Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raku energeetika (0)

1 Hindamata
Punktid
Raku  energeetika
K. Port (2015)
Energia?
• Energia = võime teha tööd
• Töö = millegi liigutamine (kg/m)
• Mida rohkem „ kasulikku “ tööd energiaga saab teha 
seda kvaliteetsem on energia
– (TD) „Vaba“ energia = töö mida süsteem suudab teha
• Süsteemis leiduv energia miinus energia millega ei saa teha tööd
•  Soojusenergia  paneb osakesed liikuma suvalises 
suunas – raske “tööle panna” (saame ca 20% kasulikku 
tööd).  Soojus  on kõige madalama kvaliteediga
• Valguse energia, keemiline energia,  elektrienergia  jne 
on kõrgema kvaliteediga – nende abil saab rohkem 
tööd teha (30-60% kasu)
• Kõik energia vormid muutuvad lõpuks soojuseks
TD

Termodünaamika Esimene Seadus (TD I) ehk energia jäävuse seadus

TD II – tööd tehes kaotab süsteem osa energiat soojusena (korrapäratuse, 
entroopia  kasvuna), mistõttu ei saa protsessi ilma täiendava energiata tagasi 
pöörata
– „Toa iseseisva korrast äramineku seadus“

TD III – absoluutse nulli (−273.15°C) saavutamise võimatusest, s.t. lähenedes 
absoluutsele  nullile  protsesside seiskuvad, entroopia on miinimumis (see ei muutu, 
järelikult osakesed seisvad) ja edasi liikuda  (tööd teha) nulli suunas ei saa

Gibbsi  vaba energia ∆G
– „vaba“ s.t. saab kasutada „kasulikuks“ tööks (s.t. süsteem muudab  seisundit )
• Objekti soojus või „materjali koospüsimine“ s.t. kvantenergia pole siin olulised
– Võrreldakse tööd Pärast – Enne
• Saab olla negatiivne – energia kasutati ära
• Positiivne – energiat tuli juurde
Inimene ja töö
• Inimene kasutab keemilist 
energiat – seda saab toidust
• Me ei tea kui palju kellelgi on 
energiat, küll aga teame palju 
keegi suudab tööd teha
• Mõned inimesed väsivad 
kiiremini – nad kulutavad 
rohkem või ei suuda piisavalt 
kulutada
• Tööks kulunud energia hulka
võib  kaudselt  hinnata 
väsimuse abil
Keskkond, kord, töö ja elu

Rakud  ja organismid peavad tegema tööd, et elada
– Tööd tehakse ainevahetuse käigus, paljunemisel, kohanemisel jne
– Elu = töö

Elusorganismid  on keskkonnaga dünaamilises püsiseisundis, aga mitte 
tasakaalus

Elusorganismis esinevad molekulid ja ioonid erinevad koosseisult ja 
koguselt keskkonnas esinevatest
– St. organism erineb keskkonnast ja peab pidevatl tegema tööd (hankima ja 
muundama aineid, kasutama energiat jmt), et see ka nii püsiks
– St elusorganism  on teistmoodi korrastatud kui keskkond ja  peab “korda 
hoidma” keskkonna muutuvatest tingimustes (võitleb entroopiaga)
• St elusorganism muutub elu jooksul suhteliselt vähe

Elusorganism muundab keskkonnast hangitud energiat ja aineid endale
vajalikku vormi
Entroopia
• Lõputu hulk võimalusi  versus  piiratud võimalused
• Ennustamatus versus ennustatavus
• Lõputu hulk informatsiooni versus vähe informatsiooni
– Nb. Info hulk ei tähenda kasuliku info hulka vaid sisaldab kõiki
võimalusi sh kasutuid, imelikke jne ehk kajastab juhuslikkuse määra
– “Kasulikkus” sõltub kasutajast ja mõnikord on “halb” info “kasulik” 
ning mei dhuvitab kas see on ainuke info või on veel variante –
korrapärasuse kasvades variantide arv väheneb
• Korrapäratus (juhuslikkus) versus korrapärasus (ennustatavus)
• Entropia ja negentroopia
• Energia puudus tööks ( veekann  ja köök)
• Kasutame Päikese energiat läbi fotosünteesi loodud keemiliste
ühendite valminud toidust korrapärasuse loomiseks ehk elutöö
tegemiseks
Keha - süsteemide süsteem

Närvirakk teeb oma tööd – juhib 
organismi

Lihasrakk  viib inimese sinna kuhu 
vaja (tavaliselt toidu juurde)

Seedesüsteem tegeleb
toitlustamisega

Süda ja veresoonkond täidab 
transpordi ülesannet keha eri 
osade vahel

Kõik teevad oma tööd 

Kõik kulutavad energiat!
Energia + aine
• Lisaks energiale vajab keha ainet
• Keha “kulub” ja olemaolevate struktuuride
taastamiseks on vaja “ehitusmateriali”
• Keha areneb ja uute struktuuride tarbeks on vaja 
“ehitusmateriali”
• Osa materiali saab keha “enda seest” – rakud 
vahetavad omavahel ainet
• Osa  materialist tuleb väljast poolt keha – toiduga
• Kehas toimub  ainevahetus
CO
C
Glük
Gl oo
ük
s
oo
2
Toitained

Toitainedid on kuus:
– Vesi
–  Vitamiinid
–  Mineraalained

Ning tänu aine ja energia vajaduse rahuldamisele on põhitoitained:
– Süsivesikud (60 E%)
–  Rasvad  (30 E%)
–  Valgud  (10 E%)
Toitainete energia sisaldus
• Süsivesikud
(glükoos,glükogeen, 
suhkur, tärklis jmt)
– Maks 451  kcal  (110g)
– Lihased 1025 kcal (250g)
– Vedelikud 62 kcal (15g)
Kokku: 1538 kcal = ca 30 
km  jooks  (ca 3 h)
Toitainete energia sisaldus
• Rasvad
–  Nahaalune 70980 kcal 
(7800g)
– Lihased 1456 kcal (161g)
Kokku: 72445 kcal = ca 
1500 km jooks
Toitainete energia sisaldus
• Valgud
• Valke kasutatakse 
energiatootmiseks kõige 
vähem (5-10%)
• Valkudel on teisi olulisemaid 
ülesandeid nagu 
immuunsüsteem, lihaste 
kontraktsioon , hormoonid, 
kollageen sidekudedes, kõik 
ensüümid jpm.
Toitainete energia sisaldus
• Rasvade energiatihedus on 
2x suurem - ühe grammi 
kohta rohkem energiat (ATP)
–  Rasv 1g = 9 kcal
– Süsiv 1g = 4 kcal
• Rasvas talletatud energia
võtab 2 X vähem ruumi
• Inimene talletab ülejääva
ehk varuenergia rasvana
rasvarakkudes
Rakkude  valuuta
• Organismis on tööpanuse ehk energia 
ajutiseks kandjaks ja vahendajaks
AdenosiinTri(P)fosfaat
ATP =
ATP
AdenosiinTri(P)fosfaat
3
2
1
ATP
ADENOSIIN +
P +
P +
ATP=ADP + Pi + ENERGIA
ADENOSIIN +
P +
P +
P
ATP
Anaboolsed reaktsioonid
Kehas on umbes  1023  ehk sada 
sekstillionit ATP molekuli (ca 85 g)
Uued molekulid, 
Ühes  minutis  kulub 3 kordne kogus
osmoos, Na-K  pumbad  …
Päevas valmistatakse 65-140 kg ATP’d
Rakk  või selle osa  sureb  koheselt kui
energia on otsas
Vältimaks “ootamatuid kulutusi” peab
ADP 
rakus olema energiavaru
ATP
Lihases  on ATP’d umbes 4-5 
+ P
töösekundiks
i
ATP laguneb iseeneslikult umbes 1 
minuti jooksul kui seda ära ei kasutata
Järelikult ATP’d ei ole mõtet varuda
ega apteegist osta – “Klaasi ei saa üle
täita!”
Kataboolsed reaktsioonid
CO + H O
Toit
2
2
ATP
• ATP ei tee:
– Tugevamaks
– Kiiremaks
– Vastupidavamaks
• ATP puudus teeb:
– Nõrgemaks
– Aeglasemaks
– Väsivaks
• Kogu energia on juba olemas, seda pole võimalik luua
• Energiat lihtsalt kasutatakse ja selle tulemusel muutub
see ühest vormist teise – toidu keemiline energia 
muutub füüsiliseks liigutuseks ja soojuseks
Ainevahetusradade seosed
Lihased energia rakendajana
• Lihased on energia muundajad 
ehk mootorid
• Lihase efektiivsus on ca 35% 
s.t. nii palju rakendub energiat 
kontraktsiooni
•  Lihaskontraktsioon kandub 
teatud kadudega üle 
liikumisse:
– Kaod elastsusesse
– Kaod sisemise takistuse 
ületamisesse
– Kaod aktiivselt ja passiivselt 
vastu töötavatesse lihastesse 
(liigutuse  koordinatsioon )
– Kaod valesse suunavektorisse
Lihas
Müofilamendid sarkomeeris
Müosiin
Aktiin
Kontraktsioon
Närvilihasaparaat
Sünaps
Atsetüülkoliini vabanemine
Toitainete “ sisenemine ” 
energiatootmisse
Süsivesikud
Valgud
Rasvad
ATP
Kuidas toidust energia kätte saab, et see  ATP’s
talletada?
NB!  Esmalt  tuleb toit seedida
s.t. muuta rakkudele kättesaadavaks!
• Rakus on kolm ATP taastootmise  
mehhanismi, mis jagunevad vastavalt O2
kaasamisele kaheks:
– Anaeroobne ei kasuta hapnikku (O2)
• Kreatiinfosfaatne
• Piimhapet tootev glükolüüs
–  Aeroobne  kasutab hapnikku (O2)
Anaeroobne ATP taastoomine (1)
• Kreatiinfosfaatne süsteem:
– „Halb“:
• Suudab energiat (s.t. ATP’d) toota ca 10 sekundit
– Hea:
• Ei vaja midagi lisaks ega tooda  midagi  kahjulikku
• Toimib nii:
–  Kreatiin -Fosfaat loovutab energiarikka  Fosfaadi  (Pi)
– See liidetakse ADP +         = ATP
– Vabaneb Kreatiin
• Toidulisandina kreatiini kasutamise mõte on selle varusid 
rakus suurendada, et toetada max pingutust
– Protsessi asukoht raku  plasmas
Anaeroobne ATP taastoomine (2)
• Glükolüüsi (glükoosi lagundamise) süsteem:
– „Halb“:
• Suudab energiat toota ca 3-4 minutit
• Toodab piimhapet (laktaati)
• Kasutab ainult glükoosi (ja glükogeeni)
•  Kulutab väga palju süsivesikuid (18 X rohkem kui
aeroobne mehhanism), ühest glükoosi molekulist 
saab 2 ATP’d
– Hea:
• Annab kiiresti suhteliselt palju energiat
• Protsessi asukoht raku plasmas
Aeroobne ATP taastoomine
• Oksüdatiivne süsteem:
– „Halb“:
• Vajab hapnikku
• Sõltub inimese O2 vastuvõtmise (tarbimise) võimest
• On suhteliselt aeglane, mõeldud  tavaliste eluvajaduste jaoks 
– Hea:
• Annab energiat pidevalt
36
• On väga efektiivne, 1 glükoos =
• Kasutab rasvu, süsivesikuid ja valke
• Eralduvad H2O ja CO2
• Protsessi asukoht  mitokondris
Energiatootmise “vastupidavus”
= kasuta rohkem rasvu!
•  Rasvadest  saab ühest grammist rohkem energiat 
(ATP)
–  Rasv  1g = 9 kcal
– Süsiv 1g = 4 kcal
• Rasvu leidub kehas rohkem (ca 15-25%), 
süsivesikuid 1-2%
– Süsivesikud (glükoos, glükogeen, suhkur, tärklis jmt)
• Kokku: 1538 kcal = tempojooks ca 2h (~30 km jooksu)
– Rasvad
• Kokku: 72445 kcal = mõõdukas (tagatud O2 varustamisega) 
tempos  X tundi, (teoreetiliselt ca 1500 km jooksu)
Rasvade kasutus vajab rohkem O2
Mehed *
Naised
Maraton (42.2 km)
2:05:38 (20.1 km/h)
2:15:25 (18.7 km/h)

Paraku saab rasvadest ühe
100 km
6:10:20 (16.2 km/h)
7:23:28 (13.5 km/h)
sisehingatud O kohta kätte 
2
100 miili (160 km)
11:30:51 (13.9 km/h)
14:29:44 (11.0 km/h)
vähem energiat, st. rasvade 
24 h
303.5 km (12.6 km/h)
242.6 km (10.1 km/h)
kasutamine on “aeglane” ja üle 
50% Vo2max, eelistatakse üha 
rohkem süsivesikuid
– Rasv 1 molekul  O = 5.6 kcal
2
– Süsiv. 1  molekul  O = 6.3 
2
kcal
• Tugeva pingutuse puhul 
võib lihas vajada 
puhkusega võrreldes kuni 
500x rohkem hapnikku
Energiaallikad  mõõduka intensiivsusega (65% 
VO2max) kestval tööl
Lihase ainevahetuse  toetamine

Kapillaarivõrgustiku areng:
– Toitainete tarnimine
– Laguproduktide eemaldamine

Kapillaarivõrgustiku täitmine 
“sisuga”:
– Südame töö annab verevoolule 
energiat
– Suured veresooned kannavad selle 
energia võimalikult väikeste 
kadudega edasi

Seedesüsteem ja ainevahetus 
tarnivad toitaineid

Puhversüsteem neutraliseerib 
piimhappe

Gaasivahetus  tarnib hapnikku ja 
eemaldab süsihappegaasi
London
Sõltuvus O2 tarbimisvõimest
Maratonijooksjate tulemus ja nende VO2max
Millest sõltub hapniku tarbimise 
võime?
•  Hingamine
– Kopsude gaasivahetuse efektiivsus (gaasivahetuse pindala)
– Hingamislihaste suutlikkus ( ventilatsioon )
• Transport
– Vere punaste  vereliblede  arv ja neis asuva Hgb hulk
– Veresoonte arvukus (s.h. üldine ainevahetuslik pindala)
– Südame pumba funktsioon – annab energia verevoolule
• Ainevahetus
– Raku suutlikus kasutada O2 (s.t. mitokondrite arv)
– Ensüümide (pärilikkus) koostöö
Südamelihase eripära
• Müokardis on väga palju 
kapillaare (2000 tk/mm3)
•  Mitokondrid moodustavad ca 
25-30% raku mahust (lihases 
~5%)
• Süda toodab harva piimhapet 
(hapnikupuudusel torked 
südames e.  isheemia ) ning 
kasutab ise piimhapet 
energiatootmiseks
•  Treening  südame väga head 
ainevahetust PAREMAKS EI 
TEE ( skeletilihased  väsivad 
enne ära)
Südameinfarkt 20X  suurendus
Hingamissüsteemi kohanemine

Gaasivahetuse  suurendamine
– Sissehingatava õhu hulga 
suurendamine
• Sissehingamine on aktiivne ja seda 
läbiviivad lihased ( roietevahelised  + 
diafragma) arenevad
• Väljahingamine tavaliselt passiivne 
kuid lisandub sunnitud 
väljahingamine
– Gaasivahetus kopsudes paraneb
• Kopsude pindala suureneb
• Kapillarisatsioon suureneb
– Gaaside transpordimaht suureneb
• Vere Hgb-% suureneb
– O2 ülakanne kudedele paraneb
• kapillaare tuleb juurde
Spordijoogi kasutamine
Ilma joogita
Koos joogiga
Stardieelne seisund

Erutuse tulemusel vabaneb adrenaliin  
(epinefriin; erutusseisundit põhjustav 
hormoon ) ja glükagoon (vere suhkrutaset 
tõstev hormoon)

Käivitub kaskaad reaktsioone  mille 
tulemusel vabaneb glükogeenist vaba 
glükoos

Tõuseb  veresuhkur  ja kui seda ei kasutata 
ära käivitub vastupidine protsess, mille 
käigus insuliini (vere suhkrutaset langetav 
hormoon) osalusel langetatakse vere 
suhkrutaset (ja võib saabuda unisus, 
apaatia  vmt)
VO2max ehk  hapnikutarbimise  võime
• Koe võime hapnikku 
utiliseerida  ehk saadava 
ja väljutatava O2 vahe
– Peamine tarbija –
mitokonder
– Peamine eesmärk –
energiatootmine
– Peamine energiatootmise 
piiraja – mitokondrite arv
• Aga … O2 teel õhust 
kudedesse on hulganisti 
„takistusi“
Alveolaarse O2  vahetuse ,  
hingamislihaste töö 
paranemine
Õhust O2 omandamine 
HGb kontsentratsiooni ja 
vere plasmamahu tõus
Vere O2 transport 
Aeroobne 
Südame löögimahu 
Südame  tootlikkus  
suurenemine
töövõime 
Vereringe  efektiivsus 
Kapillaarivõrgustiku 
arenemine
Kudede O2 tarbimine 
Kudedes (eriti lihastes) 
mitokondrite arvu tõus
Energiaallikad  erineval  intensiivsusel
Energiaallikad sõltuvalt kestvusest
-2 ATP + 2(2 ATP) = 2 ATP
glükogeen -1 ATP + 2(2 ATP) = 3 ATP
Nikotiinamiidadeniindinukleotiid
(NAD; NADH)
co-ensüüm, prootoni (H+) transporter
Niatsiin , B3  vitamiin  (PP vitamiin)
1 glükoos = 38 ATP
Glükolüüs liidestub
läbi elektronikandjate
ja püruvaadi
Tsitraaditsükkel
Atsetüül CoA
Ainevahetusradade 3 tüüpi
Konvergeeruv
Divergeeruv
Põhjus miks vastupidavusala kulutab valke –
AH’sid kasutatakse energiatootmiseks!
Tsükliline
Püruvaadi Dehüdrogenaas
Rasvade mobilisatsioon ja adrenaliin
Rasvade β-oksüdatsioon
Karnitiini roll
Tsitraaditsükli regulatsioon
El. transpordiahel
e
min
ne
he
 vä
ia
erg
en

ab
V
Mitokondris toimuv
1 glükoos = 38 ATP
Seosed teiste reaktsioonidega
Seosed ümbritseva ainevahetusega
Anaeroobne lävi

Tempo tõustes s.o. töökoormuse kasvades:

Teevad lihased rohkem tööd ja vajavad üha rohkem energiat

Töösse lülituvad täiendavad  motoorsed  ühikud ja lihasgrupid

S.h. “valged”, kiired, tüüp II lihaskiud , mille käivitamiseks on KNS’s vaja suuremat impulsivoogu 

“Valged”, s.t. Müoglobiinivaesed lihaskiud toodavad suhteliselt rohkem piimhapet

Ühel hetkel saabub piir kus kehas olevast  O2 kõikidele töötavatele lihastele  enam ei piisa 
(raku tasemel on O2 tarbimise võime maksimumis – organismi jaoks veel mitte!)

Vähem treenitul on madalam hapnikutarbimise võime – see jõuab varem ka maksimumini

Piimhappe hüppeline kasv on tingitud kuna:

Lisanduv  energiavajadus  tuleb  katta  üha rohkem anaeroobselt s.t. tekib  piimhape

Töösse lülituvad “valged” lihaskiud toodavad rohkem piimhapet

Piimhappe hüppelise kasvu hetke nimetatakse anaeroobseks läveks

Tüüpiliselt on  pulss  ~170l/min (piimhapet 4 mmol/L)

Kehas on pidevalt lihaseid, mis töötavad anaeroobselt – veres on alati natukene piimhapet 
(
Vasakule Paremale
Raku energeetika #1 Raku energeetika #2 Raku energeetika #3 Raku energeetika #4 Raku energeetika #5 Raku energeetika #6 Raku energeetika #7 Raku energeetika #8 Raku energeetika #9 Raku energeetika #10 Raku energeetika #11 Raku energeetika #12 Raku energeetika #13 Raku energeetika #14 Raku energeetika #15 Raku energeetika #16 Raku energeetika #17 Raku energeetika #18 Raku energeetika #19 Raku energeetika #20 Raku energeetika #21 Raku energeetika #22 Raku energeetika #23 Raku energeetika #24 Raku energeetika #25 Raku energeetika #26 Raku energeetika #27 Raku energeetika #28 Raku energeetika #29 Raku energeetika #30 Raku energeetika #31 Raku energeetika #32 Raku energeetika #33 Raku energeetika #34 Raku energeetika #35 Raku energeetika #36 Raku energeetika #37 Raku energeetika #38 Raku energeetika #39 Raku energeetika #40 Raku energeetika #41 Raku energeetika #42 Raku energeetika #43 Raku energeetika #44 Raku energeetika #45 Raku energeetika #46 Raku energeetika #47 Raku energeetika #48 Raku energeetika #49 Raku energeetika #50 Raku energeetika #51 Raku energeetika #52 Raku energeetika #53 Raku energeetika #54 Raku energeetika #55 Raku energeetika #56 Raku energeetika #57 Raku energeetika #58 Raku energeetika #59 Raku energeetika #60 Raku energeetika #61 Raku energeetika #62 Raku energeetika #63 Raku energeetika #64 Raku energeetika #65 Raku energeetika #66 Raku energeetika #67 Raku energeetika #68 Raku energeetika #69 Raku energeetika #70 Raku energeetika #71 Raku energeetika #72 Raku energeetika #73 Raku energeetika #74 Raku energeetika #75 Raku energeetika #76 Raku energeetika #77 Raku energeetika #78
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 78 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JevgeniaVjalova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Spordibiokeemia konspekt
24
docx

Spordibiokeemia konspekt

on sünteesitud. 4) Regulatoorne. Valgulised hormoonid (nt insuliin, adrenaliin) 5) Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonivalgud – võimelised muutma oma struktuuri ja molekuli mõõtmedi. Lihasvalkudel on kontraktsioonivõime – annab loomadele liikuvuse. 6) Transpordifunktsioon. Transportvalgud juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakkude sisse kui ka sealt välja (nt hemoglobiin – O2 rakkudesse) 7) Retseptoorne. Retseptorvalk edastab väliskeskkonnast infot raku sisse muutes oma kuju. 8) Energeetiline. Valkude lagundamisel vabaneb energia (17kJ/g). Energia saamiseks kasutatakse valke alles tugeva nälgimise või kurnatuse korral, sest valke on loodusest raske kätte saada ning neil on eluspüsimiseks teised tähtsad funktsioonid. Struktuur: 1) Esimest järku (primaarne) – valgu aminohappeline järjestus, mida hoiavad koos peptiidsidemed. Annab ülevaate, kui palju on aminohappejääke ja millises järjekorras on nad polüpeptiidahelasse lülitunud

Spordisotsioloogia
Nimetu
11
docx

Nimetu

ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi 1) ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks. 2) Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet. 3) Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil. 11.Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ? Aju saab energiat ainult süsivesikutest, aga lihased saavad kasutada ka rasvu ja valke. 12.Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi ? Anaeroobne lävi tekib kui piimhappe tase veres kasvab hüppeliselt. Nähtust nimetatakse anaeroobseks läveks, sest alates sellest piirist ei ole organismile kasulik energiat anaeroobselt toota. Piimhappe hulk veres on jõudnud piirini, kus see on organismile kahjulik ning pole vabu süsivesikuid,

Kohtupsühholoogia
Füsioloogia kordamisküsimused-vastused
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm (õõnesveenide suubumiskohal) ja atrioventikulaarsõlm (kodade ja vatsakeste piiril). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. Automatism – koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3.Südame tsükkel. Süstoli (südame kokkutõmme) ja diastoli (lihase lõõgastumine) korrapärane vaheldumine. Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstoli lõpetab vatsakeste täitumise faas. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist).

Kategoriseerimata
SEEDIMINE JA AINEVAHETUS
10
docx

SEEDIMINE JA AINEVAHETUS

Lihased suudavad toota süsivesikutest energiat ka ilma hapniku osavõtuta. Sama hulga energia kättesaamiseks kulub vähem hapnikku. 25.Vee- ja mineraalainete ainevahetus. Täiskasvanu inimkeha kaalust 60...65% moodustab vesi. Tavatingimustes ei ela inimene veeta mitte kauem kui 6...12 päeva. Vesi on makrotoitaine. Ta on aga universaallahusti. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine. Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Veel on termoregulatoorne toime. Vesi osaleb kehavormide säilitamises. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest. *Na, K - elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektrilistepotensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad on oluline luukoe ehitusmaterjal

Füsioloogia
Bioloogia konspekt-aine- ja energiavahetus-ATP-fotosüntees
22
docx

Bioloogia konspekt: aine- ja energiavahetus, ATP, fotosüntees

Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste  Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest  Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest  Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid  Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20  Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides  ATP- (adenosiintrifosfaat) peamine rakkudes kasu

Bioloogia
Ainevahetus-fotosüntees-fotosünteesi tähtsus-rakuhingamine-ATP
5
pdf

Ainevahetus, fotosüntees, fotosünteesi tähtsus, rakuhingamine, ATP

DNA sünteesiks ATP-d, TTP-d, GTP-d, CTP-d, RNA paljundamiseks ATP-d, GTP-d, CTP-d, UTP-d. Glükoosi lagundamine ehk rakuhingamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis toimub ühte moodi nii loomades, taimedes kui ka seentes. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + energia Tekib 38 ATP molekuli: 38 ADP + Pi 38ATP Glükoosi lagundamise etapid: o glükolüüs ­ toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul o tsitraaditsükkel ­ toimub mitokondri sisemuses o hingamisahela reaktsioonid ­ toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Aeroobne glükolüüs - erinevate ensüümide toimel ligikaudu kümme toimuvat reaktsiooni ... ehk glükoosi algne lagundamine 2 Glükolüüsi tulemusena tekib glükoosist kaks püroviinamarihappe (püruvaat) molekuli ning 4

Bioloogia
Biokeemia konspekt
17
docx

Biokeemia konspekt

Palsmavalkude (albumiinide) kontsentratsiooni väehenmine põhjustab vee retensiooni rakkude sees. See tõttu peab plasmat asendavate ainete kolloidosmootsete ainete hulk vastama plasma omale.. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV. Homöostaas säilitamine toimub lähtuvalt siseskeskkonna ja/või väliskeskkonna muutustest. Reguleerimisprotsessid on näiteks kehatemperatuuri säilitamine, vererõhu säilitamine, kehaasendi säilitamine gravitatsiooni keskkonnas

Biokeemia
11 klassi konspekt
15
doc

11 klassi konspekt

· Nukleiinhapped e DNA, RNA SÜSIVESIKUD Monosahhariidid e lihtsuhkrud Disahhariidid Polüsahariidid e liitsuhkur Glükoos ­ veres Sahharoos (peedisuhkur) Tärklis (kartulisuhkur) Brutoos Maltoos (linnasesuhkur) Glükogeen ­ on maksas Laktoos (piimasuhkur) Tselluloos (taimerakkudes) Süsivesikute ülesanded(kodus): Ehituslik ülesanne ntks. Tselluloos taime raku kestades ....kitiinkest Energeetiline ülesanne ....1gr = 17,6 kgJ energiat Ligimeelitav ülesanne õistaimede nektar Varuaineks glükoos talletub tärklisena, loomadel glükogeenina Kaitse ülesanne taimerakkude tsütoplasma suhkrustub ja kaitseb taimi külmumise eest Biosünteetiline kasutatakse lähteainena teiste ühendite sünteesil Lahustuvad orgaanilisteshapetes Vahad. Tahked plastsed ained ja väga vastupidavad keemilistele ainetele.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun