees; 1kg liha kohta 1l külma vett, mida vahetatakse Lihade eeltöötlemine Liha jaotustükid tuleb pesta, seejärel kuivatada või tahendada Lõigata välja templijäljed Jaotustükkidelt eraldada kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv, õhukesed ääred Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse Lõikamine - risti lihaskiudu säilitab kuju ja on kergem süüa (närida) Vasardamine kobestatakse lihaskiude, antakse pooltoodetele kuju ehk vormitakse Lihatüki vormimiseks kasutatakse lihavasara siledat poolt, paletti või noaselga, millega lihatüki ääred kujundatakse. Lihatükile antakse kuju (ovaalne jne) vastavalt sellele, mis toitu sellest valmistada soovitakse LIHA EELTÖÖTLEMINE (järg) Paneerimine kaetakse paneerimiskihiga, mis takistab lihamahla väljavoolamist Paneerimise viisid: Ühekordne paneering jahus, riivsaias, riisihelvestes, riivsaia-juustu segus,
rahud ja saared. Hüdra Hüdrad on ainuõõsed, kes elavad erinevalt korallidest, magevetes. Tal on umbes ühe sentimeetri pikkune keha, mille ühes otsas on tald ja teises otsas kombitsad ning suuava. Tallaga ta kinnitub taimedele või veealustele esemetele. Kombitsatega püüab ta saaklooma kinni ja halvab ta kõrverakkudega. Seejärel suunab toidu suuavasse, kust see liigub kõheõõnde. Seedimine toimub kehaõõnsuses. Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Seetõttu saab hüdra oma keha kuju muuta ja liikuda mööda veekogu põhja. Hüdral on ka närvirakud, mis moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kuna ta ei uju vabalt ringi, siis nimetatakse teda polüübiks. Hüdrad on lahksugulised loomad. Kevadest sügiseni sigib hüdra pungumise teel. Ta kehale tekivad väikesed kühmud, mis kasvades võtavad hüdra kuju ja eralduvad ning alustavad omaette elu. Sügisel aga sigib hüdra suguliselt
56. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab membraan-sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad)
3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina ehituses * Arteri sein on paksem. * Arteri seintes on palju rohkem elastseid kiude ning lihaskiude. * Veenide seinad on nõrgemad. 5. Süda lad. k. .Cor Südame asukoht on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asu keha mediaantasapinnast vasakul. 6. Nimetage südame seina kihid alates sisemisest ja iseloomustage lühidalt * Endokard ehk sisekest vooderdab südameõõnt ja teda katab endoteel. * Müokard ehk lihaskest, mis moodustab kõige paksema kihi ning koosneb südame (vööt)lihaskoest.
2ülemise nimmelüli ogajätketele Ülemis-tagumine saaglihas Kahe alumise kaela- ja kahe II-V roided Tõstab roideid ülemise rinnalüli ogajätke Selgroosirgestaja Ristluu tagumine pind, Ulatub koljuni, kaela Kallutab lülisammast ja pead taha Lülisambasirgestaja niudeluuhari, rindkere-nimme keskosani, osa lihaskiude lateraalsele, sirutavad lülisammast ja pead sidekirme kinnitub roietele Transversospinaalne trakt Lihased algavad risti-jätketelt Kinnituvad ogajätketele Ühepoolsel tegevusel kallutavad (süsteem) autohtoonsed lihased lülisammast ja pead
jääkained. · Käsnad biofiltrid puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. · Käsnad sigivad pungumise teel ja sugurakkude abil. · Järvekäsna kehas arenevad seuve lõpul sisepungad · Käsnaliike on enam soojaveelistes meredes. · Eestis elavad jõe- ja järvekäsn on näited kolooniana elavatest käsnadest. · Ainuõõssed on kotikujulise kehaga veeloomad. · Kehaõõnt ümbritsev kehasein moodustub välimisest ja sisemisest lihaskiude sisaldavast rakkude kihist ning nende vahele jäävast sültjast rakutust massist. · Ainuõõssete suuõõnt ümbritsevad kombitsad · Kehaseinas ja kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmisel ja enesekaitseks. · Närvirakud moodustavad võrkja närvisüsteemi, mis võimaldab ainuõõssatele loomadel reageerida ärritusele liikumise või keha kuju muutmisega. · Toit seeditakse kehaõõnes. Jäägid erituvad suuava kaudu.
Veresooned : A.Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) – nendes on suur vererõhk, kiire verevool; paksud seinad, milles palju elastset sidekudet – see aitab pulsilainet edasi lükata. B.Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (näit. kodarluuarter ja selle harud jne.) – ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude. C.Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid (palja silmaga raske näha) – nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. D. Kapillaarid: - need on peenimad veresooned, läbimõõt võib olla vaid 6-7 mikronit (väiksem kui erütrotsüüdil!); - verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist – hea gaasivahetus!;
- KMI, kehaehitus, nahaaluse rasvkoe jaotuvus, vistseraalrasv kõhu piirkonnas, luude erikaal, lihaskonna Närvilihase koordinatsioon nõrgeneb jõud, vastupidavus, südame ja kopsu funktsioon, vererõhk maksimaalne aeroobne võimsus ja mahutavus, glükoosi ja Lihase töövõime väheneb. insuliiini metabolism, SV ja rasvade oksüdatsiooni suhe erinevates tegevustes. Lihaskiude toitvate kapillaaride hulk väheneb. Millised on peamised faktorid, mis mõjutavad Liigese pinda kattev kõhr õheneb. tervist ja kehalist aktiivust? Liigesepilu kitseneb. Elustiil, keskkond,sotsiaalne ümbrus, isikuomadused, Liigeste funktsioon halveneb. 8.Millised on erinevad tasemed spordi
ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevusel rindkere-nimme sidekirmelt keskosani, kusjuures osa sriutavad lülisammast ja pead. lihaskiude kinnitub roietele Algab kahe alumise kaelalüli Toimides rinnaku-rangluu ja nelja ülemise rinnalüli Kinnitub abaluu liigesele, tõmbab romblihas Romblihas ogajätkelt, kulgeb alla mediaalsele servale. abaluid ja seega kogu õlavöödet lateraalsele
mitokondrite sisaldus · Kõrge müoglobiini sisaldus · Hästi arenenud kapillaarvõrgustik · Kõrge oks ens akt · Väike lihaskiudude diameeter · Kõrge väsimustaluvus IIA tüüpi lihaskiud ·Kiire kokkutõmme · Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus · Hästiarenenud SR · Kõrge glükolüütiliste ens akt · Kõrge mitokondrite sisaldus · Hästiarenenud kapillaarvõrgustik · Kõrge müoglobiini sisaldus · Vahepealne lihaskiude diameeter · Hea väsimustaluvus IIB tüüpi lihaskiud · Kiire kokkutõmme · Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus · Hästiarenenud SR · Kõrge glükolüütiliste ens akt · Madal mitokondrite sisaldus · Madal müoglobiini sisaldus · Vähene kapillaarvõrgustik · Madal oksüdatiivsete ensüümide sisaldus · Suur lihaskiudude diameeter · Madal väsimustaluvus SÜNAPS Neuronid on ühenduses sünapsite abil. Ühel neuronil võib olla kuni mitukümmend tuhat sünapsit.
varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. AINUÕÕSSED ON KÕRVETAVAD LOOMAD Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad lihaskiude) ning nende vahele jääv sültjas rakutu mass. Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Närvirakud moodustavad võrkja närvisüsteemi, mis võimaldab ainuõõssetel loomadel reageerida ärritusele (toidule ja ohuallikale) liikumise või keha kuju muutmisega. Toit seeditakse kehaõõnes ja eritatakse suuava kaudu
suunatud sõrmedega allapoole. Sõrmede ja pihu vahele peab jääma piisavalt ruumi, mis on vajalik õhkpadja tekkimiseks, et pehmendada lööki. Patsutamise tempo on reeglina aeglasem, kui kloppimisel. (Cassar, 2004) Hakkimisel on kämmal sirutatud ja sõrmed harali ning tehnika sooritatakse lõdvalt. Löök tehakse väikese sõrme poolse osaga. Löögid peaksid toimuma kiires tempos, 3-4 korda sekundis, käelabade kaugus teineteisest peaks olema 3-4 cm. Hakkimise suund on piki lihaskiude, selle toime sõltub otseselt löökide tugevusest ja kätevahelisest kaugusest. Tugevamate ja harvade löökide korral toimub kudede põrutus laialdasemal alal ning kutsub esile lihaskiudude lühenemise, mis ilmneb eriti löögi vahetus läheduses. Kerged ja tihedad löögid on oma toimelt sarnased vibratsioonile, põhjustades kudede suurenenud erutuvust. (Cassar, 2004) 6 4.5. Vibratsioon
jooksjad. Dentents näitab seda, et maailmarekordid sprindis on värskemad kui pikematel distantsidel. Mustade ülekaalu tõestab ka see, et 100 meetrit on suutnud joosta alla 10 sekundi 74 meest, kellest üks on valge- Christophe Lemaitre. (2) (tabel 1) 2. MIKS ON MUSTANAHALISED NII VÕIMSAD? 2.1 Geneetilised eripärad Negriididel on keskmiselt pikemad jalad ja kitsamad puusad. Mustanahalisel on keskmiselt rohkem kontraheeruvaid lihaskiude, mis soodustavad äkilisi liigutusi, nagu näiteks sprint või hüpped. Lääneaafriklastel asub keha keskpunkt keskmiselt kõrgemal, nende jäsemete proportsioonid on teistsugused, refleksid kiiremad, luud tihedamad. Lisaks on Aafrika jooksjatel allpool põlve jala ülesehitus pisut teistsugune. Neil on väga pikk Achilleuse kõõlus ning võrdlemisi väike sääremarjalihas ja see asub üleval pool. Eurooplastel see-eest on sääremarjad paksemad ja ulatuvad allapoole
Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. SELJA LIHASED Lülisambasirgestaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Ristluu tagumiselt pinnalt, Pikimlihas -ulatub ristluult koljuni. *Sirutab lülisammast niudeluuharjalt ja rindkere-nimme Niude-roidelihas ulatub kaela sidekirmelt. keskosani (osa lihaskiude kinnitub ka roietele). Romblihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon 2 alumise kaelalüli ja nelja ülemise Abaluu mediaalsele servale *Toimides rinnaku-rangluu liigesele, rinnalüli ogajätkelt. (siseservale). tõmbabromblihas abaluid ja seega
osa kasvab, puuduses + töösse üksikutes lülituvad valged", müofibrillides tüüp II, hakkab tekkima O2 glükolüütilised puudus, vajalik lihaskiud energia toodetakse anaeroobselt Madal koormus: piimhape hakkab töös on osa tõusma peamiselt punaseid, "tüüp I" lihaskiude. O2 jätkub kõigile Hapnikuvõlg · Pärast intensiivset tööd inimene hingeldab · Ta vajab rohkem hapnikku kuigi töö on juba lõppenud · Suur osa sissehingatavast hapnikust kasutatakse töö ajal hapniku vaeguses ehk anaeroobselt tehtud kulutuste "tasaarveldamiseks" - taastumiseks · Taastatakse ärakulutatud kreatiinfosfaadi varud ning kõrvaldatakse organismist piimhape · Mõõdukas aeroobne tegevus on hea taastumisviis
need ained, mis kutsuvad esile maatriki koondamine. Kotikesed-kaltsiumi, toruksed-mida mööda toimub ärritus. Kui on kotikestes kinni(kaltsium), siis on liiges lõõgastunud. Lihaskiud. Punased on aeglased, tõmme aeglane, vastupidavad, kaua aega töötada, müoklobiin, mitokondreid palju, toimub energia tootmine aeroosel teel. Valged on kiired, väsivad ruttu, kasur kiireid intensiivseid liigutusi, anaeroobsel teel. Ühes lihaskius võib olla mitmeid lihaskiude. Palju on rohkem on geneetline. Lihase hüpertroofia-lihase paksenemine. Sarkoplasmaatiline, müofibrilliline-valgud kutsuvad esile lihase paksenemise. Ei teki uusi lihaskiude juurde, muutub lihaskiu sisemus. Lihaskiud võivad poolduda, tekivad äärmuslikes seisundites. Kui tahame tõsta lihase jõudu, siis tuleb toota juurde kontraktiilseid valke-paraneb absoluutne võim. Kui teeme rahulikku, möödukat. Metaboone reserv.
Müafilamentide korrapärane vaheldumine ja üksteisega kohakuti olemine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. Vöötlihaskoest moodustunud skeletilihased, keel, neel, söögitoru. -lihaskontraktsioon Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahel. Selle tulemusel toimubki lihaskontraktsioon. 5. Lihaskiudude tüpologiseerumine. Tüpologiseerumise põhimõte. Iseloomusta punaseid ja valgeid lihaskiude. Lihaskiudude tüpologiseerimisel võetakse aluseks nende kontraktsiooniomadused – põhiliselt kiirus kombineerituna metaboolsete-ainevahetuslike iseärasusetega. On olemas kiired (valged) ja aeglased (punased) lihaskiud, mida eristavab üksteisest kontraktsioonijõud, -kiirus ja väsimusresistentsus. 1) Aeglased/punased lihaskiud – lihaskiud on peened ning neid ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik. See võimaldab saada lihasel rohkem hapnikku, mis hea, sest
jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus. Mõned näpunäidet liha töötlemiseks ja ettevalmistamiseks - Liha ei tohi keeramise ja lõikamise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ning roog jääb kuivem/tuimem. - Lihalõigud (nn pihvid) tuleb alati lõigata risti lihaskiudu. Sama kehtib roa lahtilõikamise kohta pärast küpsetamist, sest see lühendab lihaskiude, tehes portsjontükid õrnemaks ja pehmemaks. Ei tohi lõigata pikikiudu, kuna siis jääb liha vintskeks ja ei ole nii maitsev. - Lõigata tuleb liha terava noaga, et mitte närustada lõikepinda. Nuga peab libisema kergelt läbi liha. Kontide tükeldamiseks on vaja luusaagi. - Ka vintskest lihast on võimalik valmistada mahlakas ja maitsev roog. Selleks peame liha marineerima hapuaineid sisaldavas marinaadis. Liha vasardamine, sisselõigete tegemine ja
· Madal müoglobiini sisaldus kapillaarvõrgustik · Hästi arenenud · Vähene kapillaarvõrgustik · Vahepealne oksüdatiivsete kapillaarvõrgustik · Madal oksüdatiivsete ensüümide ensüümide sisaldus · Kõrge oksüdatiivsete ensüümide sisaldus · Kõrge müoglobiini sisaldus sisaldus · Suur lihaskiudude diameeter · Vahepealne lihaskiude · Väike lihaskiudude diameeter · Madal väsimustaluvus diameeter · Kõrge väsimustaluvus 55) Erinevat tüüpi motoorsed ühikud, nende iseloomustus - Motoorsed ühikud jagunevad: · Kiired motoorsed ühikud · Aeglased motoorsed ühikud Aeglastele motoorsetele ühikutele on iseloomulik väiksem närviraku suurus, neuroni poolt innerveeritavate lihaskiududehulk on ca 10 180.
või üksik lihaskiud lühiaegse ja mitte eriti tugeva kontraktsiooniga, mida nim üksikkontraktsiooniks. Sellel eristatakse järgmisi faase: *latentsifaas ajaintervall ärrituse momendist kuni jõuarenduse alguseni ; *kontraktsioonifaas ajaintervall jõuarenduse algusest kuni selle maksimumini; *Lõõgastusfaas ajaintervall jõuarenduse maksimumist kuni selle kadumiseni. Lihaskiudude üksikkontraktsiooni kestus sõltub nende tüübist - Mida rohkem on lihases kiireid lihaskiude, seda lühem on üksikkontraktsiooni kestus ja suurem selle jõud. TREPIFENOMEN seisneb üksikkontraktsiooni amplituudi (jõu) järkjägulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste
Rinnad armsalt salajane Rindade arengu käivitavad taaskord suguhormoonid. Umbes 10-11-aastasel tüdrukul muutuvad nibud senisest natuke tumedamaks, hellaks ja katsudes valulikuks, ning nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole. Tiheneb ka nibu ise, nibuvälja ümber võivad ilmuda mõned karvad. Rinnanibu alla koguneb rasvkude ning arenema hakkavad piimanäärmed, millest väljuvad piimajuhad, mis avanevad nibu pinnal asuvate augukestena. Tagantpoolt toetab rindu suur rinnalihas. Veidi lihaskiude on piimanäärme sagarike ümber ja nibuväljas, see annab võimaluse külmast, erutusest või ärritusest kokku tõmbuda. Kasvades võivad su rinnad olla eri suurusega tavaliselt ongi nii, et üks rind kasvab ja areneb kiiremini kui teine ning selles pole midagi ebanormaalset ega muretsemisväärset. Ka hiljem, kui rinnad on naise-eluks valmis, võib nende kuju ja suurus omavahel natuke erineda. See on aga silmale enamasti märkamatu ning igale inimkehale omane ebaproportsionaalsus.
Samas on kreatiin üks väheseid sporditoidulisandeid, mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Mis on kreatiin. Kreatiin on aine, mis töötatakse välja meie organismi poolt ja mille ülesandeks on varustada lihaskiude energiaga. Keemiline nimetus methylguanido- acetic acid. Kreatiin moodustub tervest reast organismis toimuvate protsesside tulemusel (lõplikult välja uurimata) sellistest aminohapetest nagu arginiin, metioniin, glütsiin. Kreatiin moodustub maksas, samuti võib olla teatud määral välja töötatud neerudes. Pärast väljatöötamist satub kreatiin verre, kust transporditakse edasi lihastesse, kus ta konventeeritakse ümber kreatiinfosfaadiks või fosfokreatiiniks
Ulatusliku venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime, sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. 16.KIIRETE (VALGETE) JA AEGLASTE (PUNASTE) LIHASKIUDUDE EHITUSLIK ERIPÄRA Valged lihaskiud on jämedad ja kiired. Sisaldavad rohkem müofibrille, seetõttu ka suurem kontraktsioonijõud. Sisaldavad suhteliselt vähe mitokondreid.Punased lihaskiud on peened ja aeglased. Lihaskiude ümbritseb tihe verekapillaaristik. Sisaldavad rohkelt müoglobiini kiirendab hapniku transporti lihaskiu mitokondritesse. Mitokondrite arv on suur (nt lestsääremarjalihases on mitokondrite osakaal 84%). 17.JÕUTREENINGU MÕJU LIHASE ARENGULE Jõutreeningu tulemusel suureneb müofibrillide arv, selle tulemusel hakkab lihase mass ja ümbermõõt kasvama lihas hüpertrofeerub. Kaasajal peetakse ka selle põhjuseks müofibrillide kahjustuse teket, mida kutsub esile
veenulid kogunevad südame lähenedes suuremateks magistraalideks, siirdudes kudede sügavusest pigem naha alla ning minnes sujuvalt üle tihti silmaga nähtavateks sinise värvitooniga veenideks. Veenid. Veenideks nimetatakse veresoni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Veenid erinevad arteritest selle poolest, et nende siseküljel on ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas. Veenid sisaldavad vähem elastseid kiude ja lihaskiude võrreldes arteritega, mistõttu nad pole nii vetruvad ja langevad kergesti kokku. Venoosses osas liigub veri olulisel määral edasi tänu lihastele, mille regulaarne töö surub veresooni kokku, aidates nii verd edasi pumbata. Käte ja jalgade pindmiselt kulgevad veenid sisenevad jäsemete liitekohtades kehasse, ühinevad teistest organitest suubuvate harudega ja koonduvad lõpuks üheks suureks õõnesveeniks, mis suunab kogu ringluses olnud vere uue ringi alustamiseks südamest
laienenud tsisterniga terminaaltsisterniga. Sarkolemmi sissesopistus A-I tasandil transversaal- e. T- tuubul. Kaks terminaaltsisterni T tuubuli mõlemal küljel moodustavad triaadi. Kaltsium koguneb nendesse tsisternidesse, kui kontraktsiooni ei toimu. Punased lihakiud aeglased oksüdatiivsed kiud, palju müoglobiini Valged lihaskiud kiired glükolüütilised, vähe müoglobiiini Inimesel pole lihaste tüübid makroskoopiliselt eristatavad, lihaskiude jaotatakse: · I tüüp aeglased, punased, nt. seljas · IIa tüüp kiiremad lihaskiud, oksüdatiivsed ja glükolüütilised, väsivad ja liiguvad keskmiselt kiiresti, nt. 200m jooksuks sobilikud · IIB tüüp kiired ja glükolüütilised, nt. sõrmedes, silmades, sobilikud 100m sprindiks. Hästi kontrollitavad, väsivad kiiresti Enamik lihaseid on nende 3 tüübi kiudude segu. Treeningu käigus lihaskiud suurenevad, aga tüüp ja vahekord ei muutu.
2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule. 6. Südame kihid
Aeroobne lävi peegeldab eelkõige lihasesiseseid metaboolseid võimalusi, mis on aluseks kõrgele oksüdatiivsele töövõimele: paraneb kapillariatsioon ja koos sellega verevarustus,. suureneb mitokondrite arv ja maht, .kerkib oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus,. kiireneb laktaadi tööaegse eemaldamise võime,kasvab rasvade kasutamine energiaallikana,. tõuseb muoglobiini hulk,. suureneb südame löökidemaht,. mõjustatakse aeglasi, väsimusele resistentseid lihaskiude. AUTOR, KUS KOHAST VÕTSITE SELLE Anaeroobne lävi näitab eelkõige laktaadi eemaldamise mehhanismide võimsust. Anaeroobne lävi on piiriks,mida ületades laktaadi produtseerimine ületab tema eemaldamise mehhanismide maksimaalsed võimalused ja koos sellega hakkab järsult tõusma laktaadi tase veres ja hingamise sagedus. Aeroobse läve tasemel treenimise positiivsetele nihetele lisandub anaeroobsel lävel südamelihase kontraktiilsuse efektiivne mõjustamine ja laktaadi
mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) nendes on suur vererõhk, kiire verevool,; paksud seinad, milles on palju elastset sidekudet see aitab pulsilainet edasi lükata. Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (nt kodarluuarter ja selle harud) ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude. Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. Kapillaarid on peenimad veresooned, läbimõõt 6-7 mikronit. Verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist hea gaasivahetus. Kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb enamus vereplasmast
Aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid jamüoglobuliini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akummuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks.Toodavad energiat aeroobselt! 2)valged lihaskiud e. Anaeroobset tüüpi -kiired glükolüütilised lihaskiud On kiired reageerijad,samuti ka kiired väsijad.Sisaldavad palju glükogeeni ja on jämedad. Toodavad ATP-d eelkõige anaeroobse glükolüüsi kaudu. 3)vahelmised lihaskiud -mõlemaid lihaskiude sisaldavad lihased Sarkoplasmaatiline retiikulumja transversaaltuubulid Siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi nim. Sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. SER mansetid – terminaaltsisternid ja retikulaarne osa Transversaaltuubul- saavad alguse rakumembraanilt ja on sidemeks rakumembraani jamüofibrillide vahel. Ca ja Mg ioonide vabanemine, mis põhjustavad kontraktsiooni. Lihasetriaad -terminaaltsisternid(2) ja keskel transversaaltuubul Skeletilihaskude Lihasrakk on multituumne liitrakk
a. ...............isomeetriline................ b.................isotooniline.............. c. ................auksotooniline.......... 9. Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge 10. Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus 11. Mis auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge 12. Kuidas jagunevad lihaskiud? 1) Punased 2) Valged 13. Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased, vastupidavad, palju mitokondreid, palju müoglobiini(O2), aeroobne energiatootmine 14. Iseloomusta valgeid lihaskiude Kiired, väsivad kiiresti, toodavad energiat anaeroobsel teel 15. Mis on lihase hüpertroofia? Lihase paksenemine 16. Mis on sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia? Sarkoplasma mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes kiududes: • Mittekontraktiilsed valgud • Metaboolne reserv • Kapillaarvõrgustik • Paraneb vastupidavus • Ei parane absoluutne jõud 17
Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: Autohtoonsed lihased: a) Lülisambasirgestaja (lateraalne trakt) - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, ning koosneb kahest osast: pikimlihas - kinnitub: koljule. niude-roidelihas - kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa lihaskiude kinnitub roietele. b) Rihmlihas (spino-transversaalne trakt) - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: Kaelarihmlihas - Algab: 3.-6. rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätketele. Pearihmlihas - Algab: 3. Kaela- kuni 3. rinnalüli ogajätketelt. Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale.
süsivesikutes, kuid ka kasulikes mikroelementides ja mineraalainetes, mis sisalduvad toiduainetes. Jõu puudus, väsimus ja uimasus, probleemid siseorganitega, hormonaalsed muutused, lihasmassi kaotamine, stress ja pidev näljatunne – need on «vale» dieedi kõrvaltoimed [7]. 2.1.1. Ainevahetuse rikke Kui isik, jälgides dieeti pikalt ja sihikindlalt piinab ennast näljaga, organism hakkab kütusena kasutama lihaskiude. Valgu lagundamisel eraldub lämmastik. Valkude kogusest, mis laguneb ööpäeva jooksul, vastavalt lämmastiku kogusest, mis eraldub inimese organismist. Lämmastiku eraldumise protsess toimib vee väljumise kaudu rakukudedest, mis vältimatult toob kaasa vedeliku kaotuse organismis ja märkimisväärse kaalulanguse. Kuid aga vedelikukaotus ja lihasmassi vähenemine pole tõuge juubeldusele. Veevarud üsna kiiresti täienevad, kui midagi
teiste kaudu sooja, kolmandate kaudu valu, neljandate kaudu survet. Inimese naha pinna 1 cm kohta tuleb keskmiselt 2 sooja-, 13 külma-, 25 surve- ja ligi 200 valutäppi. Nende täppide kaudu võime avastada meelerakkude kohad. S i s i k o n n a s ja l i h a s t e s - l i i g e s t e s on samuti rohkesti meelerakke. Siin on rohkesti vabu närvilõpmeid, mille kaudu võetakse vastu organismi sisemiljöö muutusi, vererõhu muutusi jne. Lihastes on retseptorid, mis spiraalina ümbritsevad lihaskiude. Paljud sisikonnast peaajju saabunud erutused ei kutsu normaalsetes tingimustes esile aistinguid. Terve inimene ei tunne oma mao, oma südame jne. olemasolugi. Sisikonnast saabuvad erutused kaasnevad tavaliselt ebamääraste lokaliseerimata aistingutega. Patoloogilistes tingimustes omandavad sisikonna meelerakud kõrgendatud tundlikkuse. Siis on tuntav ka valu. KATTEELUND NAHK cutis Nahk on inimese keha väliskate
Lülisambasirgestaja Ristluu tagumine pind, Pikimlihas – Selja sirgeks ajamine niudeluuhari ja rindkere – ristluult koljuni nimme sidekirme Niude- roidelihas – kaela keskosani. (osa lihaskiude kinnitub roietele) Rihmlihas Kaelarihmlihas – Kaelarihmlihas – Ühepoolne tegevus – 3. – 6. Rinnalüli 2.-3. Ülemise kallutavad lihased Pearihmlihas – 3
annaabi.ee 
