50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anksuuu
Õppematerjali autor
Serveerida peale seda, kui biskviit on olnud 3-4 tundi külmkapis ja lõigata viiludeks vahetult enne lauale panemist. Kaunistada maitserohelisega. 5. Väikevõileib Praetud must leib vürtsikilufilee ja vutimunaga Aluseks on praetud must leib. Määrdeks on toiduõli, katteks on rullikeeratud kilu, vutimuna ja kaunistatud maitse- rohelisega. Serveeritakse tavaliselt kohvi- ja teelaual või külmalaual. 6. Kokteilivõileib Kokteilivõileivad on väga väikesed võileivad, läbimõõduga 3-4 cm. Aluseks on röstitud sai, määrdeks sulavõi, peal juust, kaunistuseks lahtitehtud rohelinesibul, kalafilee ja maitseroheline (till). Serveeritakse suupistena alkohooltsete jookide, segujookide, kohvi-ja teejoogi kõrvale. Sobib ka külmlaua või lõunasöögi eelroaks, bufeevastuvõttudel. 7. Torn-ehk püramiidivõileib Koosnevad ülestikku pandud ja tiku või vardaga kinnitatud üht või mitut liiki võileibadest
vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisandina. Sobivad ka kohvi või teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkade ja piknikukorvidesse. Üheks söögikorraks valmistatakse võimalikult erinevaid võileibu. Liigitus: serveerimistemperatuuri järgi kuumad või külmad, põhikatteaine järgi kiluvõileivad, vorstivõileivad, munavõileivad jne, külmi liigitatakse kuju ja suuruse järgi tikuvõileivad, väikesed võileivad, võileivatordid jne. Tuntakse ka kuumi kihilisi võileibu: hamburgerid, pitad (taskuleib) Võileiva alused: peeneleivad, sepikud, saiad, kuklid, mitmevilja ja seemnetooted, näkileivad jne Ainult võileibadest koosnevaks eineks arvestatakse igale sööjale 100 150 g leiba, saia ja küpsiseid. Võileibade määrded: Sobivad pehmendatud või, võideks, toorjuust, majonees, sulatatud juust, kohupiim jne. Määrdeid kasutatakse selleks, et anda maitset ja mahlakust, siduda katteained alusega
Pehmendatud või, võideks, määrdemargariin, toorjuust, sulatatud juust, kohupiim, kodujuust, majonees või neist valmistatud segud. 4. Milliseid toiduaineid kasutatakse võileibade kattena? Liha, hakklihatoodetest, vorstid, suitsuliha, lihakonservid, rulaadid, kala, soolakala, suitsukala, kalakonservid, kaaviar, munad, kohupiim, juustud, köögiviljad, puuviljad. 5. Kuidas võileibu liigitatakse? Külmadeks ja kuumateks. Einevõileivad, rullvõileivad, väikesed võileivad, kokteilivõileivad, kihilised võileivad, soojad võileivad, magusad võileivad, lastevõileivad. 6. Kuidas valmistatakse lihtsaid võileibu? Leib või sai lõigatakse 1-8cm paksudeks viiludeks, määritakse neile võid või mõnda muud määret. Katteained asetatakse leivale. 7. Kuidas valmistatakse eine võileibu? Ühe inimese kohta võetakse 75-100g võileivaalust, 10-15g määret ja 75-150g katteaineid. Viilu paksus on 1cm, võib kergelt väheses rasvas praadida või röstida
Määrded lisavad võileibadele maitset ja mahlakust ning seovad katteaineid alusega. Võileivakatetena kasutavate toiduainete valik on suur. Kasutatakse erinevaid liha- ja kalatooteid, mune, juuste, köögivilju, salateid, ka puuvilju, konserve. Võileibu võib serveerida iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning püreestatud suppide lisandina. Serveerimistemperatuuri järgi liigitakse võileivad külmadeks ja kuumadeks. Põhikatteaine järgi liigitakse võileivad näiteks kiluvõileivad, vorstivõileivad, munavõileivad. Külmi võileibu liigitakse kuju ja suuruse järgi. Võileivatordid on rohke kattega, rikkalikult kaunistatud ja tervisliku ilmega. Esimene kiht immutaks kasinalt, viimane vaja kõige rohkem vedelikku. Kuumi võileibu serveeritakse iseseisva einena, neid serveeritakse ka eel- või vaheroana mitmekäiguliste einete menüüs
7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117 Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162 Köögiviljatoidud ja -lisandid 174 Magustoidud 185 Kuumad ja külmad joogid 196
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid