Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili (23)

Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili
Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Viiakse läbi kampaaniaid propageerimaks looduse saastamise vähendamist ning õhutatakse kasutama loodusvarasid kokkuhoidlikumalt. Probleem, millele leidub kindlasti lahenduski, ei puuduta üksikuid riike vaid hõlmab kogu maailma. Miks on meid ümbritsev keskkond nii saastunud?
Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli algfaasis , ei osatud kartagi, et vedelike ning gaaside jäägid võivad loodust kahjustada. Roiskveed juhiti lähimasse veekokku. Taimede ja loomade hukku ei osatud pikka aega seostada reostatud pinnasega. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli toodangu maht, hinnast olenemata.
Ei saa mainimata jätta aega, mil NSV Liit kehtestas inimesi võrdsustavad seadused, kus puudus eraomand. Rahva seas levis arusaam, et riigi vara pole vaja hoida. Lõhuti, mis ette jäi ja rämps loobiti loodusesse. NSV Liit määras tootmismahu, jättes arvestamata nõudluse suuruse. Võis juhtuda isegi, et laeva mootoreid valmistati mitmed aastad pärast laevade ehitamise lõpetamist. On raske mõista, kuidas tolle aja füürerid ei taibanud, et raisati ressursse ning reostati loodust ilma asjata.
Esivanematelt noorematele põlvkondadele kandunud kombed ei taha kuidagi muutuda. Inimesed viskavad prahti maha või viivad prügikottidega metsa. Saastatud mõtteviis levib tuttavate kaudu. Sõbrad loobivad tühjad pudelid autoaknast välja, ettekäändega, et koristaja viib need ära. Aja jooksul muutub teistmoodi mõtlevgi inimene ükskõikseks. Seda tüüpi indiviidide järglased õpivad oma vanematelt suhtumist keskkonda. Nähes, kuidas kogu lapsepõlve vältel viiakse prügi metsa, ei vaevuta täiskasvanuks saadeski harjumusi muutma . Nii on mugavam, sest jääb ära prahi sorteerimise vaev ja maksmata prügimaks.
Aktiivsed noored viisid läbi kampaania „Teeme ära!“. Kõik vabatahtlikud kogunesid, et koristada metsaaluseid ja teepeenraid. Kahjuks ei saatnud projekti 100%-line edu, sest kokku korjatud prügihunnikute kõrvaldamine osutus ülejõu käivaks. Metsa alla tekkisid peagi uued prügimäed ning loomad kiskusid kotid uuesti laiali. Kindlasti oli positiivne mõju aktsioonis osalenud inimestele. Loodetavasti mõjutavad nad oma lähedasigi keskkonda hoidma ja rohelist eluviisi propageerima.
Põllumajandus on keskkonnaga väga tihedalt seotud. Maksimaalse saagi ning parima kvaliteediga toodangu saavutamiseks kasutatakse väetisi ja mürke. Mida aeg edasi, seda karmimad piirangud kehtestatakse mürkkemikaalide kasutamisele. Vanasti laotati sõnnikut kohe, kui lumi sulama hakkas ning mürke pritsiti kõrgelt, lennukitelt. Tänapäeval on seadusega keelatud sõnniku laotamine lumesulamise ajal. Mürkide hindade pidev tõus on sundinud inimesi välja töötama uusi mooduseid, et väiksemate kulutustega ning keskkonnasäästlikumalt vilja pritsida. Lahenduseks on traktoritelt pihustamine kuiva ja tuulevaikse ilmaga.
Palju suuremaid probleeme valmistavad massiivsed tehased, mis tekitavad hulgaliselt heitgaase, näiteks keemiatööstused. Ükskõik kui palju filtreid korstnale paigaldatakse, õhu täielikku saastamist ära hoida ei suudeta. Õhku lastavate heitgaaside hulka ja osoonikihi hõrenemist saab peatada üksnes kõikide suurriikide koostöös. Tootmishullustusse sattunud ettevõtjad piirangutega ei nõustu, lisakulutused oleksid liiga suured. Odavamaks peetakse kasumi teenimist keskkonda saastades.
Tegelikult on vähe kasu kui väike inimeste grupp on teadlik, mis tagajärgi toob keskkonna saastatus ja kuidas olukorda parandada. Oleks vaja harida kogu elanikkonda. Maailmas levivad arusaamad, et ohus on ainult loomad, linnud , kalad ja taimed. Tegelikult kannatab inimenegi. UV-kiirgus muutub nahale üha kahjulikumaks. Linnaelanikud hingavad sisse heitgaase, tekivad haigused, mille vastu võideldakse antibiootikumidega. Ravi tulemusena hävivad headki mikroobid, organism muutub haigustele vastuvõtlikumaks. Paljude tänapäeva inimeste harjumuste hulka kuuluvad alkoholi, tubaka ja rämpstoidu tarbimine, mis omakorda raskendab kehal vabanemist ebasobivatest ainetest. Viies kogu elanikkonna kurssi varitsevate ohtudega, on ehk võimalik panna neid mõtlema ja tegutsema loodussäästlikumalt.
Aegade vältel on inimesed teinud palju vigu, tootes ressursse raiskavalt ja loodust saastavalt. Teaduse arenedes õpiti vigadest ning tehnoloogiat täiustades pidevalt, et säästa loodust ning kaitsta elusolendeid. Üha rohkem moodustatakse rahvusvahelisi organisatsioone, mille tegevusse kaasatakse kõik vabatahtlikud inimesed. Kehtestatakse piirangud saastuskoormusele ning loodetavasti tulevikus tehakse suuremale inimgrupile selgeks, kuidas keskkonna hävingut takistada. Praegu tundub, et saeme oksa, millel istume.