Näiteks, kui tagastamisele kuulub auto, mille väärtus on 100 000 krooni ja auto soetamisega tehtud kulutused, mis on liisinguvõtja poolt tasumata on 150 000 krooni, siis tuleb liisinguvõtjal tasuda liisinguandjale 50 000 krooni, liisinguandja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks. Laenu- ja krediidilepingud Laenu- ja krediidilepingute olemus VÕS 22. peatükkis on reguleeritud kasutuslepingutena laenu- ja krediidilepinguid. Nimetatud lepingud on kasutuslepingud, kuna antud lepingute alusel kohustub üks isik ehk laenuandja andma teisele isikule ehk laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega nimetatud lepingute alusel antakse ühe isiku poolt teisele isikule üle, kas raha või asja valdus- ja kasutusõigus. Seega asja kasutaja ei saa talle üleantud eseme omanikuks vaid on üksnes kasutaja. Seadusandja eristab VÕS 22
majandus- või kutsetegevuses eseme või ostuab teenise, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkeleping leping, milölega üks isik (kinkija) kohustab tastuta rikastama oma varast teist isikut (kingisaaja) *Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping selle lepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuse frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähtsusele ja oskusteabele. 3
Üürileping ja Gunnar Lepp Jaanika rendileping Rumjantseva Üürileping rendileping v Üürileping ja rendileping EI OLE sama asi v Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi on mõlemad küll kasutuslepingud ja neil on palju sarnasusi, aga need on siiski kaks erinevat lepinguliiki. Üürilepingu mõiste (VÕS § 271) v Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepingu mõiste (VÕS § 339) v Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja
individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga) 7. Müüja kohustused: 1. objekti üleandmine (§208 lg1) 1. müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit Teenuste osutamise lepingud: • teenuste osutamise lepingute süsteem VÕS-s • käsund • töövõtt Pootle kohustused ning lepingu täitmise kulude kandmine • Üldpõhimõte §90 • Üleandmiskohustusega seonduvad kulud: ◦ §215 lg1 ◦ Üleandmise kulud §209 lg-s 4 nimetatud üleandmise viiside puhul §215 lg2 ◦ Erisused tarbijalemüügi korral GARANTIIVASTUTUS
Lepingust taganemine_kahjustatud lepingupool jääb olulisel määral ilma sellest, mida võlausaldaja õiguslikult lepingust lootis, rikuti kohustust,mille täpne järgminie oli lepingu vastu huvi püsimise eelduseks, kohustust rikuti tahtlikult või hooletusest, rikkumisest või eeldada ka kohustuse rikkumist edaspidi, võlausaldaja antud täiendavad tähtaja jooksul oma kohustuse täitmata jätab või teatab, et pool keeldub kohustuse täitmisest Võlaõiguslikud lepingud: kasutuslepingud(üürileping,rendileping,liisinguleping,frantsiisileping,ehitise ajutise kasutamise leping,tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud), kindlustuslepingid(kahjukindlustus,elukindlustus,õnnetusjuhtumikindlustus,ravikindlustus), teenuste osutamise lepinugd(käendus,töövõtu,maakleri,anendi,komisjonileping, maksekäsund ja arveldused,tervishoiteenuste osutamise leping,veoleping,ekspedeerimisleping,pakettreisileping,hoiuleping),
kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena
Paldiski sadama ning sellega piirnevate maaüksuste arendamisesse. Koos sadamaaladega arendatakse ka sadamaga piirnevat 21 ha suurust tööstuspargi ala. Paldiski Lõunasadama Tööstuspargi krundid sobivad suurepäraselt ettevõtetele, kellele on nende tegevuse seisukohalt oluline olla sadama vahetus läheduses. Sadam sõlmib tööstuspargi tulevaste klientidega pikaajalised maa kasutuslepingud ning tagab hea juurdepääsu kaidele ning terminalidele. TRANSFENNICA OÜ Transfennica on Euroopa laevandusettevõte kiire planeeritud liinilaevandusteenused. Laevastik koosneb 12 arenenud mitmeotstarbeline Ro-Ro laevade, pakkudes lühikese transiidi korda järjest vahele mandri ja 5 Soome. Transfennical on regulaarsed veeremilaevaliinid.Transfennical on laevu jalaga segada,laevad
jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 1.3 Kasutuslepingud Kasutuslepingute osa koosneb üüri-, rendi-, liisngu-, litsentsi-, frantsiisi-, ehitise ajutise kasutamise, tasuta kasutamise, laenu ja krediidilepingust. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning
maavarade kaevandamiseks liinide rajamiseks või laiendamiseks avalike tänavate, teede ja väljakute rajamiseks või laiendamiseks Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Leping- tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, kinkeleping. Kasutuslepingud- üürileping, rendileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping. Kinnisvara perekondlikes suhetes: abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara. Pärimine- isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.(seaduse järgi, testamendi järgi). Kitsendused:võõral maatükil viibimine, teed ning tehnovõrgud ja rajatised, veed, avalikud veekogud, mets. Kinnisasja kasutamisega seotud kitsendused: looduskaitseseadus, muinsuskaitseseadus,
Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje tekitamiseks. Lepinguid on kolme tüüpi: Tsiviilõiguslikud lepingud Haldusfunktsioonide täitmise lepingud Avalikõiguslikud lepingud Lepingute liigid tulenevad võlaõigusseadusest Võõrandamislepingud Kasutuslepingud Kindlustuslepingud Toetamislepingud Kompromisslepingud Seltsingulepingud Teenuse osutamise lepingud Lepingu sõlmimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte, st seda, et pooled võivad sõlmida igasuguseid lepinguid. Lepinguvabaduse elementideks on: Vabadus otsustada kas leping sõlmida; Vabadus valida, kellega sõlmida; Vabadus valida, millist lepingut sõlmida; Vabadus valida lepingu sisu;
...................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping..........................................................................................................8 2.1.4. Kinkeleping....................................................................................................................8 2.2 Kasutuslepingud.....................................................................................................................9 2.2.1. Üürileping......................................................................................................................9 2.2.2. Rendileping....................................................................................................................9 2.2.3. Liisinguleping................................................................
5. Millised on peamised tsiviilõiguse allikad? Põhiseadus, seadused, valitsuse määrused, ministri määrused ja kohtupraktika. 6. Mis on esindus? Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja tegutseb esindatava nimel: - tehinguga antud esindusõigus (volitus) - seadusjärgne esindusõigus 7. Millised on peamised kasutuslepingud võlaõiguses? Üüri ja rendilepingud 8. Mis on vallasasi? Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole maatükiga piiritletud, näiteks auto. Vallasasjad jagunevad kaheks: - asendatav vallasasi (raha, puit, ehitus-, metsamaterjal) ja - asendamatu (kunstiteos) 9. Kes on teie sugulased perekonnaõiguse alusel? Ülenejad (ema, isa, vanaema, vanaisa), Alanejad (lapsed, lapselapsed) ja horisontaalset liini pidi ka õed-vennad. 10
kokkulepe - pooled peavad saavutama piisava kokkuleppe (kokkulepe olulistes tingimustes (hind, lepingu ese, soorituse kirjeldus jm). Kindel vorm kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. Lepingute liigid: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Lepingu vormi nõuded 13 Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) Kindel vorm kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm
lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti 3) kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1) võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2) kasutuslepingud- üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping,
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: • Võõrandamislepingud, • Kasutuslepingud, • Kindlustuslepingud, • Toetamislepingud, • Kompromisslepingud, • Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas . Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta.
Lepingu kehtivus Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust (VÕS § 12 lg 1). Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes (VÕS § 12 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 4/ 9 Üürileping ja rendileping - asja kasutuslepingud Üürileping ja rendileping erinevad selle poolest, millised õigused kasutajal tekivad. Üürileping Üürilepingu mõiste - Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Üürilepingu puhul tekib ainult asja kasutamise õigus. Tavaliselt on üürilepingu esemeks
Suuline kokkulepe, aga mitte literaalne 1. Mutuum - muutlaen 2. COmmodatum - pruuklaen 3. Depositium - hoiuleping 4. Pignus - pant (pandileping) 5. Fiducia - pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud - nende puhul üksmeele teel piisab sellest, kui pooled on kokku leppinud ükskõik mis vormis. Kokkulepe pooltes, hinnas ja esemes. Kõige tavalisem ostu-müügileping 1. Emptio-venditio - ost-müük 2. Locatio-conductio - kasutuslepingud 3. Mandatum - käsundusleping 4. Societas - seltsing Gaiuse Institutsioonid - 160 pKr Nimeta lepingud 1. Permutatio - vahetus 2. Aestimatium - kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi 3. Transactio - sobing (kokkuleppe vaieldamatuks muutmine) 4. Precarium - tasuta kasutamise leping KAASUS - oma tegevus - sinu viga; hea usu vastane
54 Tehinguõiguse eriosa. Lepingute liigitus. (Slaid 26) Annan alljärgnevalt tabeli vormis kehtivas õiguskorras reguleeritud lepingute süsteemi: Lepingute liik Lepingute alamliik Märkused Võõrandamislepingud Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping Kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Tasuta kasutamise leping Litsentsileping Liisinguleping Frantsiisileping Ehitise ajutise kasutamise leping Laenu- ja krediidileping
(faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, st et faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma maj-või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor peab: tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot; või andma fak.kliendile nõude täitmise arvel krediiti, valitsema nõuet faktooringu kliendi jaoks ja teostama sellest tulenevaid õigusi. 34. Kasutuslepingud,nende iseloomustus- 1)Üürilep- üürileandja peab andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri. 2)Liisingulep-liisinguandja peab omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisingueseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse; liisinguvõtja peab maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3)Litsentsilep- litsentsiandja annab saajale
4) Kinkeleping - üks isik (kinkija) kohustab tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loetateise inimese kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. 28. KASUTUSLEPINGUD Üürilepingu - üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga
kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loetateise inimese kasuks: kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. 1) vara omandamisest hoidumist; Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. NORMATIIV(ÜLD)- ja MITTE-NORMATIIV(ÜKSIK)AKTI KASUTUSLEPINGUD ERINEVUSED Üürilepingu - üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule Normatiivakt: (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme
88. Lepingute liigid Lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühepoolsed ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. Lepingu sisu järgi eristatakse: 1. võõrandamislepinguid – varaliste hüvede lõplik üleandmine (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping) 2. kasutuslepingud – valduse üleminek teisele subjektile kasutusse (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, laenuleping, krediidileping) 3. kindlustusleping – üks isik (kindlustuseandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma 4. toetamislepingud – ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja
· Tarbijalemüügiks nimetatakse vallasasja müüki tarbijale müüja poolt. Tarbijana käsitletakse üksnes füüsilist isikut · Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) teisele isikule (kingisaaja) tasuta üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale · Kinkija kohustus peab olema väljendatud kirjalikult, kui seadusest ei tulene rangemat vorminõuet (kinnisasja kinkimine) KASUTUSLEPINGUD · Üürilepingu kohaselt kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu · Rendilepingu kohaselt kohustub üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Erinevalt üürilepingust annab rendileping rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse · Laenuleping
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on
vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. 39. Kasutuslepingud,nende iseloomustus 1) Üürileping-Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 2) Liisinguleping-Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe, annab võimaluse sõlmida leping mõlema poole poolt lepinguprojektile heakskiidu andmisega. Selline regulatsioon vastab väljakujunenud tavadele majanduskäibes, kus pooled annavad samaaegselt allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile. 8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse
vastutuse olemasolust või sellest, kas ostja ka seaduse alusel selliseid õigusi kasutada saaks – garantiis ettenähtud õiguste teostamise võimalus sõltub üksnes garantiis endas sätestatud eelduste täitmisest. • Müügigarantii ja tõendamiskoormus: Mis on müügigarantii sisuks Kuidas jaguneb tõendamiskoormus Müügigarantii tarbijalemüügi puhul Kasutuslepingud Üürileping Üürilepingu mõiste osas vt § 271. Üürilepinguga sarnaneb rendileping, mõiste osas vt § 339 Üüri- ja rendilepingu eristamine: Erisused objekti osas: o Üürilepingu esemeks on ainult kehalised esemed e. asjad o Rendilepingu esemeks võib olla mistahes ese s.t ka õigused ja muud mittekehalised esemed Kui lepingu esemeks on kehaline ese, tuleb lepinguid eristada lähtuvalt nende eesmärgist:
(näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada). 12. Mis on aegumine. Vastus: Tähtaja möödumine, mille järel ei saa isikule enam esitada teatavat nõuet või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist. 13. Mis on leping Vastus: Lepingus sätestatakse poolte õigused ja kohustused, sanktsioonid lepingu rikkuja suhtes, s.o. leping kaitseb mõlemaid lepingu pooli. Olemas on palju erinevaid lepingu liike. Näiteks kindlustusleping, kasutuslepingud, võõrandamislepingud, toetamislepingud, kompromiss jne. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega pool või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingud võivad olla oma iseloomult ühekülgsed ja vastastikused. Ühekülgsetes lepingutes on kohustused vaid ühel lepingu poolel. Vastastikustes lepingutes on kohustused mõlemal poolel. Siin võib näitena välja tuua elektrimüügilepingu, kus üks pool kohustub müüma elektrit ja
страховщик - kindlustusandja cтрахователь -kindlustusvõtja с траховой взнос- kindlustusmakse страховой полис- k indlustus poliis страховой случай- kindlustusjuhtum Müügileping– договор продажи Vahetusleping – договор обмена Faktooringuleping– договор факторинга Kinkeleping– договор дарения Kasutuslepingud– договоры пользования Üürileping– договор найма Rendileping– договор аренды Liisinguleping– договор лизинга Litsentsileping– лицензионный договор Frantsiisileping– договор франшизы Ehitise ajutise kasutamise leping – договор о временном пользовании строения
21 Äratarvitatav ja äratarvitamatu (vallas)asi (kinnisasjad on äratarvitamatud) § 50 lg 1 järgi äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel tarvitamisel lakkab olemast. Äratarvitamatu asi ei ole igavene, ta võimaldab vaid pikemaajalist tarvitamist (auto on äratarvitamatu, kütus äratarvitatav). Juriidiline tähendus äratarvitamatuid asju saab anda teise isiku kasutusse (kasutuslepingud üüri, rendi); äratarvitatavate asjade suhtes ei saa kasutuslepinguid sõlmida, kuid neid saab osta ja laenata. Ei saa öelda: ,,laena mulle triikrauda!" (vaid ,,üüri mulle, anna mulle tasuta kasutusse!"). Saab öelda: ,,laena mulle päts leiba!". §52. Äratarvitatav asi (1) Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
Äratarvitatav ja äratarvitamatu (vallas)asi (kinnisasjad on äratarvitamatud) § 50 lg 1 järgi äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel tarvitamisel lakkab olemast. Äratarvitamatu asi ei ole igavene, ta võimaldab vaid pikemaajalist tarvitamist (auto on äratarvitamatu, kütus äratarvitatav). Juriidiline tähendus äratarvitamatuid asju saab anda teise isiku kasutusse (kasutuslepingud üüri, rendi); äratarvitatavate asjade suhtes ei saa kasutuslepinguid sõlmida, kuid neid saab osta ja laenata. Ei saa öelda: ,,laena mulle triikrauda!" (vaid ,,üüri mulle, anna mulle tasuta kasutusse!"). Saab öelda: ,,laena mulle päts leiba!". §52. Äratarvitatav asi (1) Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping,
kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1. Võõrandamislepingud - müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2. kasutuslepingud - üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3. kindlustusleping - kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4. toetamislepingud - elurendis, ülalpidamisleping 5. kompromissileping 6. seltsinguleping 7
4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 34. Müügilepingu mõiste: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 35. Müüja kohustused: vt eelmine 36. Nimetage kasutuslepingud. Üüri, rendi, liisingu, litsentsi, frantsiisi, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu ja krediidi leping, 37. Üürilepingu mõiste: Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 38. Mis on üür ja kõrvalkulud? (1) Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid
osavõtuta Füüsilisest isikust võlausaldaja surm, kui kohustus tuli isiklikult täita võlausaldajale Muu seaduses või lepingus ettenähtud juht VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD Võõrandamislepingud – nendega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping Kinkeleping Kasutuslepingud – toimub valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping Ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahetussüsteemileping Tasuta kasutamise leping Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping – üks isik kohustab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama
või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kinkelepingu mõiste Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 16. Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kõrvalkulud Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
suurem ,siis tuleb se ekompenseerida rahas. -faktooringuleping- üks isik kohustub teisele isikule loovutama rahalise nõude kolmanda isiku vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktoorignu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor peab tasuma nõude eest, või andma krediiti -kinkeleping- üks isik kohutub tasuta teisele isikule üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale. 2. Kasutuslepingud (toimub valduse üleminek, asi antakse teisele kasutusse) -üürileping- üürilenadja kohustub andma üürinikule kasutamiseks ajsa ja üürinik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri., lisaks sellele muid kulusid(kui on kokku lepitud). Tähtajaline, tähtajatu üürileping. Mõjuva põhjusega võivad mõlemad osapooled üles öelda. (erakorraline). -rendileping- rendileandja kohustub andma rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama selle vilja.
omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kinkelepingu mõiste Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 16. Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kõrvalkulud Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
Leping on olemuselt KOKKULEPE; Enamasti on lepingupoolte tahe vastassuunaline, kuid suunatud ühe ja sama eesmärgi saavutamisele (nt üks tahab müüa, teine osta sama asja); Mõnel juhul on tahe ka samasuunaline – nt seltsinguleping. Lepingud võivad olla võlaõiguslikud, asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud, pärimisõiguslikud, ühinguõiguslikud jne. VÕS sätestab võlaõiguslikud lepinguliigid (nt võõrandamislepingud, kasutuslepingud, teenuse osutamise lepingud). Lepingu sõlmimine tähendab tahteavalduste kokkulangevust ja konsensust Puudusteks kokkuleppes ehk dissensiks nimetatakse olukordi kus: 1) pooled on jätnud kokku leppimata olusises tingimuses (näiteks ei ole kumbki pool nõus hinnaga, mida teine pakub, leping ei ole sõlmitud) 2) pooled on jätnud kokku leppimata tingimustes, mis ei ole olulised (lüngad lepingus täidetakse tõlgendamise abil, leping on sõlmitud)
Lepingupool võib taganeda lepingust, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingu ülesütlemine Ülesütlemine on üks õiguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul. Need on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. 46 15.Võõrandamislepingud. Müügileping. Kinkeleping. 16.Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping. 17.Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. 18.Teenuse osutamise lepingud. Käsundusleping. Töövõtuleping. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. Võlaõigusseadus 3. T.Anepaio. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura 2005.a (lk 112-130). Lisa võiks uurida, nt: 1. I.Kull jt. Võlaõigus I. Üldosa. Juura 2004. 2. T.Tampuu
aga kohustub a. Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või b. Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. c. Kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelistes suhetes. 4) Kinkeleping Kasutuslepingud 1) Üürileping 2) Rendileping 3) Liisinguleping. Liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja käsutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 4) Litsentileping. Litsentsiandja annab litsentsisaajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulpeitud territooriumil, litsentsisaaja aga
b) asendatavad. liigitunnustega määratud asjad, arvu mõõdu või kaalu järgi. Üks paar kingi on asendatav teise paari kingadega. C. vallasasjade puhul: a) äratarvitatavad; - asjad, mis kasutamisel lakkavad olemast (kütus, toiduained), (otstarbekohasel kasutamisel) - õiguslikult äratarvitatavateks loetakse vallasasju, mille otstarbekohane kasutamine seisneb asja võõrandamises (nt raha). b) mitteäratarvitatavad. Kõige olulisem vahetegu on vajalik, sest näiteks kasutuslepingud ei saa olla äratarvitatavad. Järelikult peab otstarbekohase kasutamise tagajärjel võimalik ka tagastada. 4.2.2.2. Asja osad Asja olulise osa definitsioon Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (TsÜS § 53 lg 1). Regulatsiooni tähendus Olulised osad ei saa olla eraldi õiguste esemeks (TsÜS § 53 lg 2), nad jagavad asja saatust. Kinnisasja olulised osad
Kinkeleping sündimata lapse kasuks. Kinkelepingu võib sõlmida veel sündimata, kuid eostatud lapse kasuks või kinke tegemise ajal elava kindlaksmääratud isiku tulevase lapse kasuks, isegi kui see ei ole veel eostatud. Sel juhul otsustab kinke vastuvõtmise tulevase lapse vanem või eestkostja. Kinkelepingu vorm. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. KASUTUSLEPINGUD ÜÜRILEPING Üürilepingu mõiste. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum on majandus või kutsetegevuses kasutatav ruum. Kinnisasja üürimise kohta sätestatut kohaldatakse ka elu ja äriruumide üürimisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
Pooled võivad lepinguliselt muuta teatud kohustused vastastikusteks, sidudes ühe poole kohustuste täitmise teise poole kohustuste täitmisega viisil, mis annab - kahepoolsed ja mitmepoolsed - konsensuaalsed- kokkuleppe alusel sõlmitakse leping ja reaalsed- leping loetakse sõlmituks siis, kus laen on üle antud - ühekordse sooritusele suunatud ja kest(v)uslepingud - tüüpilised ja ebatüüpilised - olemusest lähtuvad: võõrandamis-, kasutuslepingud jne - kestvuslepingud- leping, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele nt töö-, üüri-, rendi-, ja kindlustuslepingud. 2. Lepinguvälised ehk seadusest tulenevad VÕSi struktuur 1. Üldosa Kõigi võlasuhete jaoks õiguslikku tähendust omavad küsimused: - kohustuste tekkimine, täitmine, lõppemine - kohustuse rikkumine, õiguskaitsevahendid - võlakohustuse ülekandmine jms 2. Eriosa - lepingud
üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kingiks ei loeta: o vara omandamisest hoidumist; o õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; o pärandist või annakust loobumist. Kinkija avaldus endale kinkelpingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema kirjalik, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.2.2. KASUTUSLEPINGUD Erinevalt võõrandamislepingutest ei toimu kasutuslepingutega lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut. Kasutuslepingu alusel toimub vaid valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse. Kasutusleping loob kestusvõlasuhte. Kasutuslepinguteks on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidileping. 1. Üürileping
annaabi.ee 
