on sünteesitud. 4) Regulatoorne. Valgulised hormoonid (nt insuliin, adrenaliin) 5) Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonivalgud – võimelised muutma oma struktuuri ja molekuli mõõtmedi. Lihasvalkudel on kontraktsioonivõime – annab loomadele liikuvuse. 6) Transpordifunktsioon. Transportvalgud juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakkude sisse kui ka sealt välja (nt hemoglobiin – O2 rakkudesse) 7) Retseptoorne. Retseptorvalk edastab väliskeskkonnast infot raku sisse muutes oma kuju. 8) Energeetiline. Valkude lagundamisel vabaneb energia (17kJ/g). Energia saamiseks kasutatakse valke alles tugeva nälgimise või kurnatuse korral, sest valke on loodusest raske kätte saada ning neil on eluspüsimiseks teised tähtsad funktsioonid. Struktuur: 1) Esimest järku (primaarne) – valgu aminohappeline järjestus, mida hoiavad koos peptiidsidemed. Annab ülevaate, kui palju on aminohappejääke ja millises järjekorras on nad polüpeptiidahelasse lülitunud
ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi 1) ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks. 2) Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet. 3) Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil. 11.Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ? Aju saab energiat ainult süsivesikutest, aga lihased saavad kasutada ka rasvu ja valke. 12.Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi ? Anaeroobne lävi tekib kui piimhappe tase veres kasvab hüppeliselt. Nähtust nimetatakse anaeroobseks läveks, sest alates sellest piirist ei ole organismile kasulik energiat anaeroobselt toota. Piimhappe hulk veres on jõudnud piirini, kus see on organismile kahjulik ning pole vabu süsivesikuid,
Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm (õõnesveenide suubumiskohal) ja atrioventikulaarsõlm (kodade ja vatsakeste piiril). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. Automatism – koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3.Südame tsükkel. Süstoli (südame kokkutõmme) ja diastoli (lihase lõõgastumine) korrapärane vaheldumine. Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstoli lõpetab vatsakeste täitumise faas. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist).
Lihased suudavad toota süsivesikutest energiat ka ilma hapniku osavõtuta. Sama hulga energia kättesaamiseks kulub vähem hapnikku. 25.Vee- ja mineraalainete ainevahetus. Täiskasvanu inimkeha kaalust 60...65% moodustab vesi. Tavatingimustes ei ela inimene veeta mitte kauem kui 6...12 päeva. Vesi on makrotoitaine. Ta on aga universaallahusti. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine. Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Veel on termoregulatoorne toime. Vesi osaleb kehavormide säilitamises. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest. *Na, K - elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektrilistepotensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad on oluline luukoe ehitusmaterjal
Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat) peamine rakkudes kasu
DNA sünteesiks ATP-d, TTP-d, GTP-d, CTP-d, RNA paljundamiseks ATP-d, GTP-d, CTP-d, UTP-d. Glükoosi lagundamine ehk rakuhingamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis toimub ühte moodi nii loomades, taimedes kui ka seentes. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + energia Tekib 38 ATP molekuli: 38 ADP + Pi 38ATP Glükoosi lagundamise etapid: o glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul o tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses o hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Aeroobne glükolüüs - erinevate ensüümide toimel ligikaudu kümme toimuvat reaktsiooni ... ehk glükoosi algne lagundamine 2 Glükolüüsi tulemusena tekib glükoosist kaks püroviinamarihappe (püruvaat) molekuli ning 4
Palsmavalkude (albumiinide) kontsentratsiooni väehenmine põhjustab vee retensiooni rakkude sees. See tõttu peab plasmat asendavate ainete kolloidosmootsete ainete hulk vastama plasma omale.. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV. Homöostaas säilitamine toimub lähtuvalt siseskeskkonna ja/või väliskeskkonna muutustest. Reguleerimisprotsessid on näiteks kehatemperatuuri säilitamine, vererõhu säilitamine, kehaasendi säilitamine gravitatsiooni keskkonnas
· Nukleiinhapped e DNA, RNA SÜSIVESIKUD Monosahhariidid e lihtsuhkrud Disahhariidid Polüsahariidid e liitsuhkur Glükoos veres Sahharoos (peedisuhkur) Tärklis (kartulisuhkur) Brutoos Maltoos (linnasesuhkur) Glükogeen on maksas Laktoos (piimasuhkur) Tselluloos (taimerakkudes) Süsivesikute ülesanded(kodus): Ehituslik ülesanne ntks. Tselluloos taime raku kestades ....kitiinkest Energeetiline ülesanne ....1gr = 17,6 kgJ energiat Ligimeelitav ülesanne õistaimede nektar Varuaineks glükoos talletub tärklisena, loomadel glükogeenina Kaitse ülesanne taimerakkude tsütoplasma suhkrustub ja kaitseb taimi külmumise eest Biosünteetiline kasutatakse lähteainena teiste ühendite sünteesil Lahustuvad orgaanilisteshapetes Vahad. Tahked plastsed ained ja väga vastupidavad keemilistele ainetele.
Kõik kommentaarid