Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Riistvara · Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: · sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); · töötlusseadmed (keskseade, välismälud); · väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). · Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC); · sülearvutid (laptop, notebook); · lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); · suurarvutid (mainframe). Põhiplokk ehk korpus · Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on
KLAVIATUUR Klaviatuur on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks ning korralduste andmiseks. Arvutit on võimalik ka ainult klaviatuuri abil juhtida. Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid on mugavdatud erinevate riikide jaoks. Nt Eesti klaviatuuril on ,,õ" tähe saamise võimalus. Klahvide paigutus vastab tavaliselt nn. QWERTY- süsteemile. See süsteem võeti kasutusele üle 100 aasta tagasi kirjutusmasinates. Kuigi tegelikult on olemas palju erinevaid klahvide paigutus süsteeme on QWERTY kõige populaarsem sellel põhjusel, et temaga on lihtsalt harjunud nii palju inimesi ja ümberõppimine oleks raske. QWERTY nimi moodustub klaviatuuri esimestest tähtedest. Klaviatuuri puhver Määrab ära, mitut klahvi võib korraga vajutada. Odavamad klaviatuurid lubavad üheaegselt vajutada ainult 2-3 klahvi. Enamik headest klaviatuuridest lubavad 4-6 klahvivajutust ning mõndadel puudub sellekohane p
kiibistike ja TV-kaartide arendamisega. Nvidia on Ameerika Ühendriikide ettevõte, mis on tuntud põhiliselt graafikaprotsessorite tootmise poolest. Nvidia on koos konkurendi AMD-ga juhtivad kõrge jõudlusega graafikaprotsessorite tootjad. *Mida suurem videomälu, seda parem. Monitorid mis, miks, kuidas jne CRT vs LCD, tehnoloogiad (ajalugu) : Monitoride tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Monitori puhul on olulised suurus värskendussagedus ja lahutusvõime. Monitorid jagunevad LCD ja kineskoop monitorideks. Arvutustehnika ajaloo jooksul on kuvarite arendamisel ja tootmisel
2008 Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Mälukaardid, kontorikombainid. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö
...........................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor.................................................................................................................................... 7 Sisend- ja väljundseadmed..........................................................................................................8 KLAVIATUUR(keyboard).........................................................................................................9 Hiir............................................................................................................................................ 10 ARVUTIVIIRUSED........................................................................................................
.....................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.........................................................................................................................8 1.5 Printer.........................................................................................................................8 1.5.1 Termoprinterid.......................................................................................
määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema,
Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Sissejuhatus Alustamine Microsoft Office (edaspidi MO) Wordi käivitamiseks on mitmeid võimalusi, kuid enamlevinud viis on Start > Kõik programmid (ingl. All Programs) > Microsoft Office > Microsoft Office Word 2003 (või muu versioon). Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl.
Kõik kommentaarid