Lapse
areng sotsiaalses keskkonnas – meediakasvatuse osa
1.
Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud
Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad
inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi
taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli –
lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui
tervikust? (1p)
Meedia
on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem , makrosüsteem,
eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe
ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende
süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia
õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas,meediakasvatuse osa: Kordamisküsimused 2016/17 1. Mis on meediakasvatuse lühisisu ja eesmärgid,millised on peamised seosed õppekavaga lasteaias? (3p) Meediakasvatuse eesmärk ja siht pikas perspektiivis on meediapädevus. Lasteaias on meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakasvatuse sisust rääkides saab välja tuua kolm põhilist valdkonda: 1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne.) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms.) 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahndite abil. Meediakasvatust on otstarbekas läbi viia valdkondadeülesandena, nagu seda on riiklikus õppekavas valdkond Mina ja Keskkond
lähedasi inimesi (perekonnaliikmeid) ning oma kodu, seejärel lasteaia keskkonda ning alles pärast seda ühiskonda laiemalt. Mikrosüsteem on lapse lähim ümbrus. Väikese lapse mikrosüsteem on koduga (perekonnaga) ja lasteaiaga seotud, vanuse kasvades tuleb neid süsteeme juurde. Mesosüsteem kujutab endast võrgustikku erinevate osade vahel. Märkuseks siinjuures, et kodune keskkond mõjutab oluliselt lapse suhteid ning toimetulekut lasteaias. Eksosüsteem kujutab endast lapsega koos tegutsevate täiskasvanute elukeskkonda, kus laps ise vahetult ei osale, kuid sellele vaatamata mõjutavad need oluliselt tema arengut. Siia kuuluvad näiteks lasteaia personal koos juhtkonnaga, vanemate töökoht jne. Makrosüsteem on ühiskonna kultuuriline ja sotsiaalne keskkond selle erinevate sotsiaalsete institutsioonidega ning see süsteem mõjutab kõiki teisi süsteeme. Inimene areneb vastastikuste mõjutuste keskkonnas
Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68 Referaat Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu suunanud jätkusuutliku eluviisi edendamisele hariduses. Keskkonnahoidlikku eluviisi rõhutab ka Eesti Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008). Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I.
harrastuste ja tegevuste väljakujunemisel isegi suurem kui vanemate ja kooli môju. Eakaaslased vôivad loomulikult spordiga tegelemisele avaldada ka negatiivset môju. Samuti peab eakaaslastest organiseeritud gruppide formeerumisel tänapäeval arvestama grupi môju igale selle liikmele, mis ei pruugi alati olla positiivne ka üldsotsioloogilises plaanis. Meedia. Spordireportaazid avaldavad mitmeti môju huvi spordi vastu. Meedia vôib avaldada nii positiivset môju spordiga tegelemisele kui ka omada neutraalset vôi negatiivset toimet. Fakt, et meedia vahendab pôhiliselt tippsporti ning käsitleb väga vähe rahva ja tervisesporti avaldab inimestele teatud piiratud môju eriti spordiklubides harrastatavate sporditegevuste kohta. Inimene ei saa sellise meediainfo kaudu objektiivset teavet igapäevase spordiharrastuse vôimaluste
frustratsiooni põhjustas, vaid elab selle välja mõnele teisele objektile või subjektile. 4. Sotsiaalne õppimisteooria Agressiooni õpitake vaatlikul teel. Näide video näidati filmi, kus käituti nukuga agressiivselt. Teisel grupile, kuidas käitus abistavalt. 3 ei näidanud üldse. Kõik, kes nägid filmi, käitusid agressiivselt. 1961,1963. A. Bandura Vaatluslikul teel mudeli järgi. Kas mudeliks meedia, reaalsed situatsioonid, vms. kõik võivad suurendada. Modelleerimine põhilisi agressiivse käitumise õppimine Mudel kui autoriteet. Mudel mõjutab agressiivselt lapsi käitumia olenemata soost, staatusest vms. 1979 palju 8.a laps vaatab väigivaldseid multikaid ja filme. Mõõta tulemusi 19. A jooksul. Need kes vaatasid 8. Aastasena olid täiskasvanutena need, kes kaklesid.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid