Jätku leiba (0)

Jätku leiba !
Läbi aegade on eestlaste peamine toit olnud leib, viimase tuhande aasta jooksul rukkileib , mis jõudis meie esivanemate lauale üksnes suure töö ja vaevaga. Seetõttu tunti leiva ja leivavilja vastu sügavat austust ning mõlemat peeti pühaks. Ütleb ju eesti vanasõnagi, et leib on kibe kätte saada, aga magus süüa. Leib on aastasadu olnud meie päästerõngas ka viletsatel aegadel . Oli suur õnn, kui aganase leiva kõrvale oli võtta silku ja peale rüübata piima. Parimateks paladeks, millega vanasti austusväärseid külalisi võõrustati, olid puhas värske rukkileib, või, mesi ja pekk. Näeme, et esimesel kohal seisab rukkileib.
On huvitav, et teiste toitudega võrreldes ei tüdine me leivast mitte kunagi. Eriti maitsev on see siis, kui oleme pikemat aega kodust eemal viibinud. Leib on meie laual niivõrd igapäevane toiduaine, et selle puudumist ei kujuta me hästi ettegi.
Rukkileib on eestlasi toitnud kümme sajandit, seetõttu võib kindlalt väita, et see on meie rahvustoit. Kuid rääkides rahvustoidust, unustatakse rukkileib siiski teenimatult ära. Meelde tulevad mulgikapsad, kama või verivorstid. Sooviks väga, et rukkileib jääks meie toidulauale ka edaspidi ja oleks aukohal nagu meie esiemade päevil.
Taignast küpsetatud leib on sajandeid olnud eestlastele ja üldse peaaegu poole inimkonna põhitoit. Viimastel aastatel on lisandusnud lisaks leivale rohkem saia, makarone ja teisi jahutooteid. Kõik need toiduaeined annavad meile põhilise „kütuse“, sest nad koosnevad hästi seeduvatest süsivesikutest.
Leiba tehakse mitut moodi. Vanim, kiireim ja lihtsaim on õhukeste lamedate kerkimata taignast leibade, karaskite küpsetamine, mis vanasti toimus kuumadel kividel või koldetule paistel. Selliseid nätskeid tihkeid leibu tehakse tänini Taga- Kaukaasias , Ees- ja Kesk-Aasias.
Meile meeldib rohkem kohev leib, mida saadakse pärmiseente mõjul kerkinud (käärimisega kobestunud) taignast. Kuumust hoidva ahju kasutuselevõtuga hakati küpsetama suuri leivapätse. Leiva pinnal tekkiva krõbeda magusa kooriku tõttu valmib leivasisu aeglaselt ja ühtlaselt.
Rukkijahust saadakse tume rukkileib – jämeleib, mageleib, jämedast nisujahust heledam sepik, peenest nisujahust (püülist) aga valge sai. Rukkipüülist tehakse peenleiba. Peamiselt nisujahust küpsetatud heledat leiba sööb enamik Euroopa ja Ameerika rahvaid.
Orjaajal lisati leivajahule rhepeksu pühkmeid (aganaid), kartulit, isegi puukoort ja põdrasamblikku. Puhtast jahust leiba tehti vaid pühadeks.
Leivataina valmistamine:
Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise.
Esimene ja väga oluline etapp on naturaalselt kääritud rukkijuuretise valmistamine. Lihtsamalt öeldes on naturaalselt kääritud rukkijuuretis rukkijahu (tavaliselt kasutatakse selleks rukkikroovjahu ) ja vee segu vajalike ning sobivate piim- ja äädikhappe bakteritega . Optimaalselt kääritud juurestist (õiges vahekorras piim- ja äädikhapped) kasutades küpseb leib ühtlasemalt, on aromaatse maitse ja parema poorsusega, alastsesm, seda on parem lõigata ja see säilib kauem.
Juuretise valmistamisel on mitu etappi :

• Jahust ja veest segu valmistamine;
  
• Emajuuretise ehk starteri lisamine. Tavaliselt kasutatakse selleks valmis käärinud juuretist;
  
• Juuretise käärimine. See võib võtta aega kuni 10 tundi olenevalt kasutatud tehnoloogiast.
  

Juuretise valmistamise juures on olulised tingimused, konsistents e. Jahu ja vee suhe, temperatuur ning käärimisaeg.
Teine etapp on keedu valmistamine ja kolmas etapp on taina valmistamine.
On erinevaid leiva tüüpe: rukkileivad , peenleivad, tera - ja seemneleivad ning koorikleivad.
Leiva küpsetamisel tehakse vahetult enne ahju minekut leibadele sisse lõiked või augud, et ühte leiba teisest eristada ja toote kuju säiliks paremini.
Viimaseks jahutatakse kõik tooted, et neid saaks viilutada ja pakkida. Leibade jahtumine võib võtta aega poolest tunnist kuni kuue tunnini.
Minu peres süüakse rohkem leiba, kui saia, sest leib on kasulikum ja maitsvam. Meie eelistame Fazeri tooteid ning meie lemmikuks on täistera leib kui ka must leib.
Küsimusele kas inimesed peaksid leiba sööma vastan ma järgmiselt, et ma soovitan süüa rukkileiba , sest see hoiab ära südamehaigusi. Eesti Toitumisteaduse spetsialistid soovitavad süüa vähemalt neli viilu rukkileiba päevas. Parim on rukkitäisterajahust leib, mis sisaldab terakesta ja idude osasid ning milles on rohkesti B-rühma vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Mina ise saan mõjutada oma südame tervist südamesõbralikult toitudes, valides saia asemel leiva!
Austa leiba, leib on vanem kui meie.
Laagri Kool
9. klass
Eva Hein