LAPSE ÕIGUSED
KOOSTAJA : Vil u Päid
Lapse õigused
Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on arvestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni
põhimõtetega. Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 26. septembril 1991, toetub
neljale põhimõttele:
Igal lapsel on õigus osalemisele
Tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades
Diskrimineerimine ei ole lubatud
Igal lapsel on õigus elule ja arengule.
Lapse õigused ja kohustused
Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost,
rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel.
Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi.
Kuna lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad suurte inimeste
abi. Täiskasvanud peavad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste
anded ja huvid saaksid areneda.
Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on tihti erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest
hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele . See
tähendab, et poissi ei tohi pidada tüdrukust halvemaks seetõttu, et ta on poiss, ning tüdruk ei ole
halvem poisist, kuna ta on tüdruk. Halvemaks ei tohi pidada seda, kes näeb teistmoodi välja või
on muul moel erinev. Erinevused rikastavad maailma. Kui kõik oleksid ühesugused, oleks maailm
hirmus igav koht. Tähtis ei ole, mis rahvusest Sa oled või mis keelt Sa räägid, kui rikas on Su
pere või millised on Sinu vanemad, tähtsad ei ole Su uskumused ja arvamused ega see, kas Sa
oled terve või haige. Jäta meelde! Kõigil lastel on ühesugused õigused.
Õigus elule ja arengule
Igal lapsel on sünnipärane õigus elule ja arengule. Nii ka Sinul. Sinu vanematel on õigus ja
kohustus Sinu eest hoolitseda ning Sind kasvatada ja õpetada.
Õigus elule ja arengule on ka siis, kui Sul on mis tahes haigus, füüsiline või vaimne puue . Puue
võib olla pärilik, tekkida enne sündi või sünnituse käigus, haiguse või õnnetuse tagajärjel.
Puudega või mis tahes haigust põdeva lapse kasvutingimused peavad olema sama head kui
teistel lastel. Vanemad peavad lapsele looma keskkonna, kus ta saaks areneda tublilt ja olla
samal ajal rõõmus ning aktiivne. Seega, Sinu tuttaval haigel või puudega lapsel on täielik õigus
osaleda ühiskonnas teiste lastega võrreldes samaväärselt.
Õigus kaitsele
Võib juhtuda, et Sa ei suuda end ise kaitsta. Seetõttu on Sul õigus perekonna ja riigi erilisele
kaitsele ning abile. Sind tuleb kaitsta vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletussejätmise,
ärakasutamise, seksuaalse kuritarvitamise ja muude ohtude eest.
Õigus tervise kaitsele
Eesti lastel on tasuta ravikindlustus kuni 19-aastaseks saamiseni. Sul on kuni selle ajani õigus saada ka tasuta hambaravi . Kui soovid
oma tervise kohta nõu, kuskilt valutab või enesetunne on halb, on Sul õigus pöörduda oma perearsti ja kooli meditsi niõe poole.
Tervise kohta saad nõu küsida ka perearsti nõuandetelefonilt 1220 .
Õigusega tervise kaitsele kaasneb kohustus hoida oma tervist. See tähendab, et Sa pead hoidma isikliku hügieeni korras – Sa pead
pesema ennast ning ri deid. Sa pead tervislikult sööma, li kuma ja trenni tegema ning piisavalt puhkama . Pead hoiduma kõigest, mis
on tervisele kahjulik, nagu suitsetamine , alkohol ja uimastid. Kui oled suitsu-, alkoholi- või uimastisõltlane, tuleb Sul endal teha kõik
selleks, et sõltuvusest vabaneda . Tervis on Sinu kõige kallim vara, mida ei saa raha eest osta.
Eestis töötab anonüümne uimastisõltlaste nõustamistelefon 1707. Sealt vastavad psühholoogid . Nõustamistelefonile võid helistada,
kui soovid informatsiooni mis tahes sõltuvusest vabanemist toetavate teenuste kohta või muredest rääkida.
Õigus privaatsusele
Sinu eraellu, perekonna asjadesse, kodusse ja kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda. Sul on õigus isiklikule elule,
suhtlusringile ja sõpradele. See tähendab, et Sulle peab olema tagatud privaatsus igas olukorras, ka pereringis.
Näiteks peab tualetti ja pesuruumi kodus, lasteaias, koolis või muus lasteasutuses saama kasutada privaatselt. See tähendab, et Sul on
õigus käia tualetis ja duši all üksi. Vanus ei ole si njuures oluline. Privaatsusele on õigus igas vanuses lapsel ning seda tuleb teistel austada.
Sul on õigus saada arstlikku nõustamist ja õigusabi ilma vanema nõusolekuta ning ilma et vanemat sellest teavitatakse.
Sinu teadmata ja nõusolekuta ei tohi lugeda Sulle saadetud mis tahes kirju ja sõnumeid ei vanemad ega teised inimesed. Vanematel on
kohustus austada Sinu privaatsust niivõrd, kui see ei kahjusta Sinu õigusi ja huve. Ohtlikud, halbade kommetega sõbrad, juhuslikud
internetituttavad või teised, kes võivad Sind enda huvides ära kasutada, on kerged tekkima . Ebatavalistest ettepanekutest või uutest
tuttavatest nii päriselus kui internetis räägi alati vanematele.
Õigus mõlema vanema hoolitsusele
Sinu loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus Sinu kasvatamisel , arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on Sinu
vanematel. Sul on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.
Sul on õigus oma vanemate kasvatusele . Perekond on lapsele parim kasvukeskkond. Riigil on kohustus vanemaid ja peresid harida ning toetada
lapsele vajalike arengutingimuste loomisel. Last võib perekonnast eraldada ainult siis, kui see on lapse enda huvides. Näiteks, kui perekond kohtleb
last vägivaldselt või julmalt.
Sul peab olema kindel elukoht ka siis, kui vanemad elavad lahus. Elukoha valikul tuleb lähtuda Sinu huvidest. Sinu elukoht võib olla mõlema vanema
juures. Igal juhul tuleb elukoha küsimust arutada Sinuga. Lahendus peab olema Sinu jaoks parim.
Sul on õigus suhelda mõlema vanemaga. Kui Sinu huvid ei ole ohus, pead Sa saama suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad elavad lahus,
nende läbisaamine on halb või vanem elab välismaal. Kui suhtlemine vanemaga valmistab hirmu või on muul põhjusel vastumeelne, siis anna sellest
teada täiskasvanule, keda usaldad (teisele vanemale, vanavanemale, sugulasele, õpetajale, kasvatajale, arstile , treenerile, psühholoogile,
sotsiaaltöötajale vmt). Sind ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda Sa kardad .
Sinu kohustus on oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid abistada vanusele vastavalt. Sul on kohustus võtta osa perekonna ühistest
tegevustest ja igapäevatöödest. Vanem ja laps peavad teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huvide ja õigustega.
Õigus nimele ja kodakondsusele
Iga inimene on erinev ja eriline. Nii ka Sina. Sul on õigus, et Sinu erilisust tunnustataks. Eesti riik
tagab Sinu sünni registreerimise ja Sulle nime andmise.
Vanemad annavad Sulle sünni registreerimisel ees- ja perekonnanime ning riik isikukoodi, mis
kantakse rahvastikuregistrisse.
Eesti kodanikuks saad Sa sündimisega, kui üks vanematest on Eesti kodanik. Kodanikuks võib
saada ka hiljem. Kodakondsus märgib püsivat sidet Sinu ja Eesti riigi vahel. Kodakondsus annab
Sulle kodakondsusega seotud õigused ja kohustused.
Õigus emakeelele ja kultuurile
Sul on olenemata oma rahvusest õigus saada osa oma kultuurist ja usust ning rääkida oma emakeelt .
Eesti ri gikeel on eesti keel ning Eestis on põhirahvuseks eestlased. Eestis elab lisaks eestlastele ka teistest rahvustest
inimesi. Neid nimetatakse rahvusvähemusteks. Rahvusvähemused on venelased , ukrainlased , rootslased , soomlased ja
mitmed teised rahvused . Eestis elab 142 erinevat rahvust.
Õigus emakeelele ja kultuurile tähendab, et lastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, tuleb võimaldada õppida oma keelt, et
nad ei kaotaks sidet oma rahvuse ja kultuuriga. Samas tuleb neile anda haridus eesti keeles, et neil oleksid eestlastega
võrdsed võimalused.
Õigusega keelele ja kultuurile kaasneb kohustus hoida kultuuri, loodust ja elukeskkonda. Kultuuri hoidmine tähendab seda,
et peetakse oluliseks oma rahvuse tavasid. Elukeskkonna ja looduse hoidmine tähendab näiteks seda, et seintele ei tohi
sodida, kirjutada või joonistada, vett ja elektrit tuleb tarbida säästlikult ning et prügi tuleb alati panna prügikasti.
Sul on õigus haridusele. Riik peab ülal pidama piisaval arvul õppeasutusi (põhikoole, gümnaasiume, kutse-, ameti-
ja kõrgkoole), et haridus oleks kõigile soovijatele kättesaadav. Sulle peavad olema kättesaadavad vajalikud
õppevahendid ning tasuta põhikooli- ja gümnaasiumiharidus.
Õigus haridusele tähendab ka seda, et õpikeskkond peab olema Sinu jaoks sobiv ning et Sa pead saama osa
võtta huviharidusest. Sul on õigus õpikeskkonnale, kus oma võimeid võimalikult hästi arendada ning ennast ette
valmistada iseseisvaks ja vastutustundlikuks eluks, mis tähendab hakkamasaamist sotsiaalsete suhete,
kodanikuks olemise, rahaasjade, poliitika ja seksuaaleluga .
Õigusega haridusele kaasneb koolikohustus . Sul on kohustus käia koolis, kuni omandad põhihariduse või saad
17-aastaseks. Põhiharidus ei pruugi olla piisav, et leida meelepärane ja tasuv töö. Kindlasti on arukas ja kasulik
jätkata õpinguid kas ametikoolis või gümnaasiumis ja seejärel ka ülikoolis. Loe koolikohustusest täpsemalt rubriigis
"Korduvad küsimused".
Õigus vabalt väljendada oma arvamust
Sa oled ühiskonna väärtuslik li ge ja Sinu arvamus on oluline. Sul on õigus väljendada oma vaateid igas Sind puudutavas küsimuses.
Sul on õigus Sinu arvamuse ärakuulamisele.
Sul on õigus avaldada oma arvamust ja Sind peab ära kuulama kõigis küsimustes, mis puudutavad Sind otseselt või kaudselt. Igas
vanuses lapsel on õigus, et ta ära kuulataks. Sind tuleb kohelda kui pere ja ühiskonna li get, kellel on oma arusaam, huvid ja
arvamus.
Sul on sõnavabadus. See tähendab, et Sul on õigus suuliselt, kirjalikult, kunsti vormis või muul Sinu enda valitud vi sil avaldada oma
mõtteid ning saada avalikuks kasutuseks mõeldud teavet. Sinu sõnavabadust võib pi rata , kui Sa rikud teiste inimeste õigusi. Ni
näiteks ei tohi Sa ropendada, teist inimest solvata ega seintele sodida.
Õigusega vabalt väljendada oma arvamust kaasneb kohustus suhtuda lugupidavalt teiste inimeste õigustesse, Eesti seadustesse,
avalikku korda ja tavadesse. Samuti pead Sa kinni pidama kodu-, lasteaia-, kooli-, trenni- ja huviringi reeglitest. Reeglitest
kinnipidamisega näitad Sa üles austust teiste suhtes. Ühtsed reeglid on sel eks, et teaksime, mil ist käitumist teistelt oodata.
Seepärast on oluline, et kõik, ka lapsed, järgiksid reegleid.
Õigus mängu- ja puhkeajale
Sul on õigus mänguajale ja puhkusele. Mängu- ja puhkeaega on Sul õigus kasutada nii, nagu
Sulle meeldib, tähtis, et see sobiks Sinu vanuse ja tervisega. Sul on õigus osa võtta kultuuri- ja
kunstielust, käia näitustel, kontsertidel ja kinos .
Et jõuvarusid taastada ja järgmisele põnevale päevale rõõmsalt vastu minna, pead Sa ennast
korralikult välja puhkama. Magamine on kasvava organismi jaoks väga oluline. Ära tõlgenda seda
nii, et Sul on õigus sisse magada ja koolitundidesse hilineda. Õhtul tuleb õigel ajal magama
minna, mitte kauaks arvuti või televiisori ette jääda.
Piisav puhkeaeg ei tähenda ainult uneaega. Sul peab kooli- ja kodutööde kõrvalt jääma aega
meelepäraste hobide ja tegevuste jaoks.
Kasutatud materjalid
https://www.eesti.ee/est/teemad/kodakondsus/inimoiguste_kaitse/inimoigused_1
http://www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/
http://www.unicef.ee/page/23
https://www.riigiteataja.ee/akt/22225
Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. Kuna lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad suurte inimeste abi. Täiskasvanud peavad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda. Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on tihti erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. See
täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea sotsiaalne kliima on lapse arengu juures väga tähtis, vahest isegi olulisem kui mure õppimise pärast. (Vaiksoo, 2010) Kiusamine on koolivägivalla alaliik. Vägivalla teadusliku mõiste all peetakse silmas agressiivset käitumist, kus füüsiliselt haiget tegemine või kahju tekitamine on tahtlik. Samas peavad õpilased ise lisaks füüsilisele vägivallale ka psühholoogilist tahtlikku haiget tegemist. Koolivägivalla all peetakse silmas igasugust olukorda, kus kooli kuuluv mistahes isik
1.Tutvu tarbijakaitseameti kodulehega. Milliseid teemasid see kajastab? http://www.tarbijakaitseamet.ee/et See räägib tarbija õigustest ja kohustustest. Samuti räägib ettevõtjale suunatud teemadel. Näiteks:kuidas alustada ettevõtet jne. 2. Leia rubriik tarbijale. a. milliseid teemasid see ,,sisaldab" too paar näidet; Kindlustus, kodu, elekter jne b. reisimine lehitse/sirvi ning pane kirja neli aspekti/näidet selle kohta, millised võivad olla Sinu kui reisija õigused (n laevareisil vms) püüa leida võimalikult erisisulisi näiteid; Rongireisija õigus: Kui Sinu pagas on rikutud või läheb kaduma, siis vastutab raudteefirma Sulle tekitatud kahju eest, Bussireisija õigus:Sul on õigus saada infot reisi väljumise hilinemise või reisi tühistamise kohta võimalikult kiiresti. Lennureisija õigus: Kui Sinu reis hilineb üle 1,5 tunni või tühistatakse, on Sul õigus nõuda, et
Õigus mõlema vanema hoolitsusele. Essee Peresid, kus lapsi kasvatavad lapsi mõlemad vanemad, jääb üha vähemaks. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus lapse kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on tema vanematel. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.Vanemad, kas on lahutatud või töötab üks vanematest välismaal. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.
" Lastakse ennast tuhandel eri viisil manipuleerida, piiriks ainult manipuleerija leidlikkus. Selline uskumus on täielik altminek. Inimene peab uskuma iseendasse ja vajadusel ütlema: " Mul on ükskõik." KOKKUVÕTE Kõik referaadis mainitud enesekehtestamisevõtted on ääretult lihtsalt enesekindlale inimesele. Enesekriitilisele inimesele on nende reeglite järgmine keeruline, kuid proovimisel avastab ta tõenäoliselt, et õigused ja enese kehtestamine tõstavad tegelikult enesehinnangut. Enesekindel inimene tekitab omakorda teiste austust ning vähendab manipuleerimise katseid. Ainuke raskupunkt enesekehtestamisel on reeglite selgekstegemine ja nende järjekindel järgmine vastavalt enda soovile ja tahtmisele. KASUTATUD KIRJANDUS Manuel F. Smith, Kui ütlen ei, tunnen end süüdi, 2004, OÕ Väike Vanker
Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED.....................................................................................................................9 Lastekaitseseadus...........................................................................................................................12 iga lapsel on õigus perekonnale..............................................................................
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduse Instituut Lapsevanemate õigused ja kohustused Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel
Kõik kommentaarid