Sisend- ja väljundseadmed - lühireferaat (0)

Sisendseadmed ja väljundseadmed

Sisukord

Sisendseadmed........................................................................................................Leht 2

• Klaviatuur ..................................................................................Leht 2
  
• Hiir .............................................................................................Leht 3
  

Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4

• Printer ....................................................................................Leht 5
  
• Kuvar .....................................................................................Leht 5
  

Sisendseadmed – arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed . Sisendseadmed on klaviatuur, hiir jms. 
Väljundseadmed – seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor , printer jms. 
Sisendseadmed
Klaviatuur 
Klaviatuur (sõrmistik,  keyboard ) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. 
Klaviatuur jaguneb neljaks osaks:
põhiklaviatuur – 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv loobumisklahv (ESC),  Insert -klahv,  Delete -klahv, trükkimisklahv (PrtSc), kerimisluku klahv ( Scroll Lock) ja pausiklahv (Pause).
numbriklaviatuur – 17 klahvi klaviatuuri parempoolses osas, millele on dubleeritud numbrid ja tehtemärgid, sisestusklahv (Enter) ning numbriklaviatuuri lüliti (NumLock).
kursori juhtimisklahvid – nooleklahvid ja 6-klahviline rühm nooleklahvide kohal – Delete, End, Page Down, Page Up, Home ja Insert.
– 12 klahvi (F1…F12) klaviatuuri ülemises reas, mille tähendus sõltub konkreetsest rakendusprogrammist (näiteks annab klahvi F1 vajutus paljudes programmides abiinfot programmi kasutamise kohta).
Kursori juhtimisklahvid ja nende selgitused:
Nooleklahvid
liigutavad kursorit sammu võrra vastavas suunas
Home
toob tekstis kursori rea või faili algusesse (sõltub rakendusprogrammist)
End
viib rea, lehekülje, faili vm lõppu, sõltuvalt programmist
PageUp
liigutab teksti lehekülje võrra (nii mitme rea võrra, kui palju ekraanile või akna tööalasse mahub ) ettepoole
PageDown
liigutab teksti lehekülje võrra tahapoole
Lisaks klahvidele on iga klaviatuuri ülemises paremas nurgas kolm indikaatortulukest – NumLock, CapsLock, Scroll Lock, mis näitab vastava lüliti sisselülitatust.
Lisaks klahvide seletustele tuleb teada järgmisi klaviatuuriga seotud mõisteteid: 
Klahvikombinatsioon  – hoida all ühte või mitut abiklahvi (ALT,  CTRL , ALTGR või  SHIFT ) ning samal ajal vajutada korraks mingit muud klahvi. 
Näiteks: klahvikombinatsioon CTRL+ALT+DELETE tähendab, et tuleb all hoida klahve CTRL ja ALT ning samal ajal vajutada korraks klahvi DELETE. Vanemates arvutites teeb see klahvikombinatsioon arvutile uue algkäivituse, uuemates (operatsioonisüsteem alates Win95-st) näitab kõiki hetkel töötavaid programme . 
Sisestamine – andmete trükkimine klaviatuurilt ja sisestusklahvi (ENTER) vajutamine.
 Hiir
Windows’ töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest arvutihiirega. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire kasutamiseks tuleb teda hiirematil libistada. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada. Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates. 
Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolmnuppu (mouse button ), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri . Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu.
Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel.
Hiire põhitegevused (vasaku nupuga) on järgmised:
osutamine (pointing) – hiirekursori viimine objektile hiirt matil libistades. Sõltuvalt olukorrast võib nüüd hiirekursori kuju muutuda. Meelde tuleb jätta, et noolekujulise kursori korral on osutuskohaks noole tipp.
klõps (click) – hiire nupu alla vajutamine ning seejärel kohe vabastamine. Hiireklõps sooritatakse sellel objektil, millel asus kursor nupu vabastamise hetkel. Noolekujulise kursori korral märgistab osutatud objekti, tekstis viib tekstikursori osutatud kohta.
topelt- ehk kaksikklõps (double click) – kaks kiiresti üksteisele järgnevat hiireklõpsu paigalpüsiva hiirekursoriga. Topeltkõps programmi ikoonil käivitab programmi, topeltklõps dokumendil või kataloogil avab selle.
lohistamine (dragging) – hiire liigutamine matil hiirenuppu all hoides . Kasutatakse näiteks muutolekus akna asukoha või ikooni asukoha muutmiseks töölaual, akna suuruse muutmiseks, teksti märgistamiseks.
Hiire kasutamisel tuleb meeles pidada järgmisi asju:
Hiirt tuleks libistada hiirematil, mitte laual;
Tõstes hiire laualt üles, ei liigu hiirekuul ja nii saab mugavamat tööasendit otsida. Näiteks, kui hiire liigutamisega jõutakse mati servale, kuid oleks veel vaja edasi liikuda , siis tõstetakse hiir lihtsalt mati keskele tagasi.
Sageli saab hiirt kasutada koostöös klaviatuuriga. Näiteks Windows töökeskkonnas saab kataloogi sisu nimekirjas märgistada mitu faili hoides pärast esimese faili märgistamist all Control klahvi ja klõpsates seejärel ülejäänud failide nimedel.
Hiiri on kahte tüüpi - kuuliga hiired ja optilised hiired. 
Hiire “sugulasteks” on juhtkuul (pöördhiir, rott – trackball) ja juhthoob (joystick). Esimesel tuleb kuuli käega liigutada. Kasutatakse eelkõige koos sülearvutiga – süles pole ju mati ja hiire tarvis ruumi. Teine on igas suunas liikuv hoob, mis määrab liikumise suuna, sellele lisanduvad sageli ka nupud. Kasutatakse arvutimängudes. Juhthoova eriliigiks on keerulisemate mängude jaoks kasutatavad mängupuldid (joy pad, game pad).
Väljundseadmed
Printerid
Printer on arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Printereid on mitut erinevat tüüpi, millest levinumad on järgmised kolm:
Maatriksprinterid (nõelprinterid)– enamasti 9, 18 või 24 nõelase trükkimispeaga, mis tekitavad paberile kujutise nõelu vastu värvilinti “tulistades”; trükivad (pool)reakaupa, parim trükitihedus 360x360 punkti tollil . Suurimaks puuduseks on aeglus ja lärmakus. Suurimaks eeliseks on võimalus trükkida isekopeeruvatele blankettidele;
tindiprinterid (jugaprinterid, jet printer) – tekitavad kujutise paberile balloonist värvi pihustades; põhilised värviprinterid; tükitihedus 600x300 punkti tollil ja parem. Sobivad hästi kodukasutajale, sest on odavad, väikesed ja suhteliselt kiired, kuid kulumaterjal ( tint ) on kallis;
laserprinterid – tööpõhimõte sarnaneb paljundusmasina omale. Kujutis moodustatakse erilisest pulbrist (tahmast), mis kuumutatakse paberile laserkiirte abil. Laseriprinterid teevad tavaliselt mustvalget trükki, kuid on olemas ka värviprinterid. Laserprinter ise on suhteliselt kallis, kuid kulumaterjal ( tahm ) on odav ja trükikvaliteet on väga hea. Trükitihedus on enamasti 600 punkti tollil.
Enamik printereid trükib paberile suurusega A4, kuid on ka A3 printereid (2x suurem paberileht) ja veelgi suuremale paberile trükkivaid.
Printerite kõrval võimaldavad andmetest püsikoopiaid luua ka  plotterid  – seadmed kahemõõtmeliste kujutiste moodustamiseks paberile või muule andmekandjale. Plotter võimaldab sule abil tõmmata ka pidevaid jooni. Kasutatakse enamasti tehniliste jooniste ja kaartide tegemisel.
Kuvarid  
Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk  monitorid , mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis.
Monitori iseloomustavad järgmised suurused:

ekraani mõõt – monitori diagonaali pikkus tollides. Tegelik nähtav ala on väiksem. Levinumad on 15- ja 17-tollised monitorid;

värskendussagedus – sagedus, millega toimub kuva uuendamine. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema üle 70 Hz;

reasagedus – sagedus, millega toimub ridade laotamine monitori ekraanile, jääb vahemikku 24 – 115 kHz;

lahutusvõime – ekraanikuva eristatuse aste, mida mõõdetakse pikselites (pildipunkt) rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väheneb. Näiteks kõrge lahutusvõime 1280x1024 punkti korral ei ületa maksimaalselt lubatav kaadrisagedus enamasti 85 – 90 Hz;

värvitoonide arv – monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/ valgest 16,6 miljoni värvitoonini (True Color  ehk 24- bitine värv). Inimsilm eristab tegelikult tunduvalt vähem värvitoone;

kiirguskaitse – monitori poolt kiiratava magnetvälja tugevuse piir, mille kohta on kehtestatud terve rida riiklikke standardeid;

punktisamm – üksikute pildipunktide vahekaugus ekraanil, vahemikus 0,25 – 0,28 mm;

energiasääste – energiasäästliku monitori tarbitav võimsus ei tohiks ületada 30 vatti (Energy Star  markeering );
Lisaks elektronkiirekuvaritele on teiseks populaarseks kuvariliigiks saanud vedelkristallekraanid (LCD – Liguid Crystal Display ). Neid kasutatakse peamiselt sülearvutites, kuid nüüd asendatakse sageli ka lauaarvuti komplektis olev tavaline kuvar vedelkristallkuvariga. Selliste kuvarite peamine eelis on väike võimsustarve, väikesed mõõdud ja kiirguse puudumine kuid nad on suhteliselt kallid. 
 
Lisaks kuvarile määrab ekraanipildi kvaliteedi arvuti graafikakaart ehk  videokaart .
Kasutatud kirjandus
http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitus.html
Koostas: Hannes Pärn