- kohalikku sorti taimede kasvatamise - ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul. Väetiste kastutamise min nõudeid kontrollib Keskkonnainspektsioon Taimekaitsevahendite kastutamise min. nõudeid kontrollib Põllumajandusamet Nõuded: NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. Aprillini. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. NÕUE 4: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või
.......................3 1.ASFALTSEGUD.....................................................................................................................................4 1.1.Asfaltsegude liigitus.........................................................................................................................4 1.2.Asfaltsegude valmistamine..............................................................................................................5 1.3.Asfaltsegude vedu ja laotamine.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................................10
1. Eeltööd 1.1 Turuuuringu teostamine: materjali hinnauuringud, teenustööde hinnauuring. 1.2 Töölise leidmine ja palkamine 1.3 Objektiga tutvumine 1.4 Tööriistade transport objektile 1.5 Materjali ostmine 1.6 Materjali transport objektile 2. Põhitööd 2.1 Katuse puhastamine (nt. lehed, sammal) 2.2 Eterniidi eemaldamine 2.3 Vanade roovide eemaldamine 2.4 Ehitusprahi koristamine 2.5 Sarikate seisukorra kontroll 2.6 Aluskatte parajaks lõikamine 2.7 Aluskatte laotamine katusele 2.8 Aluskatte kinnitamine distantsliistudega 2.9 Tööde kontroll 2.10 Katuseroovide ettevalmistus 2.11 Roovide paigaldus 2.12 Katusepleki tahvlite parajaks lõikamine 2.13 Plekitahvlite paigaldus 2.14 Otsalaua parajaks lõikamine 2.14 Otsalaua paigaldus 2.15 Tööde kontroll 3. Lõpetamine 3.1 Ehitusprahi äravedu objektilt 3.2 Lõplik tööde kontroll 3.3 Tööriistade eemaldamine objektilt Tööülesannete koondtabel
orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on NH4, Fe2 ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kaua. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid, kaevude ümbrus). Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Paarkümmend aastat tagasi olid väetised odavad ja nende suures koguses kasutamine soositud. Selle tulemuseks oli maapinnalähedase põhjavee reostumine nitraatiooniga. Põldude väetamisest tingitud nitraatiooni sisaldused nitraaditundliku ala kaevuvees
Üldised Kvaliteedinõuded, RYL 2000 ning kui tegemist on paigaldamine ja suundnööri ettetõmbamine (pingutamine); telliste Tööjõud ning selle maksumus alltöövõtuga siis järgida PTV poolt objektil kehtestatud andmine seinale; mördi laotamine seinale; telliste ladumine töösisekorra eeskirju. ettevalmistatud mördipeenrale; ladumise õigsuse kontrollimine; 6 oskustöölist, iga korruse kohta 2 oskustöölist, palk töölise Materjalid vuukimine. Ladumisel tuleb kasutada sitket plastsest mörti ja teha kohta 13 tunnis.
sahamaht 3,23 laius a 3,05 kõrgus b 1,313 saha täitumise aste 1,2 lõikejäljepikkus L 19,2548435171 Lõikamine Vlõikamine 1,0833333333 lõikamise aeg t 17,7737017081 Teisaldamine teisal.kaugus 100 teisal.kiirus V 1,8888888889 teisal. Aeg t 55,9411764706 Laotamine laot.pikkus L 9,6274217586 laot.kiirus V 1,8888888889 laot.aeg t 5,0968703428 Tühisõit tühis.pikkus L 100 tühis.kiirus V 4,0833333333 tühis.aeg t 24,4897959184 käiguvahetusele aeg 5 täistsüklile aeg t 108,3015444399 töötsükl
Firmas töötab neli ehitutöölist. Üks mõisa osa on välja ehitatud ja avatud külalistele. 1.3 Tehtud tööd Koristustööd: Vedasin prahi ja kõik muu mis ruumis oli teise ruumi, et saaks alustada liiva laotamist põrandale. Liiva tasandamine: Tasandasin liiva laserloodi abil, ennem oli välja arvutatud, et selle peale tuleb kaks kihti penoplasti. Selleka kasutasin 300cm, 120cm ja 80cm loodi ja kellut. Penoplasti laotamine: Kui liiv oli tasantatud laotasin sellele esimese kihi penoplasti, mille äärtesse lasin makroflexi vahele, kui makroflex oli kuivanud lõikasin ülejääva ära ja paigaldasin teise kihi.Teise kihi seinte äärtesse lõikasin 10 cm laiused ribad. Kile paigaldus penoplastile: Penoplastile laotasin kile ülekattega, mille ühenduskohad teipisin. Kile läks ka seina äärtes olevatele penoplast ribadele. Armatuurvõrgu paigaldus: Armatuurvõrgu paigaldasin kile peale ülekattega ja seejärel
Loodetavasti mõjutavad nad oma lähedasigi keskkonda hoidma ja rohelist eluviisi propageerima. Põllumajandus on keskkonnaga väga tihedalt seotud. Maksimaalse saagi ning parima kvaliteediga toodangu saavutamiseks kasutatakse väetisi ja mürke. Mida aeg edasi, seda karmimad piirangud kehtestatakse mürkkemikaalide kasutamisele. Vanasti laotati sõnnikut kohe, kui lumi sulama hakkas ning mürke pritsiti kõrgelt, lennukitelt. Tänapäeval on seadusega keelatud sõnniku laotamine lumesulamise ajal. Mürkide hindade pidev tõus on sundinud inimesi välja töötama uusi mooduseid, et väiksemate kulutustega ning keskkonnasäästlikumalt vilja pritsida. Lahenduseks on traktoritelt pihustamine kuiva ja tuulevaikse ilmaga. Palju suuremaid probleeme valmistavad massiivsed tehased, mis tekitavad hulgaliselt heitgaase, näiteks keemiatööstused. Ükskõik kui palju filtreid korstnale paigaldatakse, õhu täielikku saastamist ära hoida ei suudeta
obj) Järjestikuline ehitusmeetod tööd tehakse üksteise järel, enne ei alustata järgmise tööga, kui eelnev on lõppenud. Järk-järguline- igal haardealal toimuvad tööd järjestikuliselt. Voolumeetod samad tööd kulgevad haardealadel järjestikult, erinevad protsessid aga samadel haardealadel üksteise järel ning erinevatel haardealadel samaaegselt (//). Paralleelne- kõikide töödega alustatakse kõikidel haardealadel korraga. Osavool- mingi töö tegemine haardealal (asf laotamine). Spetsialiseeritud vool- moodustab omavahel tehnoloogiliselt seotud vooludest, mille tulemusena valmib mingi ehitise mingi osa. Objektivool- on spetsialiseeritud voolude kogum, mille tulemusel valmib näiteks teelõik. Kompleksvool- objektivoolude kogum, mille tulemusel valmib ehitus. Ehitusvoolud: *püsivad *mittepüsivad Ehitusvoolud: *rütmilised *erirütmilised *mitterütmilised Paradoks seisneb selles, et kui selle (paradoksaalne ruut) töö kestust vahendada, siis kogu
Pealtparandamine – Loodusliku või külvatud rohukamara ümberkujundamine soovitud kasutusotstarbega ja kõrgema saagiga rohukamaraks. Rohumaal säilitatakse vana rohukamar. Rohumaa uuskülv – Vana rohukamar hävitatakse ennem uue rohumaa rajamist. Võidakse kasvatada ka vahekultuurina teravilja 1-2 aastat (nt. nisu, oder või kaer). Selleks, et rohumaal kulutusi kokku hoida tuleks vähem külvata. Mullaharimise vajalikud töökäigud: Orgaaniliste väetiste laotamine, kündmine, libistamine, mineraalväetiste laotamine, kultiveerimine (1-2 korda), kivide korjamine, rullimine, külvamine, rullimine. Külviaeg - Heinaseemne külviks on kaks perioodi - varakevad ja juuli teine pool kuni augusti algus. Külvisügavus - Heinataimedel peaks olema külvisügavus 1-2cm. Liblikõieliste puhul tuleb heiataimede seemnete inokuleerimine liigiomase mügarbakteriga. Külvijärgne hooldamine: • Mullakooriku purustamine peale vihmasadu;
· Muru pole pikka aega väetatud, pinnas on toitainete vaene · Muld on liigniiske · Liiga varjuline kasvukoht Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhutama. Selleks võiks kasutada näiteks aiaharki, tehes murusse auke. Meisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Sambla kasv on samas raskendatud. Muru kevadväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu. Varakevadine laotamine murule tõstab mulla pindmise kihi pH-d. , takistades sellega ka sambla arengut. Tänu toitainete sisaldusele aitab see ühtlasi kaasa tugeva kvaliteetse muru kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine muru püsiväetisega jaanipäeva paiku on vajalik. Kasvutingimused Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Murule sobib mullakas, toitainerikas ja vett läbilaskev kasvupinnas. Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all
(läga), suurim toitainete vajadus on 7-9 lehe faasis Esimest korda väetatakse lägaga mullaharimise ajal Külvi eel antakse mineraalne kompleksväetis Teist korda lägaga väetamine koos vaheltharimisega alates 2-3 lehe faasist kuni taimede kõrgus ei ületa 20 – 25 cm Tahke orgaaniline väetis on soovitav anda sügisel Sügisel laotada läga, ohuks toitainete väljauhtumine Pilt 5. Maisi vaheltharimine koos väetamisega Segamislaoturid + ühitatud läga laotamine ja mullaharimine, ammoniaagi lendumine madal (5%), haisu pole laotamise ajal, kallakutel sõnniku ära uhtumine koos harimise käigus kobedaks muutunud mullaga, võimalik laotada suhteliselt suure vedelsõnniku normiga - suurem veojõu vajadus, lausharimisseadmega ühtitatud laoturid sobivad ainult taimikuta pinna töötlemiseks, eraviisiliselt paigutatud tööseadistega laoturit saab kasutada ainult juhul kui mullaharimisseadiste vahe on sobiv taimeridade vahekaugusega Pilt 6
8. Selgita näidete abil, milliseid töid nimetatakse koondatud töödeks. Niisuguseid töid, mille maht on lühikesel lõigul väga suur, nimetatakse koondatud tööd: sügavad kaevikud, täidendid, sood, sillad/viaduktid. 9. Selgita järjestikuse ehitusmeetodi ja voolumeetodi erinevust. 10. Selgita paralleelse ehitusmeetodi erinevust järk-järgulisest ehitusmeetodist. 11. Mis on osavool? Osavool on mingi töö tegemine haardealal. Näiteks asfaldi laotamine, rullimine jne. Osavoolu toodanguks on haardealal tehtud töö paigaldatud asfaldi kogus tonnides või kaetud m 2. 12. Mis on haardeala? objekti osa, kus töötab üks osavool (tehakse ühte tööd). Haardealad võivad olla alalised ühised kõikidele ehitusprotsessidele (ühiste piiridega), või muutuvad haardealade piirid ei lange osaliselt kokku. 13. Mis on organisatsiooniline vaheaeg ja millest see sõltub? Organisatsiooniline vaheaeg tekib voolude
Punktisamm Energiasääste Ühilduvus erinevate graafikastandarditega Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17'' või 63''. Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal. Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 5090 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 8590 Hz, 1600x1200 puhul 7580 Hz). Sagedus millega toimub ridade laotamine Tavalises televiisoris on see ca 15,6 Hz, siis arvutimonitoris 24115 Hz. Resolutsioon (resolution) nimetatakse ekraanikuva eristatuse astet, mida mõõdetakse pikslite vertikaal ja horisontaalsuunas. Tänapäeva monitori eraldusvõime miinimum peaks olema 600x800 punkti. Suurem eraldusvõime lubab ekraanil näidata rohkem ja detailsemat informatsiooni. Monokroomsed (Monochrome) Halltoonesitlus (Grayscale) Värviline( Color)
talveperioodi saabumist. Vedu Asfaltsegu veo üldnõuded: · Veoki kast peab olema puhas. · Veol ei tohi segu maha pudeneda ega kihistuda. · Asfaltsegu koormad tuleb katta. · Mitte kohandatud veokidega (kandiline kastipõhi): ei loeta sobivaks asfaldiveoks. SMA-kuni 20km. AC- kuni 50km. · Kohandatud veokid (ümardatud kastipõhi): SMA kuni 40km. Ülejäänud kokkuleppel tellijaga. ( fikseeritakse töövõtulepingus). Laotamine. Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale. Aluspindade kõrgused, kalded ja tasasus peavad olema kontrollitud ja nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada. Higistavad kohad tuleb kõrvaldada. Lahtised praod täita. Aluspinna ebatasasused mõõdetuna 3m latiga tohi ületada 10mm. Töö nr.7 1. Asfaltbetoonides kasutatava bituumeni penetreatsioon 25kraadi juures. 2. Sideainete säilitamise nõuded. 3
Aasnurmikas ja punane aruhein on aluskõrrelised ehk madalad, teised pealiskõrrelised ehk kõrged Põldhein= punane ristik+põldtimut Miks ja millal peaks rohumaid uuendama? Kui karjamaad on hõredad, väike saak Ebatasased Umbrohtude osakaal 30% Kuidas uuendada? Pealtparandamine ehk renoveerimine – uus seeme külvatakse vana taimiku sisse Uuskülv – vana rohukamar eemdaltatakse Mullaharimine Orgaaniliste väetiste laotamine Künd Libistamine Mineraalväetised Kultiveerimine 1-2 korda Kivide korjamine Rullimine Külvamine Rullimine Külv Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus Külvijärgne hooldamine 1. Mullakooriku purustamine peale vihmasadu 2. Mehaaniline umbrohutõrje= umbrohtude pealtniitmine, kõrgelt 3. Karjatamine, kui ilmastik ei soodusta karjatamist, siis saak siloks või loomasöödaks 4. Lupjamine
moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Monitori iseloomustavad järgmised suurused: 1. ekraani mõõt monitori diagonaali pikkus tollides. Tegelik nähtav ala on väiksem. Levinumad on 15- ja 17-tollised monitorid; 2. värskendussagedus sagedus, millega toimub kuva uuendamine. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema üle 70 Hz; 3. reasagedus sagedus, millega toimub ridade laotamine monitori ekraanile, jääb vahemikku 24 115 kHz; 4. lahutusvõime ekraanikuva eristatuse aste, mida mõõdetakse pikselites (pildipunkt) rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väheneb. Näiteks kõrge lahutusvõime 1280x1024 punkti korral ei ületa maksimaalselt lubatav kaadrisagedus enamasti 85 90 Hz; 5. värvitoonide arv monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/valgest
............................................................. 23 8.2. Liiva planeerimine ja tihendamine.......................................................................................... 23 8.3. Stabiliseerimine....................................................................................................................... 23 8.4. Killustiku planeerimine ja tihendamine...................................................................................23 8.5. Asfalbetooni laotamine ja tihendamine...................................................................................23 9. hinnapäring.....................................................................................................................................25 10. hinnapakkumine........................................................................................................................... 26
aastatel 2000-2003 on ära toodud joonisel 1. 4 Joonis 1. Nitraatide sisaldused nitraaditundliku ala maapinnaähedases põhjavees (Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, 2004). 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs Kuna tegemist on intensiivseima põllumajandusega piirkonnaga nii loomakasvatuse kui ka põlluharimise osas, siis tekib piirkonnas palju sõnnikut, mille hoidmine ja laotamine osutab keskkonnale olulist mõju. Eriti ohustatud on pinna- ja põhjavesi, mis nitraaditundlikel aladel on vähe kaitstud või lausa kaitsmata (Jüris, 2010). Seega on oluline, et nitraaditundlikul alal oleks kõik keskkonda mõjutavad või ohustavad tegevused täpselt reglementeeritud. Selleks tuleks: 1) normeerida sõnniku ja mineraalväetistega antavad lämmastikukogused 2) kasutada parimat võimalikku tehnikat, et vähendada otsest reostusohtu pinna- ja põhjaveele
tegevad naised : ''Tualett'', ''Soeng'', ''Haarem''. Piltides avaldub spontaansus, mis eelmise perioodi töödes veel mõeldavgi polnud. Tol perioodil valmis ka seeria graafilisi lehti, nende hulgas rida oforte. 6 ''Akrobaat ja noor arlekiin'' Massiivsete ja robustsete geomeetriliste kujundite konstrueerimine või analüüsimine tasapinnale laotamine, värvi-ja faktuuri elemendid, mida vaadatakse dünaamiliselt ja erinevates rakurssides, muutuvad kunstniku loomingus peamiseks eesmärgiks. Picasso ja Georges Braque töötavad koos teineteist mõjutades 1908-1909 aastal välja uue stiili kubismi, mis osutus radikaalseks pöördeks kaasaegses kunstis. Tema idee eemalduda tavalisest vormikäsitlusest ja avada teema sisuline pool avaldub selgelt teostes ''Absint ja kaardid'' (1912) ning ''Natüürmort punutud tooliga'' (1911-1912)
Naftasaaduste hoidmisehitise kuja peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit, kuid mitte üle 150 meetri. Valgala kaitse põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kilogrammi lämmastikku ja 25 kilogrammi fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini. Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia
Jrk Seadme Seadme mootori . Protsess nimetus mark võimsus algus lõpp algus lõpp nr. kW 1. Sõnniku Lauplaadur -10 - 06:40 06:50 17:40 17:50 koristamine 2. Allapanu Allapanujaoti - - 06:55 06:56 17:55 17:56 laotamine 5,0 3. Lüpsmine Kojaslüps -16 11,3 07:00 08:20 18:00 18:20 4. Söötmine Söödajaoti KTY-10 - 08:25 08:30 19:25 19:30 Sõnniku koristamiseks kasutatava lauplaaduri tööaeg on ligikaudu 10 minutit, allapanu laotamine võtab aega 1 minutit, lüpsmine torusselüpsiseadmetega võtab aega 20 minutit ja söötmine söödajaotiga võtab aega 5 minutit.
• Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul. • (7) Haritav maa käesoleva seaduse tähenduses on: • 1) põllumaa; • 2) aianduslik maa – viljapuu- ja marjaistandik, puukool ning ajutiste kasvuhoonetega katmikala. Väetamine kaldega alal • Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini. • Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Erandina on üle 10-protsendise kaldega maapinnal väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud juhtudel. • Maapinna kalde määramise alused põllumassiivi piires ning kaldega ala väetamise erandid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (keskkonnamininstri
Nr. Protsess nimetus mark võimsus algus lõpp algus lõpp kW 1. Sõnniku Lauplaadur КУН-10 - 06:40 06:45 17:40 17:45 koristamine 2. Allapanu Allapanujaoti РММ- - 06:50 06:51 17:50 17:51 laotamine 5,0 3. Lüpsmine Kojaslüps УДА-16 11,3 07:00 07:14 18:00 18:14 4. Söötmine Söödajaoti KTY-10 - 07:25 07:27 18:25 18:27 Sõnniku koristamiseks kasutatava lauplaaduri tööaeg on ligikaudu 5 minutit, allapanu laotamine võtab aega 1 minutit, lüpsmine torusselüpsiseadmetega võtab aega 14 minutit ja
põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on NH4 +-, Fe2 +- ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kaua. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid, kaevude ümbrus). Tõvestavate mikroorganismide esinemise korral sõnnikus tuleb olla eriti ettevaatlik. Näiteks lubatakse Inglismaal haigusjuhtude esinemisel loomafarmis, selle sõnniku laotamist pollule alles pärast kahte kuud. Lisarisk on ka olmereovee lisamine vedelsõnnikule. Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta.
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused ranna või kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd. Kõrgveepiir on mererannas tavaliselt 1,5 meetrit kõrgemal. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvööndid koosnevad üleujutatavast alast. Ranna või kalda piiranguvöönd On keelatud lageraie, reoveesette laotamine, matmispaikade rajamine, jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks mõeldud ehitiste rajamine v.a sadamates, kehtestatud detailplaneeringuta kinnistute kruntideks jagamine, maavara kaevandamine jne. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd vööndit võib suurendada kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga, vööndit võib vähendada keskkonnaministri nõusolekul. KESKKONNASEIRE Eesmärk - keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille
tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus Bakteriaalset reostust võivad meie oludes kõige sagedamini põhjustada: bioloogiliselt puhastamata reovee juhtimine pinnasesse või pinnaveekogusse; nõuetele mittevastavalt ehitatud sõnnikuhoidlad; sõnniku ja stabiliseerimata reoveesette laotamine põllualale, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Põllumajandustegevuse käigus võib saasteaineid vette sattuda nii haja kui punktreostusallikate kaudu. Levinumateks punktreostusallikateks on: katuseta väetisehoidlad; katuseta taimekaitsevahendite laod; nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad; kasutuseta jäänud vanad tanklad ja kütusehoidlad.
Seejärel vili puhastatakse. Teravilja tarvitatakse nii teradena, tanguks või jahuks jahvatatult. Pärast viljakoristust põllule jäänud põhk korjatakse põhupressiga kokku ja vormitakse pallideks või pakkideks. Edasi läheb põhk lammastele allapanuks. Joonis 6. Pildil on viljakoristuskombain 3.6 Sõnnikulaotus Sõnniku laotus toimub lägalaoturiga millega laotatakse vedelsõnnik põllule. Vedelsõnnikuga laotamine toimub kevadel enne külvamist sügisel enne kündmist. Tänapäevased moodsad sõnnikulaoturid viivad sõnniku maa sisse mis peaks takistama haisu levikut. Joonis 7. Pildil on lägalaotur 3.7 Kündmine Kündmine toimub sügisel peale sõnniku laotamist. Kündmiseks kasutatakse atra. Suurte teradega ader pöörab pinnase ümber ja õhutab seda, kaevates ühtlasi maasse eelmiste põllukultuuride jäänused. Taime jäänused rikastavad mulda orgaaniliste ainetega, see
nulliks(2-6x suurem hoidla; 3-6c suuremad veokulud). Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34. Poolvedela sonniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35
Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34. Poolvedela sonniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35
veekindlana ning tagada vee äravool, et teeservadesse ei tekiks lompe. Praod tuleb kohe pärast teket sulgeda ning teepeenar tuleb teha nii, et teeservadesse ei tekiks lompe. ·Parandatakse katte ülemine osa ulatuses 50-100mm. Tegemise võimalused: asfaltbetoonist ülekate, freesimine ja freesitud kihi asendamine, suhteliselt õhukese asfaltkihi stabiliseerimine. ·Võimalused: täielik rekonstrueerimine, olemasolevale pinnale lisakihtide laotamine, materjali sügav stabiliseerimine. ·Eelfreesimiseta stabiliseerimisel laotatakse lisatav täitematerjal vana teekatte pinnale ning seejärel freesitakse ja segatakse segamisfreesi ühe käiguga. Eelfreesimisega stabiliseerimisel lisatakse vajalikud materjalid pärast olemasoleva katte eelfreesimisel saadud materjali planeerimist ja tihendamist. Sellele järgneb segamine segamisfreesiga.
1907. aastal tutvus Picasso Henri Matisse'iga 3. Ta oli parajasti süvenenud Cezanne'i4 loomingu uurimisesse, millest annab tunnistust ''Gertrude Steini portree'' (1906), tõeliselt revolutsiooniline teos, milles loobuti kõigist traditsioonilistest inimkeha ja ruumi kujutamise kaanonitest. See ning ka järgmine maal ( ''Avignoni neiud'') ennustasid kubismi peatsest tulekust. Massiivsete ja robustsete geomeetriliste kujundite konstrueerimine või analüüsimine tasapinnale laotamine, värvi-ja faktuuri elemendid, mida vaadatakse dünaamiliselt ja erinevates rakurssides, muutuvad kunstniku loomingus peamiseks eesmärgiks. Picasso ja Georges Braque5 töötavad koos teineteist mõjutades 1908-1909 aastal välja uue stiili-kubismi, mis osutus radikaalseks pöördeks kaasaegses kunstis. Tema idee eemalduda tavalisest vormikäsitlusest ja avada teema sisuline pool avaldub selgelt teostes ''Viuul'' (1912),
põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kaua. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid, kaevude ümbrus). Tõvestavate mikroorganismide esinemise korral sõnnikus tuleb olla eriti ettevaatlik. Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Saagis kasutamata jäänud nitraatlämmastik satub lõppkokkuvõttes põllumaade all olevasse põhjavette. Mõõduka põhjavee toitumisega kaitsmata paeplatool (näiteks
Seemnete külv 200 Äestamine 200 Kombainkoristus 200 Seemne vedu kuivatisse 200 Kuivatamine 530 Säilitamine 100 Min-väetiste laadimine 150 Min-väetiste vedu põllule 200 Min-väetiste laotamine 200 Pritsimine 200 Masintööde püsikulud kokku 2830 Muud kulud Maamaks 186 Omahind 0,95 kr/kg 11 KASUM/KAHJUM Tulu ha-lt (toetusteta) 8000 Muutuvkulud 1724 Masin(püsi) kulud 2830
4. Kaer 5 96,00 307,2 Topeltsuperfosfaat 19,2 Sügisel külviga Kokku 12,8 X X X 110,3 Kokku 4. KOKKUVÕTE Antud väetusplaanis lubiväetist põldudele panna ei olnud vaja kuna põllu pH 6 on neutraalne ja pH-d korrigeerida pole vaja. Põllumaal oli ka fosfori ja kaaliumi vajadus. Hea saagi saamiseks tuleb põldu väetada fosfor- ja kaaliumväetistega. Orgaaniliste väetiste laotamine toob kaasa huumusvaru suurenemise ning selle läbi tõuseb mulla viljakus. Väetusplaanis oli vaatluse all: kartuli, tali-ja suvinisu ning kaera väetamine orgaanilise, lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetistega. Orgaaniline väetis, mis talus toodetakse, kulub ära antud väetussüsteemis ja sedatuleb juurde osta. 5. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Toomsoo, A. (2014). Agrokeemia laboratoorne praktikum. 2.PÕLLUKULTUURIDE VÄETAMINE PM 2002 3.EESTI MULDADEST PÕLLUMEHELE P.PENU 2006 4.MULLATEADUS R
- väikese liiklus sageduse korral võib suuremate kahjustuste puhul teostada pindamist või laotada teele õhukene kuumast asfalt betoonist kiht. 33) Reeglina peaks taastus remondi eesmärgiks olema olemas oleva katendi maksimaalne ära kasutamine. - taastusremondi planeerimisel korralikult tihendatud pinnase kihte ei tohiks puutuda konstuktsiooni remondi valiku variandid -täielik rekonstrueerimine(olemas olev tee lammutatakse ja ehitatakse uus) - olemas olevale pinnale lisa kihtide laotamine(täite mat, asfalt) + kiire -materjali sügav stabiliseerimine sügavuseni kus probleem ilmneb - kahe stabil meetodi kombineerimine (teel ja segistis stabil) 34) TS-tsement stabil- hüdraulilise sideainega +kandevõime +kahanemis praod BS-bituumen stabil +hea vee ja ilmastikukindlus -väiksem kandevõime KS-kopleks stabil- +elastsed + hea kandevõime 35)-määratakse ära stabiliseerivatva täite mat terakoostis ja sideaine kulu
tähendab, et 5 ha tuleb panna 80 t väetist. Kaera väetisnorm on 11,2 t/ha ehk viiel hektaril 56 t, kokku on sõnnikut vaja 136 t. 9 2.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia Orgaanilise väetise käitlusetapid sõnniku saamisest kuni mulda jõudmiseni on järgmised: hoiustamine hoidlas, laadimine hoidlast laoturisse, vedu põllule ja viimaseks laotamine. Palandiku talus kasutatakse kõikide kultuuride väetisena käärinud põhusõnnikut. Hoidla ja põllu vahemaa ei ole eriti suur, seetõttu kasutatakse otseveoga tehnoloogiat. Talus kasutatakse orgaanilise väetise laotamisel poolripplaoturit, mis on tahalaotusega, sõnnik küntakse 4 h jooksul maasse. Sõnniku ühtlast laotamist raskendab selle mitmesuguse koostis, kusjuures kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15%. Lisaks on oluline ka see, et sõnnik viidaks mulda võimalikult
käitlemisel esinevad kulud teevad esialgse effekti nulliks(2-6x suurem hoidla; 3-6c suuremad veokulud). Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34. poolvedela sõnniku tootmine , säilitamine ja kasutamine. Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. sõniku mõiste ja klassifikatsioon
Cabe hooldusniiduk 1) mehaanilised - tööorganiks on pöörlev tiivik; ENA/FINLANDIA-S 2) hüdraulilised - vedelsõnnikut pumbatakse (tagasi); Cabe Ena/Finlandia-S hooldusniiduk on eriline lahendus võsa 3) pneumaatilised - hoidla põhja juhitakse suruõhku. tõrjumiseks, kesapõldude hooldamiseks, põlluservade 25.Vedelsõnniku transport, laotamine. Vastavalt niitmiseks, kraavide ja teeservade niitmiseks. Võimalus seadusandlusele peab üle 300 loomühiku loomi pidav isik, kes töötada tõstenurgaga kuni +90°, kraavikallaste niitmisel kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või allalaskenurk kuni -70°. Võsa paremaks allasurumiseks saab isik, kes lepingu alusel laotab 300 le loomühikule vastava avada esikaane
158 Sideliinid kmpl. Sidetrass 94,5 jm. Sidekanalisatsiooni kaevud 2 tk. 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus Pinnase transport kalluritega kuni 15 km kaugusele 249 m3 Kasvumulla kokkusegamine väetisega ja laotamine väljakule koos 1654,2 rullimisega 2 m2 Muru külvamine koos kasvumulla lisamisega 1654,2 m2 Pinnase rullimine pärast muru külvi 1654,2 m2 madalhaljastuse istutamine 7 tk. Puuistikute istutamine 3 tk. 172 Teede ja platside alused
Vt tühjaveoki kiirus 43,50 km/h kopatäielaadimise aeg 38,00 sek koorma mahalaadimise aeg 120,00 sek manööverdamise aeg 60,00 sek t peale ja mahalaadimisaeg koos manööverdamisega 0,08 h P0 veoki tootlikus 696,59 m3/vah Materjali laotamine Buldooser-CAT D6R T vahetuse kestvus 8,00 h Lsahk saha laius 3,05 m V saha maht 3,23 m3 Llaot laotamis pikkus 4,81 Vlaot kiirus II käik 1,89 m/s Tlaot laotamisele kuluv aeg 2,55 sek
puudub, siis annab süsteem veateate, mis sulgeb gaasi. Kui silumisplaat on piisavalt kuum, siis lülitub kuumuti temperatuuri anduritelt saadud signaali mõjul välja. 59. Ettevalmistustööd enne laotamise alustamist. 1) Katta laoturipinnad, mis võivad asfaldiga kokku puutuda separeerimisainega. 2) Lülitada silumisplaadi kuumutusseade sisse umbes 15-30 minutit enne laotamise alustamist. 3) Suunamärgid, et laotamine toimuks sirgjooneliselt tuleb kasutada olemasolevaid suunatähiseid või luua vajaminev suunamärgistus. 4) Materjali laadimine ja jaotamine. Avada punker, juhendada autojuhti materjali kallutamisel, täita laotur, lülitada sisse konveier. Peale liikumise alustamist jälgida: 1) materjali laotumist, vajadusel reguleerida piirlüliteid 2) tihendamissüsteeme 3) kontrollida iga 5-6 m järel kihipaksust. 60. Toimingud peale laotamise lõpetamist.
inimtegevusele. Kaitseala, hoiuala, kaitsealused liigid ja kivistised jne. Rand ja kallas- Rand on Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kallas . Kallas on kõikidel veekogudel. Ranna ja kalda piiranguvöönd- 100-200 m, Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. n keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;5) maavara kaevandamine; Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50-200m, Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud
keskkonnakompleksluba või lõhkematerjalitehase või lõhkematerjalilao käitamisluba. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011 Veeseadus Väetis. NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Alus: Veeseadus § 261 lg 42 Kontroll: Keskkonnainspektsioon Väetis. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini. Alus: Veeseadus § 261 lg 41 Kontroll: Keskkonnainspektsioon Väetis. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. Alus: Veeseadus § 261 lg 5
Enne väljavedu hoidlast põllule on kindlasti vajalik sõnniku põhjalikum segamine, sest seistes tekib allapanuta sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivainevaene vahekiht. 23 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Allapanuta sõnnikut kasutatakse kahel viisil: 1. laotamine mullapinnale millele järgneb kohene mulda viimine kooreli või randaaliga; 2. otsene muldaviimine spetsiaalsete masinatega rohukamarasse või mulda lõigatud pragudesse, millele järgneb pragude kohene kinni vajutamine. Teise variandi puhul on lämmastikukaod oluliselt väiksemad. Vedelsõnnik Vedelsõnnik tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel, kuivainesisaldus on 5...8%. Saadavad
4. laoturi k6ik funktsioonid toimivad 5. tampur ja vibroplaat peavad olema seadistatud vastavalt paigaldatavale segule ja liikumiskiirusele õigesti reguleeritud 6. automaatsete tasapinna maaramise seadmete kasutamisel tuleb veenduda nende korrasolekus ja 6iges haalesruses. Kopeersuusa kasutamisel peab suusk olema 6ige pikkusega ja 6igesti paigaldatucL 7. laoturi tasandusplaat peao olema sellises asendis, et oleks tagatud 6ige paksusega kihi laotamine (arvestada ka tibendustegurit, mis tuleb kogemuslikult kindlaks määrata) 8. laoturi tasandusplaat peab olema kogu laiuses n6utava temperatuurini soojendatud 9. laoturi kolu peab olema sobiva maardeainega kokku pritsitud, et valtida segu kleepumist kolu kiilge. Glide kasutamine on keelatud. 10. mitmepaanilise laotamise korral tuleb liitekohtade paiknemine ja laotatavate paanide asetsemine ette naha arvestades veelahkmejoonte asukohti 11
d) Frontaalne täitmine 180 kraadi ulatuses tühjendamine 160-Millised on kopplaadurite standardvarustuse kopad? a) Sirge ja sileda lõikeservaga b) Eenduva sileda lõikeservaga c) Sirge ja hammastega lõikeservaga d) Eenduva ja hammastega lõikeservaga. 161-Milliseid töid saab sooritada mitmeotstarbelise "6 in 1" kopaga? dozing buldooserina, loading laadimine, digging kaevamine, grabbing haaramine, spreading laotamine, grading profileerimine. 162-Millised on minilaadurite tõstemehhanismid? a) Ühe tõstehoovaga b) Kahe tõstehoovaga 163-Milleks kasutatakse roomiklaadureid? Kuna nad on peamiselt varustatud kopp-tööorganiga, siis kasutatakse neid puistematerjalide laadimiseks transpordivahenditele. 164-Millised on roomiklaadurid masina üldkoostuselt? a) Roomiktraktorite baasil laadurid b) Spetsiaalsel roomikmasinal laadurid
kuhu kuuluvad 1-2 kõrgsurvepumbajaama, torustik koos hüdromonitoridega, rööbastel kraana koos pinnasepumbaga, kännukraana ja vintsid karjääri kändudest puhastamiseks; torud hüdromassi juhtimiseks kogumiskaevu (basseini). 1. etapp. Hüdromonitoridega uhuti turvas lahti, toimus osaline ümbertöötlus ja turba muutmine vedelaks massiks niiskusega 93..97,5%. Hüdromass valgus edasi süvendisse turbapumba juurde. Viimane pumpas pulbi kogumisbasseini. 2. etapp: Hüdromassi transport ja laotamine kuivatusväljakutele. Kogumisbasseinist pumbati pulp edasi transiitjuhtme abil transiitbasseini, sealt edasi pumpadega tööbasseini, kust magistraal- ja jaotustorude abil kuivatusväljakutele 25..33 cm paksuse kihina. Kuivatusväljakud asusid õhukese turbaga soodes või ka mineraalmaal. 3. etapp: Kuivamise käigus osa vett auras, osa imbus pinnasesse, mass tihenes ja muutus plastiliseks (w = 89...92%), kihi paksus kahanes 10...12.5 cm. Seejärel turvas tükeldati roomikmasinatega kindlate
Veeseadus! Ulatus sõltub veekogust. Keelatud tegevused: kaevandamine, raie ilma KKA loata, majandustegevus, väetise kasutamine ja hoiuastamine, taimekaitsevahendite kasutamiseks KKA igakordne luba. Ehituskeeluvöönd - Ulatus sõltub veekogust. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Erandid seaduses! Suurendamine ja vähendamine. Piiranguvöönd - Ulatus sõltub. Keelatud tegevused: reoveesetete laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemine-ladustamine, maavara kaevandamine, mootorsõidukiga väljaspool teid sõitmine. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv): Natura 2000 võrgustik koosneb: linnualadest ja loodusaladest. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-,linnu ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Direktiivid:
veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 meetrit; 3) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 50 meetrit. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: lageraie, reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas, ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku
annaabi.ee 
