Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Treeningu mõju lihastele (0)

1 Hindamata
Punktid
Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele
Millele suunatud:
  • Lihased – kontraktiilsed elemendid, kõõlused
  • Skelett
  • Närvisüsteem
  • Veresoonestik – lihaseid varustav verekapillaaristik
Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid:
  • Intensiivsus
  • Treeningu iseloom jne.
Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö – lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge – väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine.
Auksotooniline – muutub lihase pikkus ja pinge – dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline – lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline – lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö.
  • Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi
  • Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides
  • Signaalvahendiks on mõni treeningus tekkinud ainevahetuse produkt – aine, raku purunemisel tekkiv komponent – molekul
Lihasmassi suurenemine: ei ole selge, mis põhjustab lihase suurenemise
  • Muuta olemasolevaid lihaskiude (rakke) suuremaks – hüpertroofia
  • Luua juurde uusi lihaskiude (rakke) – hüperplaasia
Lihase ehitus: lihas – lihaskiud – müofibrill – müofilament – aktiin – müosiin – ristisillake – sarkomeer
Jõutreeningu tulemusel suureneb müofibrillide arv, selle tulemusel hakkab lihase mass ja ümbermõõt kasvama – lihas hüpertrofeerub
Kaasajal peetakse selle põhjuseks müofibrillide kahjustuse teket, mida põhjustab lihasele suurte jõumomentide rakendamine.
Hüpertroofia aluseks on valgusüntees; suunavad – mõjutavad
  • Pärilikus
  • Treeninguvälised tegurid – toitumine, hormoonide sisaldus veres
Seega ühesuguse treeningu mõju tulemus erinevatele sportlastele võib olla väga erinev
Hüperplaasia:
  • Uute rakude teke; lihasrakkude hüperplaasia võib toimuda:
  • Olemasolevate rakkude pikisuunas jagunemisel
  • Rakkude teke tüvirakudest – satelliitrakudest
Tüvirakkud on universaalsed algrakud, millest elu jooksul moodustuvad uued spetsialiseerunud rakud .
Lihaskiu kontraheeruvad elemente toidetakse läbi rakumembraani
Närvi – lihase koostöö
Jõutreeningu algul saavutatakse kiire edasiminek :
  • Oluliselt on see tingitud närvisüsteemi ja lihase paranevas koostöös
  • Tunduvalt paremini suudetakse rakendada agonistide, sünergistide tööd – liigutusse ei kaasata tarbetuid lihaseid e. lihastöö muutub oluliselt targemaks – ratsionaalsemaks.
Lihastest ja kõõlustest tuuakse ajusse tagasisidet.
Lihase hüpertroofia algpõhjuseks on valgusüntees, mille mõjutamine toimub anaboolsete meessuguhormoonidega – testosteroon.
Muutused lihases vastupidavustreeningu tagajärjel:
  • Vastupidavusalade sportlaste lihase väliskuju – mõõtmed erinevad kiirus – jõualade sportlaste lihastest.
  • Vastupidavusalade treeningu põhieesmärk on lihaskiu ainevahetuse – energeetika areng.
Geneetiline eelsoodumus – domineerivad lihaskiud
  • Jõualadel valged – kiired lihaskiud
  • Vastupidavusaladel tumedad – aeglased lihaskiud
Aeglased lihaskiud kontraheeruvad 2x aeglasemalt kui kiired. Aeglased lihaskiud hüpertrofeeruvad suhteliselt vähe, kiired seevastu suhteliselt hästi ja kiiresti.
Kestval lihastööl omavad olulist rolli lihasraku energeetilised protsessid:
  • Mitokondrite arvu tõus – ATP taastootmine
  • Lihaskiudu ümbritsevate verekapillaaride arvu tõus
  • Energiatootmises osalevate ensüümide aktiivsuse tõus

Treeningu mõju lihastele #1 Treeningu mõju lihastele #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaffel9 Õppematerjali autor
Räägib millised muutused toimuvad lihastes treeningu kestel ja pärast, kuidas lihased töötavad ja millest lihased koosnevad.

Sarnased õppematerjalid

Kinesioloogia II osa kordamisküsimused-vastused
44
docx

Kinesioloogia II osa kordamisküsimused-vastuse d

Käsnolluse luulamellid on korrapärase paigutusega. Nende suund ja asetus langeb kokku lihase talitluse ja keha raskuse tõttu luudes tekkiva pinge suunaga. Kõrvuti asetsevate luude käsnaine lamellide suunad ühtivad ja moodustavad ühtsed luukaared (luu põrgakesed). Need annavad suure vastupidavuse. Jalas luupõrkade sisestruktuur ühtib (kui luu sisestruktuur õige on). Põrkade vahel asetseb punane luuüdi. Kollane luuüdi asub toruluude sisemuses. - liikumise mõju luu arengule 1) liikumine kiirendab verevarustuse tööd ja sellega paraneb ka ainevahetus luu sees 2) kerged põrutused (jooks, hüpped) toruluudele arendab luid mõjudes osteonide tekkele, suurendab luu tihedust 3) süstemaatilise staatilise treeningu korral luu plinkaine pakseneb oluliselt, luuõõs väheneb hüpokineesia – luud õhukesed; liigne rõhk luudele – luude kasvu pidurdus ja ebanormaalsed painded 2. Painduvus ja liikuvus.

Bioloogia
KINESIOLOOGIA KIRJALIK EKSAM
9
doc

KINESIOLOOGIA KIRJALIK EKSAM

Luu jaguneb ­ epifüüsiks (otsmikud), epifüüsiplaadiks, metafüüsiks (vahepealsed osad) ja diafüüsiks ( luu keskmine osa).Luu kasvamine toimub pikkusesse epifüüsiplaadi arvelt, kasvab ka luuümbris. 3.SELGITAGE MÕISTE KANG, JÕUÕLG, JÕUMOMENT, KANGI TASAKAAL Kang ­ vardakujuline jäik keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje (ümbertoetuspunkti). Nt küünarliiges Kangiõlg ­ kangi toetuspunkti ja jõu mõju vaheline kaugus. Kangile võib toimida kaks või enam mõjurit: raskusjõud ja lihasjõud.Kangi tasakaal ­ kang on tasakaalus siis, kui mõlema mõjuri jõumomendid on võrdsed. Kui jõumoment on ühel pool suurem, siis kang pole tasakaalus. Raskem pool peab jõuõlga vähendama, et saavutada tasakaal. Kui jõuõlg on lühike, siis tuleb palju lihasjõudu rakendada.4.SELGITAGE MÕISTE TASAKAALUKANG, JÕUKANG, KIIRUSKANG. TEHKE JOONIS

Anatoomia
Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks
14
doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

MuscleLab võimaldab mõõta Liigutuste pikkust ja kiirust, Staatilist ja dünaamilist jõudu, Kiirendust, Lihasvõimsust, Hüppevõimet, Liikumiskiirust, Lihaste bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks. Üksikute sportlike võimete määramiseks kasutatavad testid: 1

Sport/kehaline kasvatus
Treeningõpetuse alused
34
docx

Treeningõpetuse alused

TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.

Sise- ja närvihaigused
Inimese füsioloogia
11
doc

Inimese füsioloogia

Ööpäevas tekib 2-4l lümfi. Toodetakse antikehi. Lümfisõlmedes toodetakse lümfotsüüte. Transpordilümf täidab transp.funkts. Rasvade transp. Lümfisooned. Silelihased on seintes, sooned on sarnased veenidega, on olemas klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. On olemas lümfisõlmed, igasuguste bakterite väljafilteermine. Südametalitluse regulatsioon. Siinussõlmes saab mõjutada südames. Uitnärv, mis pidurdab südame talitlust. Rahuolekus on uitnärvi mõju südamele suurem, kehalise töö ajal läheb ülekaal sümpaatiliste närvide mõjul. Siinusarütmia kaob kehalise töö ajal. Mõjutavad keemilised ühendused mis veres on, adrenaliin, tõstab verelöökide sagedust. Kilpnäärmehormoonid tõstavad südametegevust, mõjutab kesknärvisüsteemi talitlust, muudab kiiremaks, mis omakorda mõjutab südame tööd. K ja ca ioon on ained, mdia peab piisavalt organismis olema, et süda saaks tötada. K

Inimese anatoomia ja füsioloogia
Sportlase lihashooldus konspekt
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

· Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse) 1 · Kiirendab kehaliste harjutuste järgset taastumist koormusest ja laktaadi eemaldamist lihastest Massaazi toime: · Neuraalne mõju ­ närvilõpmete ärritamine, mis paiknevad nii nahas kui siseelundites. Retseptorite ärritamine kutsub organismis esile organismi üldise vastureaktsiooni, mis väljendub elundeis ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena. Nahas retseptorite poolt vastuvõetud ärritus kandub kesknärvisüsteemi, sealt peaajukoorele. Seal töödeldakse info ja kantakse edasi kogu organismi. · Humoraalne mõju ­ soodustab verevarustuse paranemist ja kiirendab ainevahetusprotsesse

Sport/kehaline kasvatus
Akadeemilise sõudmise üldised alused
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92 6.1 Vastupidavuse arendamine 92 6.2 Jõuvõimete arendamine 98 6.3 Painduvus ja koordinatsioon 106 7. Vetelpääste 110

Sport
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA
34
doc

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

/var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 4 veres kompleksis valguga – transferriin), vaske (Hb sünteesi koensüüm), koobaltit (mäletsejalistel vaja B12 sünteesiks). Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav erütropoetiin. Tema hulk suureneb veres, kui hapniku osarõhk kudedes langeb. Androgeenid, türoksiin ja kasvuhormoon suurendavad erütropoetiini mõju. 2.7.3. Erütrotsüütide eluiga ja lagundamine. Inimesel, koeral 120 päeva, hobusel 150, seal 60, hiirel 20. Vereülekandel saadud erütrotsüütide eluiga on lühem. Vanad erütrotsüüdid purunevad kergest. Hb lagundatakse maksas, põrnas, lümfisõlmedes, punases luuüdis jt kudedes makrofaagide poolt. Hb raud kasutatakse ära uute erütorotsüütide sünteesiks. Heem muudetakse bilirubiiniks, mis transporditakse verega maksa ja sekreteeritakse sapi koosseisus. 2.7.4

Füsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun