Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja
Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
paljulubavalt, kuid elu kogemused näitavad seda, et see punkt paljudel noorukitel jääb saavutamata, nad lõpetavad põhikooli ja ei kujuta üldse ette, mida oma eluga edasi teha. Jah, meie haridusüsteem üritab muutuda ja otsib oma teed õigete tulemuste juurde, aga minu arvates, täna "kool" pole see koht, kus nooruk avastab ennast, pigem see on koht, kus ta lihtsalt täidab põhikooli ainete õppekava, et saaks hariduse taseme kätte. Kui võrrelda laste loovuse toetamist lasteasutuses ja koolis, siis minu arust lasteaias seda veel üritatakse toetada, koolis aga on lihtsalt ettenähtud standardid, mida tuleb ära õppida. Minu tütar õpib praegu 9.ndas klassis ja juba 9 aastat ma jälgin tema ja tema klassikaaslaste kooliteed. Kohati on väga kurb vaadata, kuidas need lapsed ei ole rahul õppemeetoditega ja kuidas nad rõhutavad seda, kui väga nad tahavad selliseid õppemeetodeid, kus saaks loominguliselt lähtuda ja lahendada, mitte passiivselt kuulata õpetaja loengut.
Lasteaias on 6 rühma ja lastearvuks on 124 last. Lasteaia tööaeg on 12 kuud, lastevanematele on antud õigus 1 kuu osalustasu mitte maksta seoses lapse puhkusega.. TULUD OSALUSTASUDEST 124 last x 300 x 11 kuud = 409200,00 EEK TULUD TOIDURAHAST 124 last x 235 päeva x 45,00 EEK = 1311300,00 EEK KOKKU TULU 1720500,00 9 4.Üldnõuded toitlustamise korraldamisele 1. Toitlustamist lasteasutuses korraldatakse tervisekaitse-, toiduohutuse- ning hügieeninõuete kohaselt, järgides käesoleva määruse, ,,Rahvatervise seaduse", ,,Toiduseaduse" ja ,,Tarbijakaitseseaduse" (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283; 56, 332; 2002, 18, 97; 35, 214) ning nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut. 2. Lapsi toitlustatakse päevakavaga kindlaks määratud ajal. Söögiaeg koolieelses
seaduse põhimõtetega. Ühiskondlikud hooned, tänavad ja sõidukid, mida kasutavad puudega lapsed, peavad olema kohandatud liikumiseks ratastooli, karkude ja muude abivahenditega. Lastele kasutamiseks mõeldud hoonetes peavad olema eriruumid puudega lapse sanitaarvajaduste rahuldamiseks. Puudega lapse vanematel on õigus tasulisele lapsehooldamisele kodus juhul, kui laps puudest tingitult ei saa või ei või käia lasteasutuses. Puudega lapse kodus hooldamiseks ja õpetamiseks saavad vanemad või hooldajad lapse jaoks riigilt toetust vastavalt kehtivatele seadustele. Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega.
?). §54. Puudega lapse vajaduste rahuldamine. (1) Ühiskondlikud hooned, tänavad ja sõidukid, mida kasutavad puudega lapsed, peavad olema kohandatud liikumiseks ratastooli, karkude ja muude abivahenditega. (2) Lastele kasutamiseks mõeldud hoonetes peavad olema eriruumid puudega lapse sanitaarvajaduste rahuldamiseks. §55. Puudega lapsele tehtavad kulutused. (1) Puudega lapse vanematel on õigus tasulisele lapsehooldamisele kodus juhul, kui laps puudest tingitult ei saa või ei või käia lasteasutuses. (2) Puudega lapse kodus hooldamiseks ja õpetamiseks saavad vanemad või hooldajad lapse jaoks riigilt toetust vastavalt kehtivatele seadustele. § 59. Abi vajavast lapsest teatamine (1) Juhul kui saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu, on iga inimese kohus sellest viivitamatult teatada sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile. SOTSIAALHOOLEKANDE SEADUS (1995): §11. Rehabilitatsiooniteenus
Perekonnaseadus, Riiklike peretoetuste seadus, Vanemahüvitise seadus, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Lisaks veel rahvusvahelised raamdokumendid nagu näiteks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, ÜRO lapse õiguste konventsioon. Perekonnaseadus (2009). Sotsiaalhoolekande seadus (2015). Koolieelse lasteasutuse seadus (1999). Erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele. Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. Võimaluse korral lähtub lasteasutus erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamisel sobitus- või erirühmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 50 nimetatud nõustamiskomisjoni soovitustest. Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse alusel
selles vanuses vajavad uued oskused: kokkulepete sõlmimine, neist kinni pidamine, oma kavatsuste selgitamine jne. Koosmängu kujundatakse esialgu laste tuttavate mängude kaudu. Materjali saavad lapsed nii otseselt (õppekäigud) kui ka vahendatult (lastekirjandus). Oluline on, et kuuldu, nähtu ja kogetu jõuaks mängudesse. Laps, kes ei ole lapsepõlves mänginud, pole läbinud ka sotsiaalse elu algkooli ning tal on täiskasvanuna raskusi inimestevaheliste suhete 1 Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Valgus, 1974, lk 38-42. mõistmisel, hoidmisel ning loomisel. Seega pole tähtis see, mida laps mängib, vaid see et ta mängiks. Lauamängud õpetavad lapsi kaotama ja võitma, ent arendavad ka püsivust, kannatlikkust ja oskust suhelda. Lauamäng teeb lapsele selgeks reeglite vajalikkuse, kuna muidu lihtsalt ei saa mängida. Kuidas toetada: jälgi ise reegleid ja jälgi nende täitmist! Ka väiksema mängija puhul ei
Tervisekasvatus on osa tervisedendusest. Seega, kuigi tervisekasvatuse ja tervisedenduse mõisteid kasutatakse sageli samas tähenduses, on tervisedendus sootuks laiem kontseptsioon. Lasteaedade tegevus hõlmab osalt haiguste ennetamist, kindlasti ka tervisekasvatust, kuid oluline on lasteaia kui institutsiooni keskkond tervikuna, lisaks seal tehtud otsused. See kokku ongi tervisedendus. Kehalise aktiivsuse edendamine. Koolieelses lasteasutuses luuakse eeldused ja tingimused igakülgseks kehaliseks tegevuseks, et soodustada ja tagada laste eakohane psühhomotoorne, sotsiaalne ja tunnetuslik areng. Kehalise aktiivsuse edendamisest võtab osa kogu lasteasutuse personal ja kaasab sellesse lapsevanemaid ning teisi võimalikke koostööpartnereid paikkonnast. Lastel ja vanematel peaks olema huvi, teadmised ja oskused liikumise tähtsusest ja võimalustest. Kehalise tegevuse käigus tagatakse igakülgne turvalisus, vältimaks traumasid.
roll, praktilisi nippe lapsevanemale. 6.Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008 Lapse arengu hindamine ja toetamine. Kirjastus Studium ( 72 lk) Käsiraamat lasteaiaõpetajatele. Raamatus on järgmised artiklid: Lapse arengu hindamine. Marika Veisson, Kristina Nugin Lapse arengust arenguteoreetilises kontekstis, lapse kvalitatiivseid aspekte, lähtekohti ja võimalusi lapse arengu hindamiseks, lapse arengu hindamisest lasteasutuses, 3-5 aastase lapse arengu hindamise tabel Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Pille Häidkind, Ülle Kuusik Erivajadusega lapsed ja ja varajane sekkumine, varajane sekkumine Eesti lasteaedades, erivajadustega laste areng ja arengu toetamine. Raamatu lisa on näidised: Koolivalmiduse kaart. Lapse arengu põhivaldkonnad. Individuaalne arenduskava õppetegevuse valdkondade ja üldoskuste kaupa. Individuaalne arenduskava lapse arengu põhivaldkondade kaupa.
· anesteesiateenistus, · intensiivravi, · erakorraline meditsiin, sh. kiirabiteenistus. Terviseõde on õendusala spetsialist, kes osutab tervist edendavat ja toetavat õendusabi igas eas inimestele tervishoiu esmatasandil. Terviseõde lähtub oma tegevuses indiviidi, perekonna, kogukonna ja ühiskonna tervise edendamise, haiguste ennetamise ja toimetuleku toetamise vajadusest. Terviseõde osutab iseseisvat ambulatoorset õendusabiteenust perearstikeskuses, tervisekeskuses, koolieelses lasteasutuses, koolis, töötervishoiuteenust pakkuvas asutuses jne. ning teeb koostööd perearsti ja teiste tervishoiumeeskonna liikmetega, olles terviseküsimustes vahelüliks erinevate institutsioonide ja perekonna vahel. Terviseõde hoolitseb elanikkonna tervise eest teatud piirkonnas või keskkonnas. Terviseõenduse eesmärk on tagada optimaalne tervis igale indiviidile. Terviseõenduse ülesandeks on: · hinnata indiviidi/perekonna terviseriske,
Õdede kutse on väga otsitud, õe elukutses palju tegureid, mis arstide ja õdede arvu prognoosi kohta paistab eriti noorte, äsja ei muutu ajas ja mida tehnoloogia ei tohi varjutada,3,5aastase koolitatud õdede käitumismuster: viimasel kümnel aastal on õeõppe läbinu võib töötada erinevates tervishoiuasutustes: keskmiselt 248st tervishoiu kõrgkooli lõpetanutest jäänud haiglas, tervisekeskuses, lasteasutuses, õendushaiglas, Eestis tööle vaid 158 õde.Õdede puhul pigem probleem, kiirabis, militaarkeskkonnas ja veel paljudes erinevates kuidas neid üldse pikalt haiglatööl hoida.«Lõpetajatest osa kohtades,Õeks õppides saab inimene ameti kogu eluks. Ükski läheb tõesti Eestis erialasele tööle, osad lähevad teistesse
põrandakuivatajaga lahtise sodi eemaldamine. Vahekoristus -lauad pühitakse enne ja peale sööki Kord nädalas või kord kuus: -mänguasjade puhastamine, sõimes iga päev -mööbli puhastamine -uste pesemine -ülemistelt asapindadelt tolmu eemaldamine -ventilatsiooniavade puhastamine -akende pesemine -valgustite puhastamine -radiaatorite puhastamine -põrandate pesemine ja kaitse- või hooldusainetega töötlemine Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis Sotsiaalministri 27. juuni 2002. a määrus nr 93 HÜGIEENI- JA PUHASTAMISNÕUDED § 12. Toidunõude ja kööginõude pesemine ning koristamine - 11 - (1) Toidunõud, kandikud, nõudekorvid, kööginõud ja -seadmed tuleb pärast iga kasutamist puhastada toidujääkidest ning pesta nõudepesumasinas või muul sobival viisil selleks ettenähtud ruumis või kohas (edaspidi nõudepesuruum).
Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbeli pedagoogika 4 põhiprintsiipi täiuslikkuse printsiip isetegemine mäng usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel M
mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja võtab omaks positiivse tervisekäitumise alused. Lasteasutus saab edastada põhilisi terviseväärtusi ja arendada laste sotsiaalseid oskusi, olles tervisliku sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mudeliks kodu kõrval. Ühelt poolt on haridusasutustel seadusandlusest tulenevad kohustused, teiselt poolt head võimalused laste tervise edendamiseks, riskikäitumise ja haiguste ennetamiseks, sest koolieelses lasteasutuses käidud aastad annavad muu arendava kõrval ka positiivse tervisekäitumise suuna kogu eluks. 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS 1.1 Tervis ja tervisedendus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt 1948. aastal kestestanud tervisedefinitsiooni järgi tervis täielik kehalise ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või puude puudumine. Tervis on igapäevaseks eluks vajalik ressurss, mitte aga elu eesmärk omaette.
põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika.
(3p) Meediakasvatuse eesmärgiks on mõjutada lapse meediakasvatust ja harjutada meediaoskusi, samuti kujundatakse ka meediakasvatuse käigus meediakirjaoskust. Lasteaias on meediakasvatuse peamiseks ülsandeks ja eesmärgiks arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid. Arendada tuleb oskusi selleks, et laps oskaks ohutult meediat nautida ja seda ka ise luua. Meediakasvatust tuleks siduda iga õppe- ja kasvatustegevusega koolieelses lasteasutuses. Sellisel moel on meediategevust lastele lihtsam õpetada ning korrates erinevaid asju, jäävad need ka paremini meelde. Meediakasvatuse sisuks või pidada elukestvat õppimist meedia kasutamise kaudu, samuti ka vahetu meediakogemus. Oluline on ka õpetamine meedia abil. Lastele tuleb anda teadmisi meedia kohta, kujundada analüüsioskusi ning arendada ka oskusi kasutada meediat teabe leidmiseks ja ka oma eesmärkide saavutamiseks. (Vinter, s.a) 3
See ei valmista suuri raskusi, sest vastav protsess kordub igapäevases elus ja kasvataja saab seda pidevalt kontrollida. Palju raskem on aga viia laste teadvusse põhjus, mille pärast reegli täitmine on vajalik, s.t. selgitada lastele igapäevase elu reegli kõlbelist sisu. Koolieelses eas, s.o. lapse isiksuse kujunemine algastmel on tähtis kasvatada laste teadlikku suhtumist igapäevase elu reeglite täitmisse, sest neid tuleb ju täita kogu elu jooksul. Lasteasutuses kui ka perekonnas tuleb luua tingimused, mis soodustaksid väljakujunenud positiivsete harjumuste, stereotüüpide püsivust. Ei tohi kunagi unustada laste individuaalsete iseärasuste arvestamist harjumuste kujundamisel. Mäng on omamoodi kool, milles laps aktiivselt ja loovalt kinnistab saadud teadmisi ja oskusi, omandab käitumisreegleid ja norme. Mida rohkem saavad lapsed mängudest rahuldust, seda meelsamini nad mängivad ja seda paremini arenevad nende oskused ning
l? 6 (6) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse alusel ning põhikooli ja gümnaasiumiseaduse ?-s 50 nimetatud nõustamiskomisjoni soovitusel. l? 14. Erivajadustega lapsed (1) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadustega lapsed) loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. (2) Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. (3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. Kolmas lõige on väga positiivne, oleks väga hea, kui seda alati järgitakse! Kokkuvõte Postitiivne on, et Eesti seadusandluses pööratakse palju tähelepanu erivajadustega õpilastele: seda
tegevusoskuste kujundamine, eneseteenindamisoskuse ja suhtlemisoskuse kujundamine. 16.)Milliseid eriabi võimalusi on erivajadustega lastele ette nähtud koolieelse lasteasutuse seaduse järgi? § 14. Erivajadustega lapsed (1) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadustega lapsed) loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. (2) Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. (3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. 17.)Milliseid lapsi soovitatakse tasandusrühmadesse? tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last; 18.)Milliseid lapsi soovitatakse arendusrühmadesse?
toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1
parema ülevaate, on nädalakava planeerides võimalik arvestada laste hetkelisi soove ning huvisid. 3. Juhtumi analüüs Koolieelse rühma (6-7a laste) vanemate koosolekul tõstatavad lapsevanemad küsimuse, et miks lapsed peavad lasteaias iga päev lõuna ajal magama, kuigi paljud lastest kodus enam lõuna ajal ei maga? Kuidas lasteaiaõpetaja peaks vastama vanemate poolt esitatud küsimusele? Millisele dokumendile ta võiks tugineda? Tuginedes määrusele ,,Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale" peaks vanematele lastele olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Lapsed saavad ise valida- nad kas magavad oma puhkeajal või lamavad voodis magajaid segamata, ühtegi last ei sunnita magama. Kokkuleppel õpetajaga võib laps puhkeajal vaadata raamatut või joonistada, seejuures lärmi tegemata. 4. Ülesanne Loe kogumikust "Lasteaiaõpetaja tunnustamise ja hindamise võimalusi" lk 54-
on hästi ettevalmistatud kohtumisel, usalduslikus ja sõbralikus õhkkonnas, omavahel arutleda lapse arengu üle, leida lapse arengu jaoks parimad tingimused. Arenguvestluse eesmärgiks on võimalus rääkida oma lapsest: anda hinnang lapse arengule; leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides; Ennetada võimalikke kasvatus-ja arenguraskusi; Selgitada välja lapsevanema ootused lapse arengu, lasteaiaõpetaja töö ja lasteaia kohta; Hinnata lasteasutuses toimunud õppe-kasvatusprotsessi tulemusi; Kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu ja õppimise toetamisel; Saavutad usaldussuhe lapsevanematega; Õppida last ja lapsevanemat paremeni tundma, saada teavet lapse kohta: milline ta on kodus, milline on tema iseloom, harjumused ja huvid; Saada kinnitust ja tagasisidet lapse kohta lasteaiarühmas ja lastevanemate ootustest; Otsida ühiselt lahendusi tekkinud probleemidele;
Eakaaslasele suunatud lause on pikem ja keerukam. Laps matkib, jäljendab tegelikkust, väljendab oma uudishimu jamõjutab teiste käitumist. Takoordineerib oma tegevust teiste lastega ja arvestab nende soovidega. Jätkub sõnavara kasv, mis otseselt sõltub lapse elu- ja kasvatustingimustest (Tiko 1996). Viiteallikad Sarapuu, H. (1977). Laps ja lelud. Tallinn: Valgus. Sarapuu, H. (1987). Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Tallinn: Valgus. Tiko, A. (1996). Kultuuritausta mõju lapse kasvukeskkonnale. Alushariduse õppekava projekt. Tallinn.33-35 Woolfson, R. C. (2004). Miks lapsed nii käituvad? Tallinn: Varrak
See ei valmista suuri raskusi, sest vastav protsess kordub igapäevases elus ja kasvataja saab seda pidevalt kontrollida. Palju raskem on aga viia laste teadvusse põhjus, mille pärast reegli täitmine on vajalik, s.t. selgitada lastele igapäevase elu reegli kõlbelist sisu. Koolieelses eas, s.o. lapse isiksuse kujunemine algastmel on tähtis kasvatada laste teadlikku suhtumist igapäevase elu reeglite täitmisse, sest neid tuleb ju täita kogu elu jooksul. Lasteasutuses kui ka perekonnas tuleb luua tingimused, mis soodustaksid väljakujunenud positiivsete harjumuste, stereotüüpide püsivust. Ei tohi kunagi unustada laste individuaalsete iseärasuste arvestamist harjumuste kujundamisel. Mäng on omamoodi kool, milles laps aktiivselt ja loovalt kinnistab saadud teadmisi ja oskusi, omandab käitumisreegleid ja norme. Mida rohkem saavad lapsed mängudest rahuldust, seda meelsamini nad mängivad ja seda paremini arenevad nende oskused ning kujunevad harjumused
• erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; • põhitoit nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi; • lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi; • kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. Menüü koostamine lasteasutuses Tervisliku toitumise põhimõtete koostamisel on soovitatav lähtuda 2006. a toitumis- ja toidusoovitustest (Eesti toitumis- ja toidusoovitused 2006, TAI, ETTS) ning Tervisekaitseinspektsiooni ettepanekutest. Lastele suunatud tasakaalustatud ning täisväärtusliku toitumise teabematerjali on koostanud Tervise Arengu Instituut ning see on kättesaadav veebilehtedel www.terviseinfo.ee ja www.toitumine.ee .
kinnistamine ning täiustamine, s.o kehalise hariduse andmine, õppeprotsessi hariduslik külg. Kasvatamine on tahteliste omaduste kujundamine, s.o õppeprotsessi kasvatuslik külg(E. Isop. 1999). Tähtsamad ülesanded väikelaste kehalises kasvatuses on: tervise tugevdamine ja karastamine, õigete hügieeni- ja kehakultuuriharjumuste kujundamine, õige kehaline arendamine ja rühi hindamine, laste põhiliikumiste ja oskuste arendamine. Kehalise kasvatuse põhivormiks lasteasutuses on tegelus või tund, kuid kehalisi harjutusi viiakse läbi ka vabal ajal nii õues, kui ruumis. Laste kehalise tegeluse või tunni ülesehituses ettenähtud harjutuste järjekord ei ole rangelt muutumatu, vaid arvestatakse konkreetseid olukordi. Tegelust või tundi alustatakse kergemate 8 harjutustega, seejärel minnakse vähehaaval üle raskematele ning tund lõpetatakse uuesti kergemate harjutustega
toiminguteks. [RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008] (16) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud määrusega lubada haridus- ja teadusministril lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse eraldamise, kasutamise järelevalve ning tagasinõudmise ülesanded halduslepinguga osaliselt üle anda sihtasutusele, mille asutajaks on riik. [RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008] (2) Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab direktor. [RTI 2010, 41, 240 - jõust. 1.09.2010] (3) Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.
Lapse väärkohtlemise keeld – keelatud on L. suud pärast sööki ja hoidma korras oma rakendamisega, *järelevalvega ja selle tulemuste hooletusse jätmine; L. väärkohtlemine, tegevuspaika. analüüsimistega. alavääristamine, hirmutamine, kehaline karistamine. *Lapsel peavad olema lasteasutuses vajalikud Haldusjärelevalve läbiviimine ja vormid Vormid: Tegu ei ole lapse väärkohtlemisega, kui lapse isiklikud hügieenivahendid ning võimalus temaatiline – kindel teema, üksikküsimustes – käitumine kujutab ohtu lapse enda või teiste elule või hügieeniliselt pesta käsi ja jalgu voolava sooja vee ja kaebamiste ja kahtluste korral Läbiviimine: *aja ning tervisele ning seda ohtu ei ole võimalik vältida
Hetkel mulle silma jäänud faktid, ei ole ehk sellised, mida mul võiks vaja minna tööks lastevanematega. Kuid edasise ja põhjalikuma uurimuse käigus kindlasti leidub ka selliseid teemasid. Üleüldse on statistikaameti lehekülg uusi ja põnevaid fakte täis. Valdkond: Sotsiaalelu Haridus Statistika andmebaas Alusharidus HT03: Lapsed koolieelsetes lasteasutustes vanuse järgi. Väga huvitav jälgida, kui palju lapi mingis vanuses mingil aasteal koolieelses lasteasutuses käis. Näiteka 1995. aastal käis 3a lapse lasteaias 9 829 ja 2008. aastal samas vanuses lapsi 12 496. Võimalus vaadata ka soo järgi. Valdkond: Rahvastik Rahvastikusündmused Statistika andmebaas Abordid. Kui suur on siiski sündimata laste arv? Olin väga üllatunud, kui palju ühe aasta jooksul aborte on tehtud ja veelgi üllatavam oli fakt, et aastal 1970 oli abortide arv 40 663 ning 2008. aastal oli see vaid 10 699. Vahe on märgatav
Õpetaja käib lapse juurest lapse juurde ja kuulab tema lugu. 5 Kasutatud materjal: https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja %20lapse%20areng/5.%20teema/MANGULIIGID.pdf http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/kulvi_teder._loovus.pdf Meheks, isaks ja härrasmeheks. Atlex (57 – 66); Niiberg, Moodle õppematerjal 5,pt “Mäng on mehe tõsine töö”. Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Pt. Laste mäng ( lk. 28-34). Laps ja Lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (lk 154-171), (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, E. Tartu: Kirjastus Atlex Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Eve Kikas (lk 120-137) Mäng kuueaastaste laste klassis H. Sarapuu (1988) http://www.lasteaed.net/2011/12/11/loovmang/ 6
Koolieelsed lasteasutused ehk lasteaiad on soodus arengukeskkond, kuhu iga laps oma vanemate soovil saab tulla, kus tema individuaalsust osatakse ära tunda ning tema arenguks sobivaid tingimusi luua (Häidkind 2007). Raske või sügava vaimupuudega lastel on sama suur õigus alus- ja põhiharidusele kui teistel kergema (vaimu)puudega lastel. Alushariduse saamiseks peab kohalik omavalitsus looma võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses (eri)lasteasutuses eri- või sobitusrühmade näol. Eri- ja sobitusrühmad on tavarühmadest väiksemad, et õpetajatel oleks võimalik lastega rohkem tegeleda. (Puudega laps, 2012.) Lapse igakülgse arengu tagavad lapse toetamine ja sobiv kasvukeskkond. Lapse areng ja hakkamasaamine annavad talle eeldused õppida edukalt ja kujuneda välja ka isiksusena. Lapse kasvamist ja arenemist saavad toetada eelkõige perekond ja lapsele lähimad haridusasutuse õpetajad
See tähendab, et laps peab end tubliks ja on enamasti veendunud oma edukas toimetulekus. See omakorda innustab teda uutes olukordades uusi käitumismudeleid katsetama ja initsiatiivi näitama. Et mõista paremini lapse käitumist rühmas, on kasulik vestelda vanematega, saamaks informatsiooni lapse käitumise kohta kodus või väljaspool lasteasutust. Niisamuti on lapse arengust huvitatud vanemal kasulik teada, kuidas käitub, tegutseb, suhtleb tema laps lasteasutuses. Arenguvestlus on üks võimalus vahetada lapsesse puutuvat informatsiooni kodu ja lasteasutuse vahel. 3 Kuna inimlaps on eelkõige sotsiaalne olend, sõltub tema areng väga olulisel määral kasvukeskkonnast, sellest, kas ta on oodatud ja armastatud või mitte, kas tema jaoks leidub täiskasvanu, kes pakub talle nii emotsionaalseid kui tunnetuslikke muljeid ning tunnustab tema edusamme.
kommunikatsioonikeele (taas)omandamine. See on mõnes mõttes nagu programmeerijatel erinevate programmeerimiskeelte valdamine! Lapse mäng kui nauditav vabatahtlik tegevus oma korduste ja variatsioonidega annab arengu jälgijale esimest aimu lapse arengukäigust. Usun, et lastaiaõpetaja on esimene lapse arengu kõrvalekallete märkaja. Teada on, et laste arengu hindamisel kasutatakse koolieelses lasteasutuses vaatlusmeetodit, mille alusel tehakse kaks korda aastas märkmeid lapse arengu analüüsi tabelisse vastavalt arengu eeldatavatele tulemustele. Lapse arengu hindamine vaatluse põhjal on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist, märkmeid lapse tegemistest tehakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka suunatud tegevustes. Mõningatel juhtudel võib olla mäng lapsele ainuke ellujäämisviis, mis tagab võimaluse
vajadused ja seejärel saab hakata välja selgitama vajaduste parendamiseks võimalused. Kasutatud kirjandus: Häidkind, P. (2007). Erivajadustega lapsed lasteaias. Psühhosotsiaalse keskkonna juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tallinn: TAI, 37-44. Häidkind, P. (2008). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 198-218. Häidkind, P., Kuusik, Ü. (2009). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Rmt. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Tartu: OÜ Greif Kallavus, T. (s.a.). Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalused meeskonnatöö vaatenurgast. 2017, aprill 01 http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/14fe518c7af87e8e6ea29562c2182f91.pdf Lilleoja, L. (2012). Erivajadusega laps sobitus- ja erirühmas. Rmt. Tammemäe, T. (Toim). Erivajadusega laps lasteaias. Tallinn: OÜ Sõnasepp, 5-10. Kõrgesaar, J. (2002)
Aspergeriga sarnased jooned võivad avalduda sobimatu koolikeskkonna või sotsiaalse kohanematuse tõttu (Sepp 2010). 4 KASUTATUD KIRJANDUS Häidkind, P. (2009). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Häidkind, P., Kuusik,Ü. (2009). Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Rmt. Kulderknup, E. (Toim.). Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: Riiklik Eksami– ja Kvalifikatsioonikeskus, 22-67. Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu Sikka, H. (2002). Andeka lapse toimetulek koolis. Rmt. Vikat, M. (Koost.). Andekas laps muutuvas ühiskonnas. Rahvusvahelise konverentsi ettekanded 24.nov.2001. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Veisson, M. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Tartu. Atlex. Vikat, M., Rukonen, I., Noormaa, E
õppimisprotsessi osa ning kui lapsel on positiivne meel, siis on ta aktiivne osaleja ja õpib läbi mängurõõmu kõige paremini. ALLIKAD Alushariduse raamõppekava (1999) https://www.riigiteataja.ee/akt/77809 [1999] Vabariigi valitsus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv [2008] Vabariigi valitsus 1987. aasta riiklik õppekava ,,Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses" Tallinn ,,Valgus" 1987 Sikka H. (2009) Valdkond ,,Matemaatika". Tartu: Kirjastus Studium
Lasteaia arengukava on osa paikkonna (linna, alevi, valla) arengukavast. Põhitegevus on õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused majandamine, toitlustamine. Lasteaed kui institutsioon koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus ( KLS § 1 lg 1). Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne ja kooskõlastatud tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Lasteaia õppekava leping, milles lasteaia personal lepib kokku ühises peaeesmärgis ning selles, kuidas selle poole liigutakse. Õppekava kirjeldab lasteasutuse põhitegevusest tulenevaid eesmärke ja ülesnadeid ning nende täitmise viise ja võimalusi. Organisatsiooniline struktuur (organizational structure) inimestevaheliste kohustuste, volituste ja suhete ülesehitus.
Eriti oluline on kasvaval organismil saada kõiki vajalikke toitained teaduslikult põhjendatud vahekorras, st. toituda tasakaalustatult, et tagada parim vaimne ja füüsiline areng. Tasakaalustamata toitumisest võib tekkida organismis mitmete vajalike ainete puudus, millega kaasnevad mäluhäired ja vastupanuvõime langus. Kuna väikelaps oma toitumist veel ise korraldada ei saa, siis tegelevad sellega täiskasvanud nii lasteasutuses kui ka kodus. Mõlemate poolte roll on oluline. Kuigi lasteaias võib olla väga hästi arvestatud ealiste vajadustega, ei saa lapsi vägisi panna sööma tervislikku toitu, kui nad ei ole sellega kodus harjunud. Tervisliku toitumise teema saab läbida kõiki lasteaias toimuvaid tegevusi. Kuna tavaliselt süüakse lasteaias kolm korda päevas, siis tuleb see teema pidevalt praktiliselt ette. Alustades hügieeniharjumuste kujundamisega! Lapsed pesevad enne sööki käsi. Toiduaineid saab
kasutatakse. Kvaliteet on suhteline oma ulatuse poolest, mida ühelt poolt võib vaadelda absoluudina nagu tõe või ilu mõistet, teiselt poolt käsitatakse ulatust tunnusena, mis tuleb ületada selleks, et midagi saaks kvaliteetseks nimetada. Kvaliteetne koolieelne lasteasutus soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab vanemaid laste kasvatamisel ja hooldamisel (Tietze1998) Kvaliteet koolieelses lasteasutuses on suhteline mõiste, mis põhineb erinevate huvigruppide väärtustel ja veendumustel (Qualitätziele... 1996) Alushariduse valdkonnas on kvaliteedi tagamise ja selle hindamise, olulisemaks eesmärgiks alushariduse areng ning kvaliteedi säilitamine, mida nimetatakse kvaliteedijuhtimiseks (Hujala2004) Päevahoiu kvaliteet sisaldab nelja vaatenurka, mis on määratletavad õppekava ja selle realiseerimise
t) Keda loetakse lapse isaks? Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. (Kohus ei tuvasta lapse isana isikut, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.) Seadus:Perekonnaseadus Paragrahv: 84 u) Selgita, kuidas on koolis tagatud lastekaitseseaduse § 36 lasteasutuses viibiva lapse arvamuse ja kaebuse esitamise õigus? Lapsel on õigus kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Lasteasutus peab tagama lapsele iseseisva ja sõltumatu võimaluse esitada lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi.
Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Paraku siiski kõigile riiklike lasteaedade kohti ei jätku, mistõttu on kaasatud eratoimijad, kes pakuvad sama teenust, kuid oluliselt suurema igakuise summa eest, selle jaoks puuduvad aga paljudel ressursid. Kuidas on aga lastehoiupoliitikaga teistes riikides, kas ja mil määral on lastehoidude valitsemine reguleeritud, millisest vanusest tagatakse kohad, kuidas neid kohti jagatakse, millisel määral on siia kaasatud eratoimijad ning kuidas on üldiselt lastehoiusüsteem korraldatud?
· Kas laps suudab koos tegutseda nii verbaalsel kui ka mängulise tegevuse tasandil Kas laps on vaba emotsionaalse käitumise stereotüüpidest. Sotsiaalne kompetentsus- Lapse sotsiaalses arengus on olulised mitmesugused ühismängud, milles laps õpib teisi lapsi tundma, arvestama ja nendega suhtlema. Sotsiaalmäng nõuab teatud oskusi, milleks on kooperatsioon, valmisolek prosotsiaalseks käitumiseks, oskus arvestada kaasmängijaid jne. · Lasteasutuses sõltub mäng mitmetest tegutitest: õpetajate hoiakutest, mänguvahenditest jne. · Mäng, mis toimub vaid õppimisele ja saavutustele orienteeritud keskkonnas ( nn akadeemilises keskkonnas), ei ole enam vaba mäng. Sotsiaalse kompetentsuse moodustavad oskused, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsessis. Sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel on vaieldud selle üle, kellel on mängijale suurem mõju ( lapsevanematel, vanematel mängukaaslastel või
6 1.7. Lastehoiuteenus Laste õpetamisel ja kasvatamisel lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud alushariduse riiklikust raamõppekavast. Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele loob valla- või linnavalitsus keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele võimalused arenemiseks kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. Puudega lastele võib KOV asutada ka erilasteaedasid juhul, kui tavalasteaedades puuduvad võimalused sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab KOV volikogu.. 7 Kas laste hoolekanne on tõhus? Psühholoogilisest aspektist vaadatuna peetakse lapsele parimaks väikses koosluses kasvamist.
Nende tagajärgede vältimiseks tuleks lasta lapsel ennast võimalikult palju ja tema vajadusi arvestades väljendada. Lapse eneseväljendus on sama tähtis kui meie igapäeva vajadused kellegagi rääkida või süüa. Kui sa oled 1 aastane pisipõnn, siis mis muud sa oskadki tähelepanu saamiseks teha kui asju laiali loopida ja siis meile suurelt selle peale naeratada. MÄNG õPETAJA TÖÖS Lapse õige arengu loomine lasteasutuses nõuab meeskonnatööd, kus õpetajad on suunajad, toetajad ning meeldiva keskkonna loojad. Laste õppetegevuse korraldamisel tuleb arvestada laste individuaalsuse, võimete ja huvidega. Lapse meeleseisund peaks olema motiveeritud ja mängulises meeleolus. Sellises keskkonnas töötamine on meeldiv nii lapsele kui ka pedagoogile. Lasteaedade õppekava, uuendatud 2009, on kirjeldatud palju õppetegevusi läbi mängu. See
Tunnusta last tehtud jõupingutuste nimel (see aitab lapse motivatsiooni ja tegutsemistaset tõsta). Suhtle lapsega toetavalt, kuid autoriteetselt. Anna juhiseid kindla ja rahuliku häälega (tähelepanu võitmiseks võib isegi vaiksemalt rääkida). Kui laps ei reageeri korraldustele, tuleb rääkida tema käitumise tagajärgedest, teha kokkuleppeid. Kasuta pigem positiivset premeerimist kui negatiivset karistamist. [4] Erivajadusega lapse toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö. Laste erivajaduste väljaselgitamisel osalevad kõik lapsega töötavad pedagoogid, lapsevanemad, logopeed ja direktor. Mida varem nad sekkuvad, lapse arengut igal võimalikul moel stimuleerides ehk ergutades, seda parem on perspektiiv saavutada kompleksne: vaimne, füüsiline, sotsiaalne koolivalmidus, sest koolieelik on väga paindlik, täiskasvanute positiivse eeskuju toel salliv ja koostegevuses jõudsalt arenev isiksus
Nende ülesandeks oli aidata kaasa lasteasutuste remontimisele, muretseda vajalik sisustus, mänguasjad, jne. Lasteasutuse nõukogu andis oma tööst aru kolhoosi juhatusele. Tolle aja lasteasutustes oli oluline ka eelarve koostamine. Eelarvesse kuulusid: 1)hoone kohandamise ja remondi kulud, 2) sisustus, 3) majapidamise kulud,4) töötajate töötasu, 5)lastevanemate osamaksud. Ühiskondlik koolieelne kasvatus ja kasvatusasutused Ühiskondlik koolieelne kasvatus on lapse kasvatamine lasteasutuses kuni kooliminekuni. Esimesed koolieelsed lasteasutused loodi 19. Sajandil Inglismaal, Hollandis, Belgias jm. peamiselt vabrikute juurde. ESIMENE lasteaed Eestis asutati 1905.a. Tartus. Algul loodi lasteasutusi linna- ja maakonnavalitsuste või eraisikute ettevõtmisel ja ülalpidamisel. 1941. a. jaanuaris anti välja määrus lasteaedade ja mängumurude asutamise kohta Eesti NSV- s. Pärast Eesti vabastamist fasistlikust okupatsioonist, hakkas vabariigis tööle 52 lasteaeda.
maailmataju. (31-32.lk) Täiskasvanud peavad endale selgeks tegema, et laste kasvatamise eesmärk peaks olema võimaldada nende iseseisvumine. Selle alla kuuluvad seesugused suured valdkonnad nagu võime suhteid luua ja hoida ning oma elukutset valida. Just seetõttu kuulub üldmõiste "kasvatus" alla ka psüühika arendamine, isegi kui peaksime nii eemalduma kasvatuse pedagoogilisest moistest. Psüühika arendamine tähendab funktsioonide pidevat treenimist nii kodus kui lasteasutuses. (47.lk) Interaktsioonivõime loomiseks ei tohi unustada, et meil on tegemist lastega, keda tuleb ka kohelda kui lapsi. (55.lk) Ühest küljest tähendab see armastavat ja hoolivat kohtlemist, teisest küljest täiskasvanu arusaamist juhtimise ja kontrolli vajadusest ehk autoriteedist positiivses mõttes. Teisisõnu: lastel tuleb lasta olla lapsed ning täiskasvanud peavad tahtma olla täiskasvanud. (samas:55) Lapsed saavad areneda ainult tänu emotsionaalsele sidemele oma vanematega. (60
Küllaltki hästi Rahuldavalt Vähe Ei pöörata üldse Raske öelda 11. Millised rahvuseid ühendavaid humanistlike väärtusi on vaja kasvatada lastes koolieelse õppimise etapil? _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ ________________________________________________________ 12. Kas Te peate vajalikuks koolieelses lasteasutuses tegevuste või ürituste läbiviimist , mis on suunatud multikultuuriliste humanistlike väärtuste kasvatamisele lastel? a. Jah, pean vajalikuks b. Ei pea vajalikuks c. Raske vastata 13. Millisel määral Te tunnete vajadust psühholoogilis-pedagoogilise abi osutamisel perele koolieelse lasteasutuse poolt lapse paremaks kohanemiseks multikultuurilises hariduslikus keskkonnas? a. Suurel määral pean tähtsaks b. Pigem tähtis, kui tähtsusetu c
Õigus privaatsusele Sinu eraellu, perekonna asjadesse, kodusse ja kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda. Sul on õigus isiklikule elule, suhtlusringile ja sõpradele. See tähendab, et Sulle peab olema tagatud privaatsus igas olukorras, ka pereringis. Näiteks peab tualetti ja pesuruumi kodus, lasteaias, koolis või muus lasteasutuses saama kasutada privaatselt. See tähendab, et Sul on õigus käia tualetis ja dusi all üksi. Vanus ei ole siinjuures oluline. Privaatsusele on õigus igas vanuses lapsel ning seda tuleb teistel austada. Sul on õigus saada arstlikku nõustamist ja õigusabi ilma vanema nõusolekuta ning ilma et vanemat sellest teavitatakse. Sinu teadmata ja nõusolekuta ei tohi lugeda Sulle saadetud mis tahes kirju ja sõnumeid ei vanemad ega teised inimesed. Vanematel on
annaabi.ee 
