Saksamaa (0)

Saksamaa
Relica  Sulg
PK10
Tutvustus
Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste  juurvilja -,  sealiha -, 
vasikaliha - või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade 
suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, 
nt.  lillkapsast , aedoakaunu,  porgandit , punast peakapsast. Veel 
kasutatakse keedetud  hernest  ning keedetud kartuleid.
Sakslastel  on erakordselt  populaarsed  erinevad võileivad: juustu, 
kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, 
vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid.
Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, 
liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli 
lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid.
Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega 
puuviljasalatid,  kompotid , kissellid, mannavahud, jäätised ja 
puuviljad .
Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt 
soola,  pipra  ja vanilliga.
Saksamaa kiire hommikueine kujutab endast tavaliselt rohkemat kui 
tassi kohvi ( kuid mitte lahustuvat!), klaas apelsinimahla , mõned 
lõigud leiba või prantssaia. Hommikusöögi juurde kuulub kas juust, 
jogurt, kuivad helbed, võib-olla ka marineeritud köögiviljad või kala. 
Samas ka sinki, salaamivorsti ja mingit džemmi 
magusaarmastajatele.
Lõuna on traditsiooniliselt päeva kõige tähtsam söögikord ning isegi 
tänapäevases kiires linnaelus leitakse aega lõunasöögi jaoks. 
Lõunat serveeritakse tavaliselt kella 12-13ni.
Õhtusööki kutsutakse Abendbrotiks (see tähendab „õhtuleib”). 
Tavaline õhtusöögiaeg on 19-20.30ni. Pidulikud õhtusöögid algavad 
tavaliselt kella 20.00 ajal. Õhtusöök võib sarnaneda lõunasöögiga, 
kus võib pakkuda liharoogasid, kala, aedvilju ja desserte. Kindlasti 
kuulub sinna juurde ka leib.
Saksa köögil on üldiselt vilets maine, kuna leitakse, et nende toidud 
sisaldavad liiga palju rasva ja süsivesikuid, kuid väga vähe muud, 
mis vajalik. Tüüpiliseks saksa toiduks on üks  rasvane  ja tugev 
talupojalõuna.
Sakslased söövad ligikaudu 4,5 miljonit tonni sealiha ühe aasta 
jooksul.
Lauakombed
Saksamaa rahvusjoogiks on õlu, kõige levinuim toost on Zum Wohl! 
(veiniga) ja Prost! (õllega)- mõlemal juhul soovitakse head tervist.
Kui olete Saksamaal ja istute söögilaua taga siis ei tohi enne sööma 
hakata, kui võõrustaja on öelnud:  Guten  Appetit! 
Nuga  on paremas ja  kahvel  vasakus käes. Kui söömine on 
lõpetatud, asetatakse nuga ja kahvel teineteisega paralleelselt üle 
taldriku paremale poole. Nii, et otsad osutavad kella 10 suunas; 
nuga peaks olema kahvli kohal nii, et terapool osutuks taldriku 
poole.
Kahvel ja lusikas taldriku kohal on mõeldud desserdi söömiseks. 
Laual on tihti palju lisasöögiriistu; kui te ei ole kindel millist kasutada. 
siis alustage väljast poolt ja liikuge söögikäikude haaval sissepoole.
Laual on ka mitmeid pokaale, mis on mõeldud vee, valge ja 
punase veini jaoks. Kui te  parajasti  söögiriistu käes ei hoia, 
peaksid käed nähtaval olema. See tähendab seda, et käsi ei 
asetata sülle, vaid randmed toetatakse lauaservale.
Kõiki vaagnaid saatke  lauas  endast vasakule.
Saksamaal kasutatakse nuga ainult si s, kui see on 
vältimatult vajalik. Järelikult ärge lõigake midagi, mida on 
võimalik kergesti kahvliga tükeldada.
Rahvusroad
Seašnitsel
Koostis:
168g sealiha
1/5 muna
20g riivsaia
12g sulatatud võid
8g koorevõid
16g kappareid
10g sidruneid
21g heeringat
150g lisandeid
      
      Valmistamine:
Sealiha lõigata risti lihaskiude tükkideks. Lihatükid vasardada tugevasti, anda ovaalne kuju, kasta 
lahtiklopitud  muna ja koorevõi segusse ning seejärel veeretada riivsaias. Paneeritud lihalõigud praadida 
kuumas rasvas mõlemalt poolt  pruuniks  ja küpseks. Valmis šnitslid asetada soojale alusele, valada üle 
sulatatud võiga ning kaunistada sidruniringikeste, heeringatükkide ja kappariga. Serveerides võib 
lisanditeks pakkuda kartuleid või juurvilju.
Puuviljasalat
Koostis:
75g apelsine
90g õunu
90g aprikoose
10g konjakit või portveini
20g suhkrut
Valmistamine:
q
Aprikoosid, õunad,  apelsinid  pesta,  koorida . Seejärel eemaldada kivid või 
seemned ning lõigata ühtlasteks viiludeks. Puuviljad puistata üle suhkruga ja 
valada peale konjakit või portveini.  Serveerida  klaasist salatinõus.
Kõrvitsasupp curryga
Koostis:
Valmistamine:
1 kg kollase viljalihaga kõrvitsat
Kõrvits koorida, hööveldada või 
1  sibul
kuubikuiks lõigata. Sibul ja küüslauk 
1 küüslaugu küüs
peenestada. Kuumutada pannil õli, 
2 sl päevalille- või kõrvitsaõli
lisada küüslauk, sibul ja kõrvits. 
1 l juurviljapuljongit
Keskmise kuumuse juures 3 minutit 
praadida. Seejärel lisada puljong ja 
1/8 l rõõska koort
koor. Maitsestada curryga, vajadusel 
1 sl teravamaitselist curryt (ilma 
lisada soola. Lasta keema minna ja 
kuhjata)
tasasel tulul 10 minutit podiseda lasta. 
Maitseks rasvast hapukoort ja soola.
Supp püreerida ning korralikult läbi 
segada. Kaunistada hapukoore ja 
röstitud kõrvitsaseemnetega.
Frankfurteri rul id
Koostis:
Valmistamine:
500g  veise välisfilee
Lõika liha lõikudeks ja vasarda kergelt. 
5tk frankfurter
Määri vorstid sinepiga ning  keera  
10tk (või tavaline viiner)
lihaviiludesse. Kinnita tikuga või seo 
50g sinep
niidiga kinni. Puista peale pipart. 
3dl lihapuljong
Pruunista rul id õlis ning hauta 
Must pipar
väheses puljongis  pehmeks . Kastme 
Kaste:
jaoks kurna keeduleem, lisa koor ja 
3dl lihakeeduleem
maitsesta sinepiga, kuumuta hetke. 
sinepit maitse järgi
Serveeri  liharul e koos kastmega.
2dl  Vahukoor
Laua kujundamine
Sündmus – Suguvõsa kokkutulek
Eelroaks  pakun: munapuljongit
Pearoaks: seašnitslit koos keedetud kartulite ja juurviljadega; 
kõrvale õlut, veini (valge ,punane) või mineraalvett
Magustoiduks: puuviljasalatid, jäätist
Kujundus: lauale lisan mitmeid pokaale, mis on mõeldud vee, 
punase ja valge veini jaoks. Vasakul pool  taldrikust  on kahvel ja 
lusikas, paremal pool aga nuga. 
Kasutatud kirjandus
„Euroopa riikide etikett ja tavad” 
„Maailma rahvaste toidud”
http://www.miksike.ee/referaadid/saksamaa.htm 
http://toidutare.pri.ee/index.php?id=89 

Document Outline

• Slide 1
• Tutvustus
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Lauakombed
• Slide 7
• Rahvusroad
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Laua kujundamine
• Kasutatud kirjandus