Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahva- ja tervisesport (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on põhiainevahetus ?
  • Millist kasu annab kehaline aktiivsus?
  • Mis on nende positiivsed - jämesoolevähi esinemisriski vähenemine ja negatiivsed küljed?
  • Kesvus odav võimalik parandamisel jne?
  • Mida peab silmas pidama arvutada ka energiakulu - võib ununeda ebatäpne ülekaalulistele kehalise aktiivsuse määramisel?
  • Millised on erinevad energeetilised rajad -aktiivne eluviis erinevatel kehaliste harjutuste intensiivsustel?
  • Milline on aeroobse ja jõufitnessi areng ning milline on nende treenitavus?
  • Mis on tervis millised on tervise dimensioonid ?
  • Mis on aeroobse treeningu osad?
  • Mis on vananemise erinevad faasid?
  • Millised on erinevad meetodid keha koostise vanusega määramisel?
  • Kuidas hinnatakse keha koostise põhjal ülekaalu?
Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport
Erinevad võimalused energiakulu määramiseks . Mis on põhiainevahetus ?
Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk.
Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga.
  • Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid? Millist kasu annab kehaline aktiivsus? Millised komponendid määratlevad kehalist aktiivsust?
    Kehaline aktiivsus- igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus , mis kutsub esile energiakulu üle rahulolekutaseme.
    Tasemed: - intensiivne 1-5, - kestvus 1-4, -sagedus 1-5.
    Liigid: aeroobne , anaaeroobne ?
    Regulaarne kehalise aktiivsuse kasu:
    - vähendab haigestumist südame- veresoonkonna haigustesse
    - hoiab ära või lükkab edasi kõrgvererõhutõve kujunemist
    - jämesoolevähi esinemisriski vähenemine
    - vähendab tekkimisriski suhkruhaigusesse
    - vajalik lihasjõu, liigeste struktuuri ja funktsiooni säilitamiseks (kasulik liigesepõletikule)
    - säilitab eluaeas toimetulekut, vähendab kukkumisriske
    - energia tarbimise ja kulutamise tasakaal – väiksem rasvumisohtu
    - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu
    - parandab elukvaliteeti
    Kehalist aktiivsust määratlevad:
    1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus , isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu
    2. Individuaalsed muudetavad tegurid – kehamassi ja rasvkoe hulk, kehaline võimekus, teadmised keh akt toimest tervisele, informeeritus võimalustest, suhtumine, eeskujud , motiveeritus
    3. sotsiaalmajanduslikud tegurid – rahvuslikud ja kultuurilised eripärasd, elukoht, vanemate elukutse, haridustase, perekonna sissetulek
    4. vahetult ümbritsevast keskkonnast pärit tegurid – perekondlikud harjumused, spordivahendite olemasolu, lähedaste tugi, kliima, aastaaeg , teiste huvide olemasolu
    5. varasema liikumise kogemus – teadmine, et liikumise- spordiga tullakse edukalt toime ja et see on mõnus tegevus.
  • Millised on erinevad kehalise aktiivsuse määramise meetodid ning mis on nende positiivsed ja negatiivsed küljed? Millised on kehalise aktiivsuse soovituslikud tasemed tervise tugevdamise eesmärgil?
  • Küsimustikud/treeningpäevikud - + odav, suurte valimite korral, saab erinevaid dimensioone mõõta, küsimused vastavalt kontingendile. - ei osata hinnata õigesti oma tegevust ja intensiivsust, tegevuse mäletamine halb, ei saa 10-12 aastastel lastel kasutada, üleraporteerimine, viitsimatus
  • Sammulugejad: + ka hulk, kesvus, odav, võimalik arvutada ka energiakulu – võib ununeda, ebatäpne intensiivsuse määramisel
  • Aktseleromeetrid (kiirendusandus): + mõõdab kehalise aktiivsuse hulka, intensiivsuse mõõtmine täpne, ei mõjuta igapäevast aktiivsust, - suhteliselt kallis, samaaegselt uuritavate hulk väike, ei saa veealade korral kasutada, pealepanek võib ununeda
  • Pulsisagedus pulsikellaga: + kergesti kasutatav, võimaldab mõõta kesvust, sagedust, intensiivsust, saab kasutada valideerimisel standardiga; - komplitseeritud kasutamisel pikema aja jooksul, pulssi mõjutavad peale KA ka muud faktoridd, pulsi reaktsioon sarnasele koorumusele võib olla erinev
  • Kahekordselt märgistatud vesi: + väga täpne,uurija töömaht väike, võrdselt kasutatav igas vanuses; - kõrge hind, tulemiks on kogu energiakulu, võimalik uuritava vastasseis, tehnilsed probleemid
  • GPS seadmed – ei pruugi olla väga täpsed
    KA soovituslikud tasemed:
    - idealalne liikumismaht on 30 minutit mõõdukat KA iga päev ja 2-3 tundi suure intensiivsusega treeningut.
    - südame veresoonkonna treenimiseks – 60-70 % maksimaalsest ealisest pulsist,
    - 60-70 % annab võimekuse säilitava ja kehakaalu alandava efekti
    - 70-80 % arendab südame tervist
    Millised on soovituslikud kehalise aktiivsuse tasemed inimeste kaalu langetamisel, töövõime parandamisel jne? Mida peab silmas pidama ülekaalulistele kehalise aktiivsuse määramisel?
    Kaalu langetamisel:
    1. Lisada liikumist praegusele aktiivsusele
    2. liigu iga päev vähemalt 30 minutiti, kasvõi 10 minuti kaupa
    3. liikuda alguses väikese või mõõduka intensiivsusega
    4. väsimustunne peaks olema kerge, hingeldamisega samal ajal peaks saama rääkida
    5. kui kehamassiindeks üle 25, tuleks min eesmärgiks võtta kaalu langetamine 5-10 % 3-6 kuu jooksul.
    6. max kaalu langus nädala 1 kg nädalas
    7. dieet + KA
    8. - 1000 kcal /p
    Ülekaalulistel kehalise aktiivsuse määramisel:
    1 . nende tervist, haiguseid
  • Mis on aeroobse ja jõufitnessi peamised komponendid? Kirjeldage
    Aeroobse fitnessi komponendid:
    - võimekus – vastu seisma pikemaajalisele suhteliselt intensiivsele lihastööle. Aeroobne, anaaeroobne, lihaskiud
    Jõufitnessi komponendid:
    - lihasvastupidavus – võime sooritada lihaskontraktsiooni vajalikul tasemel pikema aja jooksul
    - kiirus – võime sooritada liigutust võimalikult lühikese ajaga
    - võimsus= jõud x distants /aeg
    - osavus – võime liigutada oma keha ruumis kiirelt ja täpselt (jõu, kiirused, tasakaalu koordinatsiooni kompleks )
    - tasakaal
    -koordinatsioon
  • Millised on erinevad energeetilised rajad erinevatel kehaliste harjutuste intensiivsustel?
  • Milline on aeroobse ja jõufitnessi areng ning milline on nende treenitavus?
    Aeroobse taseme areng arendab nii kiirusjõudu kui ka kiirust. Aeroobse taseme tõusuga tõuseb ka anaeroobne lävi . Algselt ka VO2max, mis mingil hetkel saavutab stabiilsuse ja edasi ei arene.
    Aeroobse taseme treenitavuse aluseks on järjepidav treenimine.
    Jõufitnessi areng parandab ka kiiruse ja vo2max arengukiirust. Lihaste treenimises muutused üldises fitnessis.
    Jõutreeninug treenitavus on võimalik kuue kuuga parandada 50 %. Arendav vähemasti 3 korrda nädalas erinevaid jõuharjutusi sooritades.
    Vasutpidavuse ja jõutreeningu suhe peaks olema 6-4
  • Mis on aeroobse treeningu osad? Millised on soovitused aeroobse ja jõufitnessiga tegelemiseks erinevatel vanusegruppidel? Süvalihastreening ja selle kireldus.
    Aeroobse treeninug osad:
    - põhitreening
    -kiirused ja maksimaalse vastupidavuse treening
    - laktaadi treening
    Soovitused:
    - treeni regulaarselt
    -aktiivne eluviis
    - jälgida enda tervist
    - valida endale kohane treeningintensiivsus ja maht
    Aeroobselt: vähemalt 30 minutit päeva
    Jõufitnessil:
    - suurenda raskusi vähehaaval
    - treenin kõiki piirkondi võrdselt
    Süvalihaste treening: kere ja vööpiirkonda katvad väikesed lihased, mis asuvad suurte lihaste all. Lisaks nendele loetakse üldjuhul süvalihasteks ka suuremaid lihasgruppe, mis koos süvalihastega toimides aitavad liigutusi ühtseks tervikuks muuta. Kasutatakse nii staatilisi hoideid kui dünaamilisi harjutusi. Treeningu kestvus u 50 minutit, harjutuse sooritamise tempo aeglane-rahulik. Raskusteks oma keharaskus . Enamasti ringtreeninguna.
  • Mis on tervis, millised on tervise dimensioonid?
    Tervis – täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult heaiguse või nõtruse puudumine.
    Positiivne dimensioon – haiguse puudumine
    Negatiivne dimensioon – väikesed haiguse sümptomid
  • Mis on tervise fitnessi erinevad komponendid.
    - KMI, kehaehitus , nahaaluse rasvkoe jaotuvus, vistseraalrasv kõhu piirkonnas, luude erikaal, lihaskonna jõud, vastupidavus, südame ja kopsu funktsioon, vererõhk maksimaalne aeroobne võimsus ja mahutavus , glükoosi ja insuliiini metabolism , SV ja rasvade oksüdatsiooni suhe erinevates tegevustes.
    Millised on peamised faktorid , mis mõjutavad tervist ja kehalist aktiivust?
    Elustiil, keskkond,sotsiaalne ümbrus, isikuomadused,
  • Millised on erinevad tasemed spordi kirjeldamisel?
    Sport – mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus.
    Tasemed: Võistlussport, tervisesport. (tippsport, harrastussport, saavutussport, rahvasport, tervisesport)
  • Mis on vananemise erinevad faasid ?
    Kasvufaas , tasakaalu faas, taandumise faas.
  • Millised muutused esinevad vananedes aeroobsetes- , jõu- ning teistes peamistes võimekustes?
    Koormuse ajal on eakal inimesel pulsisagedus madalamal kui noorel .
    Lihasjõu ja vastupidavuse märgatav nõrgenemine hakkab avalduma peale 50 eluaastat. Nasitel varem.
    Maksimaalse jõu saavutamiseks vajalik aeg pikeneb, maksimaalne jõud väheneb ja reaktsiooniaeg pikeneb.
    Lihaskiudude ATP tase langeb
    Närvilihase koordinatsioon nõrgeneb
    Lihase töövõime väheneb.
    Lihaskiude toitvate kapillaaride hulk väheneb.
    Liigese pinda kattev kõhr õheneb.
    Liigesepilu kitseneb.
    Liigeste funktsioon halveneb.
    Luud muutuvvad hõredamaks.
    Kopsude elastsus väheneb.
    Hingeldus tekib kergemini.
    Millised on meeste ja naiste erinevused nendes võimetes?
    Naiste lihasjõu langus vanades väiksem.
    Luude hõrenemine naistel sagedasem .
  • Keha kaalu langetamine. Mida tuleb silmas pidada, millised on peamised strateegiad, milline on kehalise aktiivsuse ja dieedi osa antud kontekstis?
    Tuleb liikuda iga päev. Eesmärgiks energiakulu suurendamine , karastamine ja hea enesetunne, vormi parandamine. Alustada rahulikult . Esusammude märkamiseks treeningpäeviku piidamine.
    Päevane toiduga saadav energiakulu ei tohi olla alla 1200 kcal.
    Mitte muuta toitumisharjumusi, vaid vähendada ainult toidu kogust, rasvades, SV ja valkude vahekorda ei soovitata muuta.
    Neg energiabilanss peaks olema u 500-1000 kcal päevas.
    Max lubatud kaalukadu nädalas 1 kg.
  • Millised on peamised asjaolud, mida tuleb arvesse võtta ülekaaluliste keha kaalu alandamisel? Milliseid positiivseid efekte annab keha kaalu langetamine ülekaalulistele?
    Annab rohkem liikumisvabadust.
  • Millised on erinevad meetodid keha koostise määramisel? Milliseid on nende positiivsed ja negatiivsed küljed?
    Antropomeetrilisete meetodite abil:1. Keha pikkuse ja kehamassi indeksid 2. Nahavoltide paksuse mõõtmise kasutamine kaha rasvamassi hindamiseks.3. Luude pikkuste , laiuste mõõtmine spetsiaalsete vahenditega- Bioelektrilise takistuse määramine
    - lipomeeter
    - Hüdrostaatiline kaalumine
    - Ultraheli
    - kompuutertommograafia – kallis, ei mahu väga paksud sisse
    - keha kaaliumihulga määramine (rasvkude ei sisalda kaaliumit)
    - keha vee hulga määramine – mida suurem rasvkoe osa, seda vähem vett
    - kreatiini ekretsioon uriiniga
    Kaliibermeetodi puudused:
    - suured erinevused mõõtmiste tulemustes sõltuvalt mõõtjast
    - rasvkoe ja lihaskoe vahe ei ole alati hästi palpeeritav
    - rasvunutel vahel nahavoldi paksus liiga suur, ei mahu kaliibri harude vahele.
    - kaliibri otsad võivad nahavoltidel libiseda , eriti ülekaalusliste juurest.
    - rasvkoe ja naha elastsus on mõnevõrra individuaalne ja muutub vanusega.
    - sõltub kaliibri hoidmisest nahavoldil
    - pingul nahka raske mõõta
    - erinevad kaliibrid võivad anda erinevaid tulemusi.
    Kuidas hinnatakse keha koostise põhjal ülekaalu? Millised on seosed keha kaalu, luutiheduse ning kehalise aktiivsuse vahel.?
    Keha koostise hindamisel on oluline kasutada antud grupile iseloomulikke valemeid. On antud valemite vastustele normväärtused, nendest suurem number tähendab ülekaalu. Mida suurem erinevus normiga, seda suurem on ülekaal.
    Mida suurem kehakaal, seda väiksem kehaline aktiivsus.
    Mida näitavad testi valiidsus , korratavus ja objektiivsus?
    Valiidsus – võrdlus standardi või etaloni suhtes ( cooperi test)
    korratavus- kui sama testi tehakse samadel inimestele, samal ajal, sama ilmaga, siis tulemused peaksid olema sarnased (ligilähedased)
    Objektiivsus – mõõtjate vaheline erinevus
    paigalt kaugushüpe
    kerelihaste jõu ja vastupidavuse määramine
    ripe kangil kõverdatud kätega
    süstikjooksud 10x 5 m
    vastupidavuse kordusjooks 20m süstikjooksud
  • Vasakule Paremale
    Rahva- ja tervisesport #1 Rahva- ja tervisesport #2 Rahva- ja tervisesport #3 Rahva- ja tervisesport #4 Rahva- ja tervisesport #5 Rahva- ja tervisesport #6
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kirlikeemu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Spordifüsioloogia
    23
    ppt

    Spordifüsioloogia

    Spordifüsioloogia Arnold Sanglepp Sport Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport ­ sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport ­ liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist.

    Sport/kehaline kasvatus
    Põhitõdesid tervise fitnessist
    4
    doc

    Põhitõdesid tervise fitnessist.

    Toivo Jürimäe ,,Põhitõdesid tervise fitnessist" Kehaline aktiivsus mõjutab fitnessi, mis omakorda võib muuta inimest kehaliselt veelgi aktiivsemaks. Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit, vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused, geneetilised iseärasused jne. Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on treeningu eesmärgiks tervise parandamine. Võib olla ka teisi motivatsioone ­ esteetiline, isiklik julgeolek, lõõgastumine jne. Harjutamine on vaba aja kehalise tegevuse üks vorm, mida tavaliselt teostatakse regulaarselt teatud ajavahemike järel

    Tervisesport
    Treeningõpetuse alused
    34
    docx

    Treeningõpetuse alused

    TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku

    Sise- ja närvihaigused
    Kehaline aktiivsus täiskasvanutel
    10
    docx

    Kehaline aktiivsus täiskasvanutel

    Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Mängides, sportides ja õppides me väsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Väsimus kaitseb organismi ülekoormuse eest. Elundite töövõime taastub, kui saame puhata. Kõige põhjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Pärast pingutavat õppetundi või

    Tervisesport noorsootöö osana
    Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks
    14
    doc

    Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

    plahvatuslikjõud- paigalt kaugus- ja kõrgushüpe, topispalli tõukamine rinnalt istudes, heited 3.jõuvastupidavus- rippes käte kõverdamine, eestoenglamangus surumine, ripe kangil kõverdatud kätega. 4.kiirus- 30m jooks püsti lähtest, lendlähtest. 5.vastupidavus- 1000m läbimine (P), 500m (T), Cooperi test, harjutuste sooritamine suutlikuseni, PACER`i jooks 6.töövõime- Harvardi steptest, PWC 170, velo- ja sõude ergoergomeetr, treamill 7.psühholoogilised testid- RESTQ Sport, POMS; vaatlused, küsimustikud, koormustaluvus ja väsimustunde määramine 8.antropomeetrilised - kasv, kaal, istepikkus, käte siruulatus, rasva %, KMI 9. koordinatsioon ­ ,,Flamingo" tasakaalutest, osavus- ja koordinatsiooniH-d, mitmesugused takistusjooksud, erinevate ül täitmisega 10. painduvus ­ kere painutused ette, tahapainduvuse ulatus silla asendis, puusavöö liikuvuse määram spagaadi kõrgusega Koormustesti liigid: Optimaalne testi aeg 6-12 min

    Sport/kehaline kasvatus
    Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud
    26
    docx

    Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

    TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17–12% piiri. Suur risk am

    Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime
    Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks
    14
    doc

    Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks

    Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja ­väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt ­ tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt ­ võime säilitada kehalist ja vaimset he

    Sport/kehaline kasvatus
    Kehaline aktiivsus
    7
    doc

    Kehaline aktiivsus

    Kuna kehakaalu kohta on väga raske saada üldist ja täpset infot, siis põimisin kehakaalu kehalise aktiivsuse sisse. Keskendusin rohkem kehalisele aktiivsusele ja mitmetele kehalistele tegevustele. Mis on kehaline aktiivsus? Kehaline aktiivsus on täiesti tavalise päeva liigutuste hulk, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Samas on kehaline aktiivsus väga oluline ka siis, kui inimene soovib tõesti olla terve. Miks on kehaline aktiivsus kasulik ja vajalik? Nagu eespool mainitud,siis kehaline aktiivsus omab tähtsat rolli inimese hea tervisliku seisundi juures. Piisaval kogusel kehalisel aktiivsusel on mõjutoime järgnevatele: · Kõrgenenud vererõhk · Liigne kehakaal, rasvumine · Mõne vähitüübi risk · Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnale Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapnikuga, seeläbi ka sü

    Kehaline kasvatus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun