KAS LEIBADE HALLITAMISE KIIRUS SÕLTUB TEMPERATUURIST? Lühiuurimus Koostaja: Nimi Juhendaja: Nimi Koht, aasta Kas leibade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist? Uurimisobjekt: leivad(Tallinna peenleib, Must leib, Jassiseemneleib) Muutuja: Muutujaks on temperatuur Taustinfo: Kuidas erinevad leiva sordid reageerivad 15 päeva jooksul erinevatel temperatuuridel.Samalaadselt toimivad ka valmistoidud.Nt: Kui jätta värske pitsa temperatuurile +4- +6 läheb see halvaks umbes nädala jooksul. Hüpotees: Leivad hakkavad kiiremini hallitama soojas kohas kui külmas. Hüpoteesi kontrolimise osa
MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 1. Loetle ainult rukkijahust valmistatud leibade nimetused ja tootjad. (Vao A&O kauplus) As Pere Leib Tootmine Pere Rukkileib, Kroovleib, Lihtne Rukkileib, Muuli Leib, Wabariigi must leib, Wabariigi vormileib, Pärnu leib, Rae leib, Tartu Meelise leib As Leibur- Klassikaline rukkileib, Leiburi SAIB Vändra Leib Mahe (öko) rukkileib Oü Saare Leib Kroovleib, Saare peenleib As Lõuna Pagarid - Rukkileib 2. Kirjelda müüdavate tsitrusviljade sortimenti ja müügikohti. (Selver As, Paide Selver)
Peenleib Juhendaja: Juri Gerzanits Õpilane: Mikk Arus Kursus: 4 5.12.2013 Lühidalt leiva ajaloost Leivaküpsetamise algus ulatub kuni 5000 aastani eKr. Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud. Kergitamata tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutati taina hapendamine, mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib. Tõeliseks sammuks
magneesiumit ja tsinki. Täisteraleib sisaldab palju erinevaid B-grupi vitamiine 6 viilu rukkileiba (300 g) katab päevasest mineraalainete vajadusest 60-80 protsenti (eriti fosfori ja rauaga) ja vitamiinide vajadusest 35-50 protsenti (kõige rohkem B1, B3 ja B6 vitamiini) Leib annab vähe toiduenergiat, leiva vee sidumise võime tõttu tekib leiva söömisel kiiresti täiskõhutunne Kõige väärtuslikumad on täistera- lihtjahust valmistatud leivad Leibade toiteväärtuse ja ka maitse parandamiseks lisatakse leibadele veel mitmesuguseid lisandeid, näiteks seemned, pähklid, idandatud seemned, rosinad jms. Erinevate leibade valik Rukki-ja segaleivad Peenleib Must leib Teraleib Näkileib Vormileib Nisuleib Seemneleib Rukkileib Valmistatakse rukkijahust, juuretisest, vees, soolast, suhkrust ja vastavalt soovile ka koriandrit, köömneid,
16. Leib toidulaual (küpsetas perenaine, jagas peremees). 17. Rukkijahu liigid (täisterajahu, lihtjahu, kroovjahu, püülijahu). 18. Kliid, nende olulisus. Sisaldavad viljatera idu -ja toiteosakesi; meeldiv maitse.On putrude sees, müslide ja vormiroogade ja isegi pannkookide sees. B- rühma vitamiine sisaldavad ja mineraalsooli 19. Leivatootmise areng. 20. Nõuded rukkileivale. 90% rukkijahu; leiva happelisus peab olema kõrgem kui rukkipüüljahu 21. Leibade jagunemine rukkijahu sisalduse alusel. Leivad, rukkileivad, rukkisegaleivad ja peenleivad, lisanditega leivad, seemneleivad, teraleivad ja koorikleivad 22. Peenleib. Kõige peenem rukkijahu sort, valmistatakse keet( rukkipüülist, kuumast veest ja rukkilinnastest), magusama maitsega, madala happelisusega 23. Tera- ja seemneleivad. Kasutakse idandatud või kooritud rukkiteri, purustatud nisuteri või helbeid; kasutatakse jämeda jahvatusega jahusid; happesus
Pärast seda jäetakse taigen veel natukeseks ajaks kerkima ja siis hakatakse leivapätse vaalima: Tavaliselt küpsetatakse ümmargune leib kaaluga 2-3 kg. Märgade kätega võetakse leivakünast vajalik kogus tainast ja vormitakse see laual pätsiks. Oma kujult on leivad ümmargused või pikergused. Leiva vormimise ajal tehakse leivale augukesi (pupsik kshist 'torka leiba') või joonistatakse ristimärk. Ristimärk tehakse kas ainult esimesele leivale või siis kõigile. Leibade ahjupanek kolhoosi pagaritööstuses. Mordva ANSV Dubjonki raj. Povodimovo k. J. Karm. (Fk 2332:2, Fk 2332:3) Leiva ahjupanemiseks kasutatakse leivalabidat kojme, mis on valmistatud puust ja kinnitatud ka puust varre külge. Tavaliselt seisab leivalabidas toas ahju juures. Et leib labidale kinni ei jääks, raputad labidale jahu (kojme langs potshudat potsht). Pärast leibade ahjupanekut suletakse ahjusuu plekkplaadiga zaslom ja ka korsten suletakse
1. Keedu kääritamine naturaalse juuretisega. Saadud segu peab käärima paar tundi, seejärel lisatakse jahu ja muud koostisosad ning segatakse tainas. 2. Keedu ja juuretise samaaegne lisamine koos teiste koostisosadega ning taina segamine. Kõik etapid võtavad palju aega ning ka taina segamisega ei saa kiirustada. Rukkitaina segamine erineb oluliselt nisutaina segamisest. Leivataina segamine võtab kaks-kolm korda rohkem aega, sest see ei kulge nii intensiivselt. 15. Küpsetamine Enne leibade ahju panemist prooviti ahju kuumust. Selleks visati peoga jahu ahju põrandale. Leibadel lasti ahjus olenevalt pätside suurusest 2–3 tundi küpseda. 16. Leib toidulaual (küpsetas perenaine, jagas peremees) Leiba küpsetas perenaine ning lõikas ja jaotas peremees. Söögilaual seisis leib aukohal, kas peremehe ees või paremal käel. Peremees lõikas leiba sööjatele küsimise peale igaühele kääru. Hiljem võidi vajadusel ka juurde küsida
ka edaspidi ja oleks aukohal nagu meie esiemade päevil. Taignast küpsetatud leib on sajandeid olnud eestlastele ja üldse peaaegu poole inimkonna põhitoit. Viimastel aastatel on lisandusnud lisaks leivale rohkem saia, makarone ja teisi jahutooteid. Kõik need toiduaeined annavad meile põhilise ,,kütuse", sest nad koosnevad hästi seeduvatest süsivesikutest. Leiba tehakse mitut moodi. Vanim, kiireim ja lihtsaim on õhukeste lamedate kerkimata taignast leibade, karaskite küpsetamine, mis vanasti toimus kuumadel kividel või koldetule paistel. Selliseid nätskeid tihkeid leibu tehakse tänini Taga-Kaukaasias, Ees- ja Kesk-Aasias. Meile meeldib rohkem kohev leib, mida saadakse pärmiseente mõjul kerkinud (käärimisega kobestunud) taignast. Kuumust hoidva ahju kasutuselevõtuga hakati küpsetama suuri leivapätse. Leiva pinnal tekkiva krõbeda magusa kooriku tõttu valmib leivasisu aeglaselt ja ühtlaselt.
Seetõttu on leiva suhtes tuntud sügavat austust ning peetud seda ka pühaks. Viimase tuhande aasta jooksul rukkileib, mis jõudis meie esivanemate lauale suure töö ja vaevaga. Ka tänapäeval on leib eestlase laual, aga see ostetakse poest ilma suurt vaeva nägemata. Uurimustöös püüan leida,milline on olnud leiva koht eestlase toidulaual, ja miks on ta olnud nii tähtis. Otsida vanasõnu ja kõnekäände leiva kohta. Püüan näidata tänapäeval toodetavate leibade sortimenti. Praktilise tööna pakun esitlusel enda küpsetatud leiba. Leivaküpsetamise protsessi lisan ka uurimustööle. Leivaosa tänapäeval inimese toidulaual „Maalehe“ 09.10.2014.a. nr 41 numbris on põhjalikult käsitletud Eestis poelettidel olevaid leibasid. Leib on vanem kui meie. Parem aganane leib kui tühi kõht. Amet ei küsi leiba. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. Tee tööd higiga, siis sööd leiba himuga. Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba.
Kyllap on leivakypsetamises midagi igiomast meie rahvale, mistõttu nii paljud perenaised koju leivapoju hangivad. Ahjusooja leiva lõhn kodus, selle maitse suus, äratab ellu mälestused meie esiaegadest, mil leib see kõikse peamine toit ja eluallikas oli, kirjutas Maakodus Liisa Kaasik. Leivategu on tänase kiire elu juures ehk liigagi aeganõudev ettevõtmine alates leivajuuretise ehk kohetuse käimapanekust leibade kypsemiseni. Kogu selle pika tegevuse vältel on perenaine mõtetes valmivate leibadega. Kui hakkasin ise juuretisest leiba kypsetama, tajusin leivateo erilist vaimsust. Ei tulnud mõttessegi segada leivakohetust lusikaga nagu kiiret pannkoogitaignat, vaid ikka oma puhaste kätega, puistates nõnda oma käte väe läbi valmivatesse pätsidesse ka parimaid soove perele. Leib ei ole pelgalt maitseelamus, vaid midagi palju enamat. Meie keeles on tänini säilinud
on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamiseks põllukultuuriks ning igapäevaseks toiduks. Kartuleid küpsetati koos koorega tuhas ja panniga ahjus, keedeti koorega ja kooritult, kasutati nii suppide keetmisel kui putrude valmistamisel, leibade ja saiade küpsetamisel ning iseseisvate toitudena. Lõuna-Eesti ja Peipsimaa Keedeti ohtrasti tatratanguputru. Mida keedeti piimaga ja pudrule on pandud ikka võisilm ka. Tatratangud keedeti soola veega pehmeks, siis kallati värske piim (ternespiim) peale ja segati pikkamööda tulel, kuni piim läks peal paksuks. Saadud toitu nimetati ääripudruks. Vee ja kaerajahu hapendatud segust keedeti kaerakile ehk kiisel.
katse jaoks õhukindlasse minigrippi paigutatud üheaegselt. Hoidsime neid toatemperatuuril. Jälgisime katse käiku 1x päevas. Taustinfo: Toodete säilivust mõjutab koostis, kasutatud tehnoloogia, hügieen tootmisel ja säilitamisel ning muud hoiutingimused. Kõige värskem ja maitsvam on leib-sai just esimesel kolmel päeval. Leiva säilimisaeg sõltub tegemise viisist ehk kauem kääritatud leib ei lähe nii ruttu hallitama. Leibade säilimist mõjutavad eelkõige retseptis kasutatud komponendid nt: kas on kasutatud säilitusained või mitte ja toote happesus. Lähtusime sellest, et kuna tavaline leib-sai säilib kõige paremini toatemperatuuril, pakituna tavalisse paberkotti, mis ,,hingab" paremini, panime oma leiva-saia ,,riknema" õhukindlasse minigrippi toatemperatuurile. Kilekotti pakitult peaks säilivusaeg olema pikem, kuid kuna leib-sai seisavad seal niiskemana, suureneb oht hallituse tekkeks
Seesamiõli Sojaidud Sichuani pipar ehk fagara Sojakaste Toitude valmistamine Riisi toiduks valmistamine on Hiinas suur kunst Riis keedetakse enamasti aurus, et see jääks läikiv ja sõmer Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine ja grillimine Leib ja teraviljatooted Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks Eelistatud on pikateraline riis Nisust valmistatakse nuudleid Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral Rasvained Tavalisemad on maapähkliõli, maisiõli, sojaõli ja rapsiõli Ei kasutata võid Seesamiseemneõli kasutatakse väikestes kogustes põhiliselt maitsestamiseks, eriti köögiviljaroogade puhul Maiustused, magusained ja suupisted
1. Desserditaldrik 2tk 2. Praetaldrik 2tk 3. Valge veini klaas 2tk 4. Punase veini klaas 2tk 5. Veeklaas 2tk 6. Leivataldrik 2tk 7. Võinuga, pearoa kahvel ja nuga, desserdilusikas 2tk 8. Küünlaalus klaasist (punane) 2tk 9. Teeküünlad 52tk 10. Tõrvikud 4tk 12. Küünlasüütaja 1tk 13. Punased salvrätikud (tekstiil) 2tk 15. Hibiskuseõitest lillebukett laua kaunistuseks 1tk 16. Poleerimisrätik 1tk 17. Kelnerirätik 2tk 18. Vaagen 1tk 19. Tekstiilist valge salvrätik leibade katmiseks 1tk 20. Veinikorgitser 1tk 21. Võitaldrik 1tk 22. Veekann 23. Laudlina valge 24. Toolid 2tk 25. Laud nelinurkne 1tk 26. Puidust postid 4tk 27. Õhuline valge riie 4tk (mõõdud 6x6m) 28. Valged toolikatted 2tk 29. Punane satiinpael 3m 30. Toolipadjad kattega valged 2tk 31. Salvrätik laua pühkimiseks 32. Taldrik leiva serveerimiseks 33. Muusikakeskus 34. Kõlarid 35. Temaatilise muusikaga cd-d Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele 5. Teeninduse kirjeldus 1
Üleval kondiitris on suur ruum kus asuvad külmkapid,kus hoitakse valmis toodangut ehk torte ja plaadikooke. Igal ühel on oma laud kus ta siis paneb tordi või plaadikoogi kokku ja kaunistab. 1.2 Toodangu sortiment ,kogused Eesti Leivatööstuse toodang jaguneb üldiselt kolmeks. Peamine on leiva-saia valdkond. Hetkel toodame 9 sorti 6 leiba, 4 sorti saia ning 1 sorti sepikut. Leibade osas teeme rukkileiba, kroovleiba, peenleiba, teraleiba ning musta leiba. Saias teeme lisaks klassikalisele saiale ka suhkurvaba saia.Sepikule annavad lisaväärtust valmistamisel kasutatud rukkikroovjahu, kaerakliid ning tatrajahu. Kaerakliid aitavad alandada vere kolesterooli taset ning kaalust alla võtta, kiudaine soodustab seedimist, puhastab organismi, aitab vabaneda jääkainetest. Tatrajahul on kõrge kaaliumi, fosfori, raua ja tsingi sisaldus, sisaldab ka P-vitamiini
ruudukombinatsioonides. 20. sajandi algul hakati mõnes kihelkonnas (Lihula, Kirbla) seelikule tikkima madalpistes õiemotiive. Üldse kandsid Lääne-Eesti naised rahvarõivaseelikuid kaua, igapäevarõivana 20. sajandi keskpaigani. SAARED Kolme suurema saare - Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu rõivastus kujunes Mandri-Eestiga võrreldes mitmeti erilaadseks. Naiste ülikonnale olid iseloomulikud kurrutatud (kuumade leibade abil plisseetaoliselt volti pressitud) seelikud. Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandi I poolel Saaremaal ja Muhus põikitriibulisteks. Hiljem tulid moodi pikitriibulised seelikud. Põlle kandsid saartel ka täiskasvanud neiud ja see oligi eeskätt piduliku ülikonna osa. Hiiumaal kandsid naised käiseid, Saaremaal aga pikkade varrukatega särke ja liistikuid. Varem kanti käiseid ka Muhus, kuid 19. sajandil olid need veel vaid pruudi- ja noorikurõivastuses
· Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks · Hiiumaal kandsid naised käiseid, Saaremaal aga pikkade varrukatega särke ja liistikuid (abusid). Käiseid kanti varem ka Muhus, kuid 19. sajandil püsisid need seal vaid traditsioonilises pruudi- ja noorikurõivastuses. Jalas kanti kingi, ainult Muhus pastlaid. · Palju ühisjooni oli neil eestirootslaste riietusega: näiteks kurrutatud (s.o. kuumade leibade all plisseetaoliselt volti pressitud) seelikud ja ülerõivaste lõige · Omapärased olid naiste peakatted - lõua alt mähitavad linikud, papi või Hiiumaal vitsarao abil vormis hoitud tanud, talvemütsid üllid, Saaremaal ka kootud mütsid. · Ülerõivad ja meeste ülikonnad olid saartel lambapruunid või -mustad, Sõrves hallid. Potisinine värv siin märkimisväärselt ei kasutatud. Rõivaste muutus · üha rohkem tungis sellesse linlikke elemente.
jahust, lisaainetest ja valmistamisprotsessist. Lihtjahust leivad sisaldavad rohkesti Brühma vitamiine, mineraalaineid ja kestainet. (N:Tartu leib, Maaleib ja Rukkinisuleib) Kroovitud jahust leivad Võrreldes lihtjahust leibadega sisaldavad kroovleivad palju vähem vitamiine ja mineraalaineid.(N: Eesti leib, Ukraina leib ja Riia leib.) Kuivikleivad Toodetakse kroovitud rukkijahust ja rukki, ning nisujahu segust. Kuivikleibade veesisaldus on tunduvalt väiksem kui tavaliste leibade omast. Sepikud Valmistatakse 2 sorti nisujahust, nad on seetõttu jämedamad ,vitamiini ja mineraalainerikkamad kui saiad. Võileibade valmistamine Taise lihaga, lahjade kalatoodetega,munade ja lahja kohupiima segudega saan valmistada valgurikkaid võileibu,mille kalorsust saan määrata ning varieerida lisaainetega Võileib sibula ja juustuga 4 leivalõiku, 1,5 spl võid või margariini, 23 sibulat, 4 spl riivitud juustu, 2 spl majoneesi.
LIHT- JA VALIKPAGARI TOOTED Lihtpagari tooteid iseloomustab: Nisu- või rukkijahust Kobestajaks on pärm ja sool Elastsed,pehmed ja venivad Lihtpagari tooted : Leivad,saiad,sepikud,kuivikud,kõrsikud,riivsai,riivleib Valikpagari tooted: Kringlid,stritslid,pirukad, väike saiad, plaadipirukad, pooltooted, küpsised LEIB Kuju järgi: · Vormileib · Põrandaleib · Koorikleib · Näkileib Rukkipüüli jahust, rukkikroovi jahust, rukki täistera jahu, rukki- nisusegu jahu LEIBADE LIIGITUS Rukkileivad- sisaldavad rukkijahu üle 90% Segaleivad- sisaldavad rukkijahu 50,1-89,9% Nisusegaleivad- sisaldavad nisujahu üle 50% jahu kogusest Sepik- tumedast nisujahust Lisandite järgi: terad, teraviljasugu,kõõmned,päevalille-, lina-, seesami- ja mooniseemned OMADUSED: · Igal leival on oma maitse ja koostis · Sisaldavad taimset valku, forforit,rauda,magneesiumi,tsinki,B-vitamiini(vajalikud närvisüsteemile,nahale), kiudained jm.
küpsetamine oli tuntud juba nooremal kiviajal; taigna kergitamine hapendamise või mõne kergitusaine lisamise teel ning leivaahi on hilisemad leiutised. Maailmas tuntakse väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga leiva- ja saiatooteid (tortilla, lavass, pita, naan, puri, matsa jt). Levinuim on nisuleib; rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas. Leivaküpsetamise algus ulatub kuni 5000 aastani eKr. Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud. Kergitamata tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutati taina hapendamine, mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib.
Markuse nimest. Kolmanda pärimuse järgi on martsipanile nime andnud itaaliakeelne sõna marzipane, mis algselt tähendas sõmeralist ja taignataolist maiustust, mida tehti riivitud mandlitest, suhkrust, meest ja maitseainetest. Neljas legend selgitab martsipani nimetust lähtuvalt Markuse leibadest nimelt piirdus keskaegsel Saksamaal ikaldusaastatel söök väikeste leivapalukestega, mida kutsutigi Markuse leibadeks (Markus-Brötchen). Näljaaja möödudes säilis aga Markuse leibade valmistamise komme. Ajapikku muutusid need üha magusamaks ja maitseküllasemaks ning neid hakati nimetama martsipaniks. Muide, martsipani nimetus on Euroopa keeltes küllaltki ühetaoline saksa Marzipan, inglise marzipan, prantsuse massepain, soome marsipaani, rootsi marsipan jne. Keskajal müüsid martsipani apteekrid, kes soovitasid seda nii ihu- kui hingehädade vastu. Apteekides oli kasutusel ka maitsva ravimi spetsiaalne ladinakeelne nimetus Marci panis
edasi antud. Leivaküpsetamise areng on toimunud koos inimkonna arenguga, kuid tänapäeval on jäädud naturaalsete meetodite ja materjalide juurde. 19. sajandi teisel poolel tekkis tänu rukki saagikuse suurenemisele ja majanduslike olude paranemisele võimalus hakata puhtast rukkijahust leiba küpsetama. Kui veskites sai hakata jahu sõeluma ja erisuguseid jahusorte valmistama, tekkis leivaküpsetamise alal vajadus ja soov leida parimaid võimalusi eri jahusortidest leibade valmistamiseks. Nii hakati sel ajal esmakordselt valmistama pühadeks rukkipüülist peenleiba, mille valmistamiseks osa püülijahust keeva veega töödeldi. Alles kolmandal päeval sai sellest keedust taina segada. Selliselt valmistatud leivad olid hea pehme sisuga ja magushapu maitsega. 19. sajandi viimasel kümnendil hakati ka täisterajahust leibasid tegema sellise tehnoloogia abil. Needki leivad olid kohevad ja magushapu maitsega, eriliselt krõbeda koorikuga ja seisid kaua värskena.
Naiste kampsuneid ja liistikuid hakati tegema linlaste eeskujul liibuva piha ja seesidega (üleni või rühmiti volti seatud riideriba kampsuni allääres). Üleminek linnapärasele riietusele kulges eri paigus erinevalt. Lihula- Kirblas tikitud seelikud, Põhja-Eestis, eriti Virumaal ja Tallinna ümbruses liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleit. Läänemaal hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid. Seelikuvolte hakati sisse pressima kuumade leibade abil. Kihnus läksid moodi sitsrätid, -põlled ja -jakid. Samuti linnakultuuri mõjul sai leinavärviks valgest must. Suririided olid aga ikka veel valged. Pärimuste kohaselt pidi pulmasärgist saama surisärk. Külla ei mindud kunagi ilma pikk-kuueta, samuti kirikusse ega pulma. Huvi rahvarõivaste vastu saavutas kõrgpunkti koos rahva eneseteadvuse tõusuga 1880. aastail. Ilusaks eesti naiseks peeti naist, kellel oli kõrge rind, laiad puusad ning oluliseks peeti ka
neolõnga sissekudumist ja sissepressitud volte. Peakatteil suuri kihelkondlikke erinevusi. Mehed kandsid põlvpükse ja vatti, mis Läänemaal tehti sarnaselt Põhja-Eestiga potisinine, Pärnumaal aga lambapruun või -must vasknööpidest hõlmakaunistustega. Ühtne kogu Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivastele oli ülerõivaste lambapruun värv. Saarte (Saare-, Muhu- ja Hiiumaa) rahvarõivad olid mõneti erinevad. Palju ühisjooni oli eestirootslaste riietusega: nt kurrutatud (s.o kuumade leibade all volti pressitud) seelikud ja ülerõivaste lõige. Hiiumaal kandsid naised käiseid, Saaremaal pikkade varrukatega särke ja abusid. Käiseid kanti varem ka Muhus, kuid 19. sajandil püsisid need seal vaid traditsioonilises pruudi- ja noorikurõivastuses. Omapärased olid naiste peakatted lõua alt mähitavad linikud, papi (või Hiiumaal vitsarao) abil vormis hoitud tanud, talvemütsid üllid, Saaremaal ka kootud mütsid.
Esimeste päevade õhtul süüakse hapendamata leiba ja mõrusid ürte, mis peavad meenutama Egiptuses läbielatud kannatusi ( Mauranen, lk 102). See on püha, mille esimene ja seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud. See on püha, mis tähistab vabadust ja orjusest pääsemist. Kuna juudid lahkusid Egiptusest kiirustades, pühitsetakse ka paasapüha hapnemata leiva matsa söömisega. Sellepärast nimetatakse paasapüha ka hapnemata leibade pühaks. Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg, kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad lugemised, laulud ja sümboolsed toidud (www.iisrael.ee). Nädalapüha peetakse seitse nädalat peale paasat. Algselt oli see lõikuspüha, mida on hiljem hakatud pidama seaduse andmise mälestuseks. Kristlaste samal ajal peetavad pühad on nelipühad. Savuot püha ehk nädalate püha ehk nelipüha ajal on paljudes juudi kogudustes kombeks kaunistada kodude ja sünagoogide sissekäigud ja seinad
Kaitsev ja hoidev rist (noorema rauaaja käevõrud, sõled) hinge kaitse . Ristimärk oli võimsaks rohuks haiguste ja vigastuste vastu. Rist tõmmati ümber haava ja seitsmekordselt (maagiline arv) luumurru kohale, ussihammustusele ja langetõbise peanaha sisse. Riste raiuti aampalgi (rehetoas piki hoonet asetsev tala, millele toetusid parred) otstesse ja kodukäijad ei saanud sealt seinast üles minna, kus ristid aampalgi otsas olid. Rist, mis tehti lihatünni põhja alla ja enne leibade ahjupanekut leivalabidale, pidi aga lisama toidupoolisele jätkuvust ja peletama eemale vanapagana, kes usutavasti himustas liha ja leiba mekkida. Tööriistadele lõigatud rist suurendas töötegija rammu. Härjaikke, rangipuude, krapi jt koduloomadega seotud esemete kaunistamine ristimärgiga kaitses loomi nõiduse, huntide, tõbede, luupainaja, kurja silma jm hädade eest. Kui hobusega mindi pikale teekonnale, tehti 3 risti hobuse jalgade ette. Kevadel,
raskusega köögikirveid. Kõige tavalisem noa lõikeserv on sile, kuna see sobib väga mitmeks otstarbeks. Sile ja terav lõikeserv on vajalik sel juhul, kui soovitakse, et lõikepind oleks võimalikult puhas ja tasane, nii et toore liha, puuviljade või köögiviljade kude saaks lõikamisel võimalikult vähe viga. Siledat nuga on ka kerge terituspulga abil teravana hoida. Lainelise ja saehambulise servaga noad sobivad väga hästi leibade, küpsetiste ja muude struktuursete või kuivavõitu ainete lõikamiseks. Teisalt aga lõikab saehammas hästi ka kõva koorukest või sitket materjali nagu tomati pind, kiled ja kõõlused. Saehambulise teraga nugasid kasutatakse lisaks eelnimetatud eesmärkidele ka küpse liha lõikamiseks, sellisel juhul saavutatakse poorne lõikepind, mis on teatud olukorras eelistatud. Jäik saehambuline tera sobib hästi ka ülessulamata külmutatud toitude lõikamiseks.
juhul keeduaeg lüheneb. Eriti hästi sobivad keedetud kastanid püreede valmistamiseks. Kastanid kõlbavad nii soolaste kui ka magusate toitude valmistamiseks. Nad sobivad hästi liha, aedviljade ja/või seentega nii praadides kui ka suppides. Palju kasutatakse kastaneid täidiste valmistamiseks, näiteks USA-s topitakse neid tänupühal kalkunisse. Samuti tehakse kastanitest desserte. Nüüdisajal kasutatakse kastanitest tehtud jahu küpsetiste, näiteks leibade ja kookide, samuti püreede ja kreemide valmistamiseks. Kastaneid saab säilitada külmutatult, konserveeritult, kuivatatult või vaakumpakendis. Valmisroogadest on väga tuntud kastanipüree, mida süüakse lihatoitude juurde. Normidega on määratud, et kastaneid peab pürees olema vähemalt 38%, ülejäänud osa on vesi, suhkur, õli, pektiin ja eri maitselisandid. Kastaneid võib süüa ka toorelt, näiteks salatites, nagu teisigi pähkleid
Stendil võiksid olla laste luuletused leivast (omalooming), pildid rukkist ja rukkilillest või laste joonistused. Huvitavaid kilde vilja ja leiva kohta leiab Aleksei Vladimirovi raamatust 3 "Maailm püsib viljateral". Tervisliku toitumise kohta sobib toidupüramiid või toiduring, leivatoitude retsepte jpm. Enne leivanädala algust võiks lasta lastel tuua kooli erinevate leibade kilepakendeid, kust saaks uurida koos leiva koostist jm. olulisi andmeid, neid analüüsida. Siinjuures tuleks tutvustada leival olevate märkide tähendust. Märkide kohta võib lugeda Internetist aadressil www.epkk.ee. Kui õppeprogramm võimaldab, siis võiks õpetaja kutsuda tervislikust toitumisest ja rukkileiva tervislikkusest rääkima asjatundja, kes oskab seda teemat paremini avada. Korraldada võiks leivatoitude retseptivõistluse. Kõikidest kogutud retseptidest saaks
Põhja- surma meenutab lepituspäev, lõpetab patukahetsuse ajaloolist (Saalomoni) m Aafrika, jagunes vajadust aja, kõige püham usupüha; pesach kodumaad, ülemlaul õpetataks Aasia, Iisraeli Jumala paasapühad, hapnevate leibade püha, ümbritsetun armastusluuletus. e Toorat, Türgi, kunigriik käskudest viitab sellele, kuidas Jumal a Talmud suuline heebrea Maroko, Juudaks ja kinni pidada, Egiptuses inimesi nuhtles süüakse teistsugusest toora, mille keelt,
Kui ka pidime jälgima taldrikuid, klaase ja kausse. Päeva lõpus oli vaikne, et eriti kliente ei käinud, kui olid siis mõned üksikud ainult. Sel ajal voltisime salvrätikuid valmis ning panime järgmiseks päevaks kohvitassid kui ka toidunõud valmis. Kui restoran suleti, võis hakata päevakassat lugema ning seejärel korrastasime oma töökoha ümbruse. Kohvikoored panime kilekotti ja koos kilekotiga külmkapi, müümata saiakesed panime kilekoti ja asetasime nad teiste saiade-leibade kõrvale seljataha oleva lauapeale. Ja prügi viisime ka välja päeva lõpus. Mulle meeldis seal praktikal, sain sealt uusi kogemusi kui ka uusi tutavaid juurde. Töötajad olid seal abivalmivad, sõbralikud kui ka rahulikud inimesed s.t. pinget polnud. Tartu Kaubamaja Toidumaailm Teise kursuse teise praktika läbisin ma Tartu Kaubamaja Toidumaailmas. Ajavahemikul 09.l1.09-13.12.09. Esimene Tartu Kaubamaja avati 1966 aastal 20-dal detsembril. Aga aastal 2005 12. Oktoobril
Munast valmistatakse nuudleid. Mune võib suitsutada, tees keeta. Sojauba ja saadused sellest on levinud. Pähklid on tähtsaks valguallikas - tavaliselt lisatakse toidule väikestes kogustes maitse ja tekstuuri andmiseks. Kasutatakse hõlmikpuu pähkleid suppides ja hautatud toitudes; kreeka pähklit, mandleid, arahiisi ja kasu-pähkleid tavaliselt pruunistatakse ja praetakse enne tarbimist krõbedaks. Leib ja teraviljatooted. Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks. Riis on vaesematele inimestele põhiosa toidukorrast. Eelistatud on pikateraline riis; kleepuvat riisi kasutatakse magusroogade valmistamiseks, riisijahu kastmete ja suppide paksendamiseks. Nisust valmistatakse nuudleid. Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral. Oder, hirss, mais ja kaer kasutatakse jahu kujul nuudlite, õhukeste pannkookide (nt kevadrullide) valmistamisel. Rasvained. Maapähkliõli, maisiõli ja sojaõli ning rapsiõli on tavalisemad
Kala kasutus kasvab. Kuivatatud kala ja mereannid (eriti krevetid) on traditsioonilised soosikud ja saadaval igal pool. Kala lõhn ja maitse on põlastusväärsed, seetõttu maskeeritakse seda osavalt marineerides kala väheses veinis või serris koos värske viilutatud ingveri, küüslaugu ja talisibulaga. Delikatessideks on kuivatatud haiuimed, kuivatatud meduusid, väikesed kuivatatud krevetid, kuivatatud kammkarbid. Leib ja teraviljatooted Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks. Riis on vaesematele inimestele põhiosa toidukorrast. Eelistatud on pikateraline riis; kleepuvat riisi kasutatakse magusroogade valmistamiseks, riisijahu kastmete ja suppide paksendamiseks. Nisust valmistatakse nuudleid. Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral. Oder, hirss, mais ja kaer kasutatakse jahu kujul nuudlite, õhukeste pannkookide (nt kevadrullide) valmistamisel. Rasvained Maapähkliõli, maisiõli ja sojaõli ning rapsiõli on tavalisemad
Jahtumise ja säilitamise käigus aurustuvat niiskust nim. jahtumiskaoks (%). Jahtumiskao suurus 2,5-3,5% 87. Pakendamine Väljastatakse pakendatult või pakendamata. Pakendatakse müügipakendisse, mida on lubanud kasutada tervisekaitseamet. Veopakendid peavad olema terved, kuivad, puhtad, ilma kõrvallõhnata, tagama toote kvaliteedi säilimise ja hügieeninõuded hoidmisel ja transportimisel. Müügipakendite märgistamine vastavalt "Pakendatud toiduainete märgistamise korrale" 24. Leibade küpsetamist mõjutavad tegurid 25. Pagaritoodete säilimisajad 88. 26. Langemisarvu määramine Olustvere TMK labori näitel; mida näitab langemisarv? 89. Langemisarv näitab tärklist lagundavate ensüümide ja kasvama läinud terade sisaldust jahus. Langemisarv mõõdetakse sekundites. Liiga madal väärtus näitab suurt ensüümide aktiivsust, mis võib viidata kasvamaläinud terade sisaldusele
käest kinni haarata, ning häälekalt hõigata "chikan!" (pervert!) Kui üks saksa neiu aluspesu oma teise korruse rõdule kuivama riputas ning selle järgmisel hommikul varastatuna leidis, soovitas politsei tal edaspidi ettevaatlikumalt käituda :) Mehed ja naised 26a. on enam-vähem see viimane piir, millest kauem naised abiellumisega oodata ei kannata. Siis tulevad appispetsiaalsed "Leia endale abikaasa" peod. Abielludes lahkub enamus töölt ja jääb koduseks. Muuseas, enne leibade ühte kappi panemist on normaalne palgata detektiiv, et nuhkida välja, ega potensiaalse abikaasa suguvõsas pole burakumin'i verd (s.o. ajalooline madalam klass kes tegi tõid mida teised teha ei tahtnud, nagu lihunik, nahatöötleja jne. nende avalikdiskrimineerimine on siiski illegaalne.) Mehe-naise rollid paistavad ikka veel kindlalt paigas olevat. Mehe mureks on koduvälised afäärid, samas kui naine kodu siseasjadega tegeleb. Naise roll on meest kuulata, tema vajaduste rahuldamise
1. Majandusressursid kuuluvad riigile. 2. Toodete ning teenuste valmistamist korraldab keskne valitsusorgan. Näide. Oletame, et tsentraalse planeerimise võimud on suurele pagaritööstusele teinud ülesandeks vastutada leiva tootmise eest riigis. Kui tootmisnorm antakse ette kaaluna, on tõenäoline et pagaritööstus toodab võimalikult suuri ning kaalult raskeid leivapätse. Kui aga tootmisnormiks on leibade arv, on üsna usutav, et pagaritööstus toodab võimalikult palju leivapätse. Mõlemat tüüpi tootmisnormide korral ignoreeritakse seda, mida soovib tegelikult tarbija. Teiste sõnadega öeldes, tsentraalselt planeeritud majanduses jäetakse tihti tarbijate eelistustega arvestamata. Kapitalismi tingimused. Turumajandus sõltub üksikisikutest, see on kindel. Keegi ei juhi seda ning seda juhivad kõik. Esimesel silmapilgul võib see idee tunduda küllalt segane
palveraamatust). See on püha, mis tähistab vabadust ja orjusest pääsemist. 2Ms 12 kohaselt tuli tappa veatu aastane isane tall (salmid 5-6) ja määrida tema verega heebrealaste majade uksepiidad (salm 22). Kui surmaingel nägi verd, läks ta heebrealastest mööda ja nad pääsesid kümnendast nuhtlusest, esmasündinute surmast. Kuna juudid lahkusid Egiptusest kiirustades, pühitsetakse ka paasapüha hapnemata leiva matsa söömisega. Sellepärast nimetatakse paasapüha ka hapnemata leibade pühaks. Pesahhile eelnevatel päevadel peavad juudid oma majast haputaigna välja viima. See sümboliseerib seesmist puhastumist ja pattudest vabanemist. "Pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks" (Galaatia 5:9). Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg (seder), kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad lugemised, laulud ja sümboolsed toidud. "Iga põlvkonna iga inimene", öeldakse Haggadah´s, "peaks nägema, nagu oleks ta ise olnud nende keskel, kes pääsesid Egiptusest, orjusekojast." 5
triibustik omandas paikkondlikke erinevusi (Kaarma, Voolmaa 1981). Tori pikitriibulised seelikud on eriilmelised. ERMi kogudes on rohkesti nii pealisseelikuid (piduseelikud) kui ka alusseelikuid (tööseelikud). Pealisseelikud on kirkamad ja mitmevärvilisemad. Alumised seelikud on enamasti kahevärvilised. Teadaolevalt kanti ikka mitut seelikut üksteise otsas, et tüsedam ( loe: ilusam) välja näha. Pealmine seelik oli volti pressitud (kuumade leibade vahel) ja voldiharjade vahe oli 2,5 3 cm (Kaarma, Voolmaa 1981). Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased toonid (hilisem), millele annavad kirevust violetsed, rohelised, kollased, roosad, sinised ja mustad triibud. Seelikud on villased ja enamasti kootud koeripstehnikas. seelik Seeliku laius sõltus kandja puusaümbermõõdust, kuid jäi enamasti 200 300 cm vahele. Seeliku pikkus sõltus olemasolevate kangastelgede laiusest. Tavaliselt oli see 7080 cm
palveraamatust). See on püha, mis tähistab vabadust ja orjusest pääsemist. Selleks tuli tappa veatu aastane isane tall (salmid 5-6) ja määrida tema verega heebrealaste majade uksepiidad (salm 22). Kui surmaingel nägi verd, läks ta heebrealastest mööda ja nad pääsesid kümnendast nuhtlusest, esmasündinute surmast. Kuna juudid lahkusid Egiptusest kiirustades, pühitsetakse ka paasapüha hapnemata leiva matsa söömisega. Sellepärast nimetatakse paasapüha ka hapnemata leibade pühaks. Pesahhile eelnevatel päevadel peavad juudid oma majast haputaigna välja viima. See sümboliseerib seesmist puhastumist ja pattudest vabanemist. "Pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks" . Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg (seder), kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad lugemised, laulud ja sümboolsed toidud. "Iga põlvkonna iga inimene", öeldakse Haggadah´s, "peaks nägema, nagu oleks ta ise olnud nende keskel, kes pääsesid Egiptusest, orjusekojast." HOLOKAUSTI PÄEV
· Tükeldatakse viiludeks,suuremateks kuubikuteks · Komponendidsegaltult või gruppidena · Kastmeks suhkrusiirup,kompotivedelik,mahl · Maitsestamine o Alkohol,kaneel,ingver Salatite serveerimine · Serveerimisnõud jm. vahendid o Kausid o Taldrikud o Pokaalid o Vaagnad o Saia-või leivaviilul o Aedvilja,puuvilja täidisena o Muretaignast korvikestes o Hamburgerite ja pita leibade vahel Võileivad · Iseseisev eine · Eel-,vahe-,järelroogadena lõuna- või õhtusöökidel · Kohvi-või teelaual · Pidulikel vastuvõttudel · Matkal,piknikul Liigitus · Temperatuuri järgi o Külmad ja soojad · Põhikatteaine järgi o Vorsti,kilu,jne · Kuju ja suuruse järgi o Kokteilisuupisted 2cm o Kokteilivõileivad 4 cm o Väikesed võileivad 6 cm
- peab olema ühtlaste omadustega ja teda on vaid piiratud kogus. Sama nimiväärtusega raha peab olema alati sama väärtusega. Kui valitsus otsustaks mingil põhjusel lihtsalt raha juurde trükkida, kaotaks raha kiiresti oma väärtuse. MAJANDUSSEKTORID Leib on meie toidulaual päevast päeva. Vanasti küpsetas leiva pereema taluahjus. Tänapäeval ostame leiva enamasti kauplusest ja saame valida kümnete erimaitseliste leibade vahel. Oled sa aga leiba süües kunagi mõelnud sellele, kui palju on neid inimesi, kelle töö tulemusel värske ja maitsev leivaviil sinu lauale jõuab? Ainuüksi ühe toote leiva tarbijani jõudmiseks teeb oma igapäevast tööd suur hulk inimesi ning selle tootmisprotsessiga on seotud palju erinevaid ettevõtteid mitmetel tegevusaladel. Et majandustegevust oleks lihtsam jälgida ja hinnata, vaadeldakse sarnaste näitajate alusel grupeeritud tegevusvaldkondi koos.
enam kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda. Toorelt on kõrvitsa viljaliha peaaegu maitsetu. Maitseainetega maitsestatult või koos teiste toiduainetega saab sellest aga valmistada väga mitmesuguseid toite, salateid, äädikahoidiseid jne. Soodsa biokeemilise koostise ja suhteliselt madala kalorsuse tõttu on kõrvitsad väga 54 sobivad dieettoiduks. Toiduks tarvitatakse ka õlirikkaid kõrvitsa seemneid, mis röstitult on väga maitsvad. Neid lisatakse ka sepikute ja leibade taignatesse toiteväärtuse tõstmiseks. Allikas www.eestitoit.ee Kabatsokk e tsukliini Kabatsokk on kõrvitsa lähedane sugulane. Kasvab puhmana, ei aja võrseid laiali, viljad on piklikud,suurt kurki meenutavad. Värvilt kollased, valged, rohelised, ühevärvilised või triibulised. Kabatsokk on saagikas ja teda on kerge kasvatada, viljad kaaluvad 200-700 g, koristatakse enne täismõõtmeteni jõudmist, sest vananedes muutub koor kõvaks ja viljaliha puiseks.
tegevustega seotud 6 Tegevus/ märksõna tegevusvaldkond Majandussektor Teraviljakasvatus Müük jaokaupluses Ülesanne 14. Kompeksülesanne ,,Leib ja selle teekond tarbijani" Leib on meie toidulaual päevast päeva. Vanasti küpsetas leiva pereema taluahjus. Tänapäeval ostame leiva enamasti kauplusest ja saame valida kümnete erimaitseliste leibade vahel. Oled Sa aga leiba süües kunagi mõelnud sellele, kui palju on neid inimesi, kelle töö tulemusel värske ja maitsev leivaviil sinu lauale jõuab? Joonis. Leiva "teekond" tarbijani. PÕLLUMEE MÖLDER PAGAR KAUPMEES TARBIJA S KASVATAB TÖÖTLEB VALMISTAB MÜÜB OSTAB JA
Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Õige saagikoristamise aeg on käes siis, kui seemned on pruunikaks värvunud. Siis võib maha lõigata viljunud oksad või kogu taime. Seemned raputatakse riidele ja peavad veel pisut järelkuivama. Mõnda aega saab neid säilitada ilma aroomikadudeta. Värskeid lehti võib noppida kogu suve jooksul. Kasutamine maitsetaimena Maitseainena kasutatakse küpseid seemneid, milledes on meeldiv, tugev, magusapoolne aroom ja maitse. Leibade maitsestamiseks ja kaunistamiseks. Ahjukala, kalasupid, ahjukartulid, krabi- ja juustusalatid, puuviljasalatid, õunapirukad. Proovi ka kohvi maitsestamiseks: raputa aniisi kohvi pinnale kohvikeetja filtris. Tee valmistamisel hauta aniisi koos teelehtedega. Kasutamine ravimtaimena röga lahtistav, spasme lõõgastav, seedimist soodustav, antimikroobne Muud kasutusalad Isu puudusel ja väikelastel hammaste tulemise ajal kasutatakse aniisi kui rahustit.
Kui vastused on kirjas, siis tuleb saadud tulemust võrrelda järgneva kolme näitega. Näide 1. Leiba. Teenuseid ei paku. 6 Eripärasi väga ei ole. Leib on leib. Kõik ostavad leiba. Vajalikud on kõik leiva küpsetamiseks vajalikud töövahendid. Nende ostmist on plaanis finantseerida kindlustusega. Näide 2. Ideeks oleks siis leibade küpsetamine. Mingit teenust plaanis pakkuda ei ole. Leib on toode, mida vajab iga inimene. Selles mõttes on idee lollikindel. Meie leib on toode, mis sobib nii udupeene prae kõrvale kui ka tavalise kartuli ja liha kõrvale. Mis saab olla maitsvam, kui võtta üks krõbe pruun leivakäär ja määrida sellele paksult võid peale? Toote valmistamiseks oleks siis vaja ahju, taignakaabitsat ja leivajahu.
Toorelt bataati ei sööda. Kooritud mugulad tuleb tumenemise vältimiseks panna kiiresti külma vette (vesi peab mugulaid katma täielikult). Magusa maitse tõttu kasutatakse: - kookide, - pirukate, - saia, - pudingite, - marmelaadi, - küpsiste, - muffinite, - leibade valmistamisel. Kariloomad söövad meelsasti: - vääte, - lehti, - mugulaid. 35. Suurimad kohvitootjad maailmas. Brasiilia, Vietnam, Columbia 36. Kohvipuu viljade koristamine ja töötlemine. Viljad valmivad ebaühtlaselt, puul on korraga rohelisi, kollaseid ja punaseid vilju. Rohelistest ja ülevalminud mustadest viljadest saadakse kehvema kvaliteediga kohviuba.
Selle ajaga on Ekkel aga kõik liha, leivad ja juust roiskunud. Ta tuleb välja plaaniga, et poisid võiks neid väheke viksida ja korrastada ja kui venelased tagasi tulid siis pakkus ta kõikidele neid tasuta, et küll pärast kui raha on arveldame. Venelased kes Ekke triki alla läksid tulid aga poodi tagasi kaevates, et mis kaupa see Ekke müüb, nad kutsuvad miilitsa. Nüüd pidi Ekke aga oma plaani ümber tegema, liha mattis ta keset ööd maha, samuti tegi ta ka leibade ja juustuga. Nüüd tuleb Iivan Sirota poodi tagasi ja mangub ikka oma viina. Ekke aga vihastab ja küsib, et no miks sa ise kalale ei lähe, raha ei teeni ja siis poodi ei tule ja mu käest viina ei osta. Iivan on aga haavunud, ta räägib, et Jevdokia- naine, kellele kuuluvad kõik kalapüügivarustus on suremas ja keegi ei taha kalale sellepärast minna. Pärast pikka arutelu tuli poodi naine, kel olid Jevdokia pärast ära nutetud silmad ja kari lapsi kaasas, ta ütles Ekkele, et ta ei
ööd. Selle ajaga on Ekkel aga kõik liha, leivad ja juust roiskunud. Ta tuleb välja plaaniga, et poisid võiks neid väheke viksida ja korrastada ja kui venelased tagasi tulid siis pakkus ta kõikidele neid tasuta, et küll pärast kui raha on arveldame. Venelased kes Ekke triki alla läksid tulid aga poodi tagasi kaevates, et mis kaupa see Ekke müüb, nad kutsuvad miilitsa. Nüüd pidi Ekke aga oma plaani ümber tegema, liha mattis ta keset ööd maha, samuti tegi ta ka leibade ja juustuga. Nüüd tuleb Iivan Sirota poodi tagasi ja mangub ikka oma viina. Ekke aga vihastab ja küsib, et no miks sa ise kalale ei lähe, raha ei teeni ja siis poodi ei tule ja mu käest viina ei osta. Iivan on aga haavunud, ta räägib, et Jevdokia- naine, kellele kuuluvad kõik kalapüügivarustus on suremas ja keegi ei taha kalale sellepärast minna. Pärast pikka arutelu tuli poodi naine, kel olid Jevdokia pärast ära nutetud silmad ja kari lapsi kaasas, ta ütles
kasvatati aiamaal kapsaid, naereid, kaalikaid. Kapsaid säilitati hapendatult, selleks kupatati terved kapsapead ja pandi aidamademetele virna hapnema, kus nad talvel külmusid. Neid haude- ehk sültkapsaid keedeti supiks või söödi toorelt. Lõuna- ja Ida-Eestis, kus kasvatati rohkesti kanepit, söödi kanepitempi pruunistatud kanepiseemned tambiti uhmris õliseks jauks, millele lisati pisut vett ja soola, vahel ka herne-, oa- või odrajahuputru, tempi määriti leivale, kasutati leibade täidiseks või käkkide tegemiseks, kuid seda söödi ka paljalt kartulitega. Kanepijahule ohtramalt vett lisades saadi kanepipiim. Loodusest korjatud taimed põldohaka võrsed, nõgeselehed, naadilehed, malts jne olid toidus kõrvalisel kohal. Marju söödi tavaliselt küpsemise ajal kohapeal. Ainult jõhvikaid hoiti toorelt talvekski. Ida-, Lõuna- ja Kagu-Eestis korjati ja söödi palju seeni. Kupatati ja pigistati pressi all kuivaks ning soolati sisse. Kalatoidud
Vormileibade valmistamisel võib kasutada erinevaid juuretisi, nad võivad olla valmistatud erinevatest rukkijahudest, nende tainas valmistatakse alati niiskem kui põrandaleival, nii on ka toodete sisu suurema poorsusega ja seisab kauem värske. Sai on pagaritoode, mille põhikoostisosa on nisujahu T 550, joogivesi, presspärm, keedusool , toiduõli, suhkur, jahuparandaja. Kvaliteetne sai on suure mahu ja ühtlase poorsusega. Teradega leibade ehk teraleibade valmistamiseks kasutatakse erinevaid rukkiterasid: idandatud, pressistud, töödeldud või ka nisuterasid, kaera-, nisu- ja rukkihelbeid. Teraleivad on tervislikud leivad, mille kiudainesisaldus on kõrge, kalorsus madal ja seisavad kaua värsketena. Rukkileib küpsetatakse veest ja rukkijahust. Leiva valmistamisel on kõige olulisem juuretis, mis annab leivale maitset, mõjutab struktuuri ja säilivust. Leiva valmistamine 1) kõige pealt valmistatakse tooraine
annaabi.ee 
